Kasvuhoonegaasid: põhjused, mõju ja inimtegevuse roll kliimamuutuses

Mis on kasvuhoonegaasid ja kasvuhooneefekt?

Kasvuhoonegaasid neelavad ja peegeldavad Maa poolt eraldatavat soojuskiirgust, takistades selle kiiret kadumist kosmosesse. See looduslik protsess soojendab planeeti võrreldes olukorraga, kus atmosfäärist puuduksid kasvuhoonegaasid — seda nähtust nimetatakse "kasvuhooneefektiks". Ilma selle efektita oleks Maa keskmine temperatuur umbes 33 kraadi võrra madalam ja eluolud praegusel kujul oleksid teised.

Peamised kasvuhoonegaasid

Enamik kasvuhoonegaase on osaliselt looduslikku päritolu, kuid nende kontsentratsioon on inimtegevuse tõttu kasvanud. Kõige olulisemad on:

• Veeaur — kõige rikkalikum kasvuhoonegaas ja tugev tagasiside-muutuja: kui õhk soojeneb, suureneb veeauru hulk, mis omakorda tugevdab soojenemist.
• Süsinikdioksiid (CO2) — tähtis pikaajaline kasvuhoonegaas; moodustab praegu umbes 0,04% atmosfäärist ja on peamine inimtegevusest tulenev täiendav kasvuhoonegaas.
• Metaan (CH4) — tugev soojenemisvõime mõõduga (GWP) lühiajaliselt, kuid atmosfääris lühema aja jooksul kui CO2.
• Dilämmastikoksiid (N2O) — pikaajaline kasvuhoonegaas ja ka osooni kadu mõjutaja troposfääris.
• Klorofluorosüsinikud (CFCd) — tööstuslikud gaasid, millel on väga kõrge soojendusvõime ja pikaajaline püsivus atmosfääris.
• Osoon — troposfääriline osoon käitub kasvuhoonegaasina ja mõjutab õhukvaliteeti; stratosfääriline osoon seevastu kaitseb Maad UV-kiirguse eest.

Põhjused — looduslikud sündmused ja inimtegevus

Kasvuhoonegaaside heitkogused on segu looduslikest ja inimtekkelistest allikatest. Looduslikult tekivad gaasid näiteks atmosfääris olevast veeaurust, maapinnast eralduvast süsinikust ja vulkaanilisest tegevusest — suuremad vulkaanipursked (näiteks Siberi lõks) on ajalooliselt muutnud atmosfääri koostist ja mõjutanud kliima suurtel ajaskaala.

Inimtegevus suurendab kasvuhoonegaaside kontsentratsiooni mitmel viisil:

• Fossiilkütuste põletamine (näiteks nafta, kivisüsi, maagaas) energiatootmiseks, transpordiks ja tööstuseks — CO2 on peamine heiteallikas.
• Metsade raadamine, mis vähendab planeedi võimet CO2-d neelata ja salvestada (puude raiumine).
• Põllumajandus ja loomakasvatus — loomade sooled tekitavad metaani, lisaks tekib metaani ja N2O-kaid teatud põllumajanduspraktikatest ja väetisest.
• Tööstuslikud protsessid ja teatud külmutusainete või lahustite kasutus, mis võivad vabastada CFC-sarnaseid ühendeid.
• Veestamine, tehisjärved ja jahutussüsteemid, mis võivad suurendada aurumist ja seega atmosfäärilist veeauru (nt elektrijaamade jahutustornid või kunstlikud järved).

Mõjud planeedile ja ühiskonnale

Inimtekkeline kasvuhoonegaaside suurenemine suurendab globaalse soojenemise tõenäosust, millel on mitmeid tagajärgi:

• keskmise temperatuuri tõus ja kuumalaineid esineb sagedamini;
• meretaseme tõus jää sulamise ja termilise laienemise tõttu, ohustades rannikualasid;
• ilmastikunähtuste äärmuslikkus: tugevamad tormid, intensiivsemad sademed ja pikemad põuaperioodid;
• mõjud ökosüsteemidele ja liigirikkusele — paljud liigid võivad sattuda surve alla või väljasuremise ohule;
• terviseprobleemid, toidu- ja veepiirangud, majanduslikud kahjud ja sotsiaalsed tagajärjed, sealhulgas ümberasustamine.

Inimtegevuse roll — näited ja andmed

Kõige olulisem inimtekkeline kasvuhoonegaas on CO2, mis tekib eelkõige fossiilkütuste põletamisest. Süsinikdioksiidi heitkogused pärinevad peamiselt transpordist, energy-sektorist ja tööstusest. Toidu- ja Põllumajandusorganisatsiooni andmetel moodustavad loomakasvatusega seotud heitkogused 7,1 gigatonni (GT) süsinikdioksiidi ekvivalenti (_{CO2-ekvivalenti)} aastas ehk umbes 14,5% inimtekkelistest kasvuhoonegaaside heitkogustest. See on sisuliselt suurem osa kui kogu ülemaailmne transpordisektor (umbes 13%) vastavalt mainitud võrdlusele.

Lisaks vähendab inimtegevus planeedi võimet süsinikku siduda, näiteks puude raiumise ja maavarade ärakasutamise kaudu. Samuti suurendab loomakasvatus atmosfäärilist metaani, sest veised ja muud põllumajandusloomad toodavad metaani seedimise käigus. Näiteks on uurimused näidanud, et 1 kg veiseliha tootmine võib tekitada märkimisväärselt rohkem _CO2-ekvivalente kui lühike autoga sõit või majapidamise elektritarbimise osa — sellised võrdlused annavad aimu tootmisahelate erinevast kliimamõjust.

Kuidas vähendada ja kohaneda?

Probleemile on palju lahendusi, mida saab rakendada nii poliitiliselt, majanduslikult kui individuaalselt:

• Vähendada fossiilkütuste kasutamist — siirdumine taastuvenergiale, energiatõhususe tõstmine, elektrisõidukid.
• Säilitada ja taastada metsi ning arendada säästvat maahaldust, et suurendada süsiniku neeldumist.
• Parandada põllumajandustava — vähendada metaani ja N2O emissioone (nt täpsem väetamine, lühemate söötade kasutamine, rohumaade majandamine, optimeeritud loomakasvatus).
• Tööstuslikud lahendused — lekete vähendamine, puhastustehnoloogiad, süsiniku püüdmine ja salvestamine (CCS).
• Poliitika ja majandusmeetmed — süsinikuhindamine, stiimulid roheliste tehnoloogiate kasutuselevõtuks, rahvusvaheline koostöö (nt Pariisi leppe eesmärgid).
• Kohanemisstrateegiad — ranniku kaitse, veeressursside juhtimine, põllumajanduse kohandamine ja kriisireguleerimine äärmuslike ilmastikunähtuste korral.

Oluline mõista

Veeaur toimib kliimas tugeva positiivse tagasisidena: kui atmosfäär soojeneb, suureneb veeaur, mis omakorda võimendab soojenemist. Samas on inimtekkeline CO2 see, mida suudame ja peame otseselt vähendama, sest selle kontsentratsiooni juhtimine mõjutab kogu süsteemi käekäiku pikaaegselt. Kasvuhoonegaaside vähendamine nõuab nii tehnoloogilisi lahendusi, poliitilist otsust kui ka muutusi tarbimis- ja tootmisharjumustes.

Küsimused ja vastused

K: Mis on kasvuhoonegaas?

K: Millised on mõned näited looduslikest kasvuhoonegaasidest?

K: Miks on kasvuhoonegaasid Maa elu jaoks olulised?

K: Kuidas aitab inimene kaasa kasvuhoonegaaside suurenemisele atmosfääris?

K: Mis veel aitab lisaks fossiilkütuste põletamisele kaasa globaalsele soojenemisele?

K: Kui suur osa kõigist inimtekkelistest heitkogustest pärineb kariloomadest?

Otsing