Loodusvarad: määratlus, liigid ja näited — õhk, vesi, mineraalid

Loodusressurss on see, mida inimesed saavad kasutada ja mis pärineb looduskeskkonnast. Loodusvarad on näiteks õhk, vesi, puit, nafta, tuuleenergia, maagaas, raud ja kivisüsi.

Piir loodusvarade ja inimtekkeliste ressursside vahel ei ole selge. Hüdroelektriline energia ei ole looduslik ressurss, sest inimesed kasutavad liikuvast veest saadava energia muundamiseks turbiine. Nafta ja rauamaagid on looduslikud, kuid vajavad tööd, et muuta need kasutatavaks rafineeritud naftaks ja teraseks. Aatomienergia saadakse metallist tuumakütustest, nagu lõhustuv uraan ja plutoonium, kuid looduslikud kivimid vajavad tehnilist tööd, et neid tuumakütusteks muuta.

Loodusvarade liigid

Loodusvarad jagunevad mitmel moel. Peamised jaotused on:

• Taastuvad (renewable) – ressursid, mis taastuvad looduslikes protsessides inimkasutuse kiirusega või kiiremini. Näiteks puidu taasmetsastamine, pinnavee ringlus ja päikese- ning tuuleenergia (elektri tootmine sõltub pidevast looduslikust energiavoost).
• Mitte-taastuvad (non-renewable) – ressursid, mis tekivad geoloogiliste protsesside kaudu väga pika aja jooksul ja on inimkasutuse mõttes piiratud. Näited on nafta, maagaas, kivisüsi ja metallimaagid nagu raud.
• Bioressursid – elusloodusest pärinevad varad (nt metsad, põllumajandussaadused, kalavarud).
• Abeiootilised ressursid – eluta looduse varad (nt mineraalid, kivid, vesi, õhk).

Näited ja kasutusalad

Paljud loodusvarad on igapäevaelus asendamatud. Näiteks:

• Õhk on eluks ja tööstuseks hädavajalik — hingamine, tööstusprotsessid ja põllumajandus sõltuvad õhu kvaliteedist.
• Vesi (vesi) on joomiseks, põllumajanduseks, tööstuseks ja energia tootmiseks (nt hüdroelektri puhul) oluline ressurss.
• Puit (puit) on ehituses, mööblitööstuses ja kütusena laialt kasutatav taastuv ressurss, kui metsade majandamine on säästlik.
• Fossiilkütused (nafta, kivisüsi, maagaas) annavad energiat ja on toorained keemiatööstusele, kuid on piiratud ja keskkonda saastavad.
• Mineraalid ja metallid (raud jt) on olulised ehituses, masinatööstuses ja elektroonikas.

Kuidas loodusvarasid töödeldakse ja muudetakse kasutatavaks

Mõned ressursid on kohe kasutuskõlblikud (näiteks puhas pinnas või jooksev vesi), teised vajavad töötlemist. Näiteks kivimid, mis sisaldavad metalle, tuleb kaevandada ja rafineerida, et saada kasutatavat metalli — nii sünnib näiteks teras rauamaagist. Samuti tuleb nafta rafineerida erinevateks kütusteks ja kemikaalideks. Kuigi Hüdroelektriline energia põhineb looduslikust liikumisest saadaval energial, on selle kasutamiseks vaja tehnilist infrastruktuuri ja inimtekkelist sekkumist, nagu tammid ja turbiine.

Keskkonnamõjud ja sotsiaalmajanduslikud aspektid

Ressursside kaevandamine ja kasutamine mõjutavad keskkonda ja ühiskonda: maavarade kaevandamine võib põhjustada elupaikade hävimist, vee- ja õhusaastet ning põhjustada kohalike kogukondade ümberpaigutamist. Fossiilkütuste põletamine on peamine kasvuhoonegaaside allikas. Samas loodusvarad toetavad majandust, tööhõivet ja infrastruktuuri arengut. Seetõttu on oluline leida tasakaal kasutuse ja kaitse vahel.

Säästev kasutus ja haldamine

Säästev majandamine tähendab, et loodusvarasid kasutatakse nii, et neid oleks võimalik ka tulevastele põlvkondadele jätkata. Olulised meetmed on:

• taastuvate allikate (metsad, kalavarud) haldamine ja taastamine;
• ringmajandus ja materjalide taaskasutus, et vähendada uute maavarade kaevandamist;
• puhaste ja taastuvate energiaallikate (päike, tuuleenergia, geotermaalne energia) edendamine;
• keskkonnakaitsemeetmete ning õiguspõhiste ja sotsiaalselt vastutustundlike kaevanduspraktikate kehtestamine.

Kokkuvõte

Loodusvarad on meie elule ja majandusele hädavajalikud. Neid tuleks mõista mitmekülgselt — kui elus- või elutud, taastuvatena või piiratud — ning juhtida vastutustundlikult, et minimeerida keskkonnakahju ja tagada jätkusuutlik kasutus tulevikus.

Supply

Me ütleme sageli, et loodusvarasid on kahte liiki: taastuvad ja taastumatud loodusvarad.

• Taastuv ressurss on ressurss, mida saab üha uuesti ja uuesti kasutada. Näiteks pinnas, päikesevalgus ja vesi on taastuvad ressursid. Kuid mõnes olukorras ei ole isegi vesi kergesti taastuv. Puit on taastuv ressurss, kuid selle taastumine võtab aega ja mõnes kohas kasutavad inimesed maad millegi muu jaoks. Muld, kui see ära puhub, ei ole lihtne uuendada.
• Taastumatu ressurss on ressurss, mis ei kasva ega taastu või mille taastumine võtab väga kaua aega. Näiteks kivisüsi on taastumatu ressurss. Kui me kasutame kivisütt, on pärast seda vähem kivisütt. Taastumatut ressurssi võib kasutada otse (näiteks põletada õli toiduvalmistamiseks) või me võime leida taastuva ressursi, mida kasutada (näiteks kasutada tuuleenergiat, et toota elektrit toiduvalmistamiseks).

Enamik loodusvarasid on piiratud. See tähendab, et need lõppevad lõpuks. Igavikuline ressurss on lõputu varu. Mõned näited igikestvatest ressurssidest on päikeseenergia, loodete energia ja tuuleenergia. Ühe päeva või aasta jooksul võib olla piiratud kogus, kuid seda võib võtta järgmisel päeval või järgmisel aastal uuesti.

Ressursside pakkumist mõjutavad muu hulgas see, kas neid on võimalik ringlusse võtta ja kas on olemas sobivad asendusmaterjalid. Taastumatuid ressursse ei saa taaskasutada. Näiteks fossiilkütuseid ei saa ringlusse võtta.

Muld, looduslik ressurss põllumajanduses

Küsimused ja vastused

K: Mis on loodusvarad?

K: Mis vahe on loodusvarade ja inimtekkeliste ressursside vahel?

K: Millest tehakse aatomienergiat?

K: Kas tuuleenergia on loodusvara?

K: Kas kivimid on loodusvarad?

K: Kas loodusvarad on piiratud?

K: Miks tuleb loodusvarade kasutuskõlblikuks muutmiseks tööd teha?

Otsing