Metsade hävitamine: määratlus, põhjused ja tagajärjed

Metsade hävitamine on metsade hävitamine puude raiumise (metsaraie) ja mitte nende taasistutamise teel. Kõige tavalisem põhjus on maa raadamine põllumajandusettevõtete ja farmide rajamiseks. Samuti raiutakse puid küttepuude ja saematerjali saamiseks ning linnade rajamiseks. Metsade hävitamine hävitab paljude loomade elupaiga, mis viib nende hukkumiseni. Kaotused on suuremad nn esmametsades, mis on metsad, mida inimesed ei ole veel puudutanud. Metsade raadamise käigus vabaneb16888 ka süsinikku.

Puude taastamist raiutud kohtades nimetatakse taasmetsastamiseks.

Määratlus ja ulatus

Metsade hävitamine (inglise keeles deforestation) tähendab metsaalade püsivat muutmist mittemetsaliseks maaks — näiteks põllumajandus-, karja- või linnamaaks — või metsade hävitamist nii, et puude ja nende loodusliku koosluse taastumine on vähetõenäoline. See hõlmab nii ulatuslikku raie- ja raadamist kui ka põletamist ja pinnase muutusi, mis takistavad loodusliku taastumise protsessi. Kõikjal maailmas hävivad metsad nii sademete, põllumajanduse, metsanduse kui ka infrastruktuuri arendamise tõttu; iga aasta kaob miljoneid hektareid metsa, millel on pikaajalised keskkonna- ja sotsiaalsed tagajärjed.

Põhjused

• Põllumajandus — laieneb nii suurfarmide kui väiketalude tegevuse tõttu (lihakarja pidamine, soja- ja õlipalmikasvandused).
• Metsandus ja raietööd — kommertsküttepuu, saematerjal ja puittooted.
• Infrastruktuur ja linnastumine — teed, säästetud maa elamuehituseks ja tööstusrajatiste jaoks.
• Kaevandamine ja nafta- ning gaasitööstus — maavarade avastamine ja kaevandamine põhjustab metsade kadumist ja fragmenteerumist.
• Põlengud — nii looduslikud kui inimtekkelist päritolu põlengud, mis võivad metsad püsivalt hävitada.
• Poliitilised ja majanduslikud tegurid — maa omandisuhted, nõrk keskkonnakaitse, nõudlus odava toidu ja materjalide järele.

Tagajärjed keskkonnale

• Biodiversiteedi kadu — metsad on koduks suurtele hulkadele taimedele ja loomadele; hävitamine viib liikide väljasuremiseni ja alade ökoloogilise struktuuri lagunemiseni.
• Süsinikuemissioonid ja kliimamuutus — metsad siduvad süsinikku; nende hävitamine vabastab ladestunud süsiniku atmosfääri, süvendades kasvuhooneefekti.
• Mõjud veeringele — metsade kadumine muudab sademeid, vähendab pinnase niiskust ning suurendab üleujutuste ja põudade riski.
• Mullakaod ja erosioon — puud hoiavad mulda; nende kadumisel suureneb erosioon, väheneb viljakas mullakiht ja halvenevad põllumajanduslikud tingimused.
• Ökosüsteemiteenuste vähenemine — metsad pakuvad tolmeldust, mulla viljakuse säilimist, veefiltratsiooni ja muid teenuseid, mis väheneb metsade hävitamisel.

Sotsiaalsed ja majanduslikud mõjud

• Kogukondade ja põlisrahvaste mõju — paljud kogukonnad sõltuvad metsadest toidu, ravi- ja kultuurivarade saamiseks; metsade kadumine toob kaasa elatusallikate kadu ja kultuurilist laostumist.
• Lühiajaline vs pikaajaline majanduskasu — raietulu võib olla kiire kasu, kuid pikaajalised kahjud (maaparanduse kulu, veepuudus, kliimakulud) on tihti suuremad.
• Tervise riskid — elupaikade hävimine suurendab inimeste ja loomade lähikontakti, tõstes zoonootiliste haiguste leviku riski.

Spetsiifiliselt: esmametsade tähtsus

Esmametsad ehk primaarmetsad on unikaalse liigirikkuse ja vanade puukontingentidega ökosüsteemid, mida inimesed pole varem olulisel määral muutnud. Nende väärtus on nii bioloogilise mitmekesisuse, süsiniku sidumise kui ka kultuuripärandi seisukohast väga suur. Esmametsade hävitamine põhjustab sageli pöördumatuid kaotusi.

Kuidas metsade hävitamist vähendada?

• Õigusaktid ja kaitsealad — tõhus seadusandlus, kaitsealade laiendamine ja jõustamine aitavad peatada ebaseaduslikku raiet.
• Kestlik metsandus — sertifikaadid (nt FSC), vastutustundlik raiemajandus ja asenduspuidu kasutamine vähendavad survet looduslikele metsadele.
• Taastamine ja taasmetsastamine — sihipärane metsade taastamine, milles kasutatakse eelistatult kohalikke liigipäraseid puid, aitab taastada elupaiku ja siduda süsinikku.
• Agroforestry ja maahalduse muutmine — puude integreerimine põllumajandusse ja jätkusuutlike põllumajandusmeetodite rakendamine vähendavad vajadust metsade raadimiseks.
• Kogukonnapõhine majandusjuhtimine — kohaliku kogukonna kaasamine ja õiguste tagamine soodustab metsade säästlikku kasutamist.
• Tarbijate roll — tarbimise vähendamine, toodete päritolu ja sertifikaatide kontrollimine (nt liha, soja, õlipalm, puit ja paber) aitab vähendada metsade hävitamise nõudlust.
• Satelliitseire ja tehnoloogia — kaugtuvastustehnoloogiad aitavad kiiresti avastada ja reageerida ebaseaduslikele raietegudele.

Kokkuvõte

Metsade hävitamine on globaalselt oluline probleem, millel on sügavad ja laiaulatuslikud tagajärjed loodusele, kliimale ja inimühiskondadele. Lahendused nõuavad poliitilist tahet, kestlikke majandustavasid, kohalike kogukondade kaasamist ning tarbijate teadlikkuse kasvu. Taastamine ja säästev majandamine võivad leevendada kahjusid, ent esmametsade kaitse ja raiumise vähendamine on sageli ainus viis vältida pöördumatuid kaotusi.

Küsimused ja vastused

K: Mis on raadamine?

K: Miks raiuvad inimesed puid maha?

K: Milline on metsade raadamise mõju loomadele?

K: Milliseid metsi mõjutab metsade raadamine kõige rohkem?

K: Mis juhtub, kui raadamise käigus raiutakse puid?

K: Kuidas nimetatakse raadatud kohtades puude taastamise protsessi?

K: Mida saab teha metsade raadamise vältimiseks?

Otsing