Kasvuhoonegaasid
Kasvuhoonegaasid peegeldavad Maa poolt eraldatavat soojuskiirgust ja takistavad selle kadumist kosmosesse. See muudab Maa kuumemaks, kui ta oleks ilma kasvuhoonegaasideta. Seda nimetatakse "kasvuhooneefektiks".
Enamik kasvuhoonegaase on looduslikud - kõige levinum on veeaur, mis põhjustab suurema osa kasvuhooneefektist Maal. Teised kasvuhoonegaasid on süsinikdioksiid, metaan, dilämmastikoksiid, klorofluorosüsinik ja osoon.
Ilma kasvuhoonegaasideta oleks Maa keskmiselt 33 kraadi võrra külmem. Elu, nagu me seda teame, ei oleks Maal tõenäoliselt võimalik, sest soojus on elu jaoks oluline. Kasvuhoonegaaside looduslikud heitkogused on erinevad. Näiteks suured vulkaanipursked, mis tekitasid veerand miljardit aastat tagasi Siberi lõksu, võisid vabastada piisavalt gaase, et põhjustada osaliselt Permi-Triase väljasuremist, mis tappis suurema osa elust Maal.
Kuid inimesed lisavad atmosfääri kasvuhoonegaase. See põhjustab planeedi keskmise temperatuuri tõusu, suurendades kasvuhooneefekti. Kõige olulisem kasvuhoonegaas, mida inimesed atmosfääri lisavad, on süsinikdioksiid, mis moodustab praegu umbes 0,04% atmosfäärist. Süsihappegaas vabaneb, kui inimesed põletavad fossiilseid kütuseid, näiteks naftat, kivisütt ja maagaasi. Süsinikdioksiidi heitkogused pärinevad peamiselt transpordist, energeetikast ja tööstusest. Suurim on fossiilkütuste põletamine soojuse ja elektri tootmiseks: kuid kui me vaatame, kus elektrit kasutatakse, siis on suurimaks tööstus. Toidu- ja Põllumajandusorganisatsiooni andmetel moodustavad loomakasvatusega seotud heitkogused 7,1 gigatonni (GT) süsinikdioksiidi ekvivalenti (CO2-ekvivalenti) aastas ehk 14,5% kõigist inimtegevusest põhjustatud kasvuhoonegaaside heitkogustest. See on rohkem kui 13%, mis tuleneb ülemaailmsest transpordist (sealhulgas kõik autod ja lennukid) igal aastal.
Veeaur on neist gaasidest kõige rikkalikum ja reageerib kliimamuutustele. Teisisõnu, kui atmosfäär on soe, on veeauru rohkem. Seega on suurem võimalus pilvede ja sademete tekkeks.
Lisaks fossiilsete kütuste põletamisele vähendab inimene puude raiumise abil süsinikdioksiidi atmosfääri neeldumist planeedil. Me lisame atmosfääri metaani ka veiste ja muude põllumajandusloomade, näiteks hanede, kalkunite, sigade, kanade ja lammaste kasvatamisega. Teadlased on näidanud, et 1 kg veiseliha tootmine tekitab rohkem CO2 heitkoguseid kui kolme tunni pikkune autosõit, jättes kodus kõik tuled põlema. Lisaks sellele lisab inimtegevus atmosfääri veeauru suurenenud aurustumise kaudu, mis tuleneb soojusahela elektrijaamade jahutustornide kasutamisest või kunstlike järvede loomisest. Need tegevused aitavad kaasa globaalsele soojenemisele.
Kasvuhooneefekti diagramm. Energiavood kosmose, atmosfääri ja maapinna vahel. Energiavahetus väljendatakse vattides ruutmeetri kohta (W/m2).
Küsimused ja vastused
K: Mis on kasvuhoonegaas?
V: Kasvuhoonegaas on gaasitüüp, mis peegeldab Maa kiirgust ja takistab selle kadumist kosmosesse, mis muudab Maa kuumemaks, kui ta oleks ilma nende gaasideta.
K: Millised on mõned näited looduslikest kasvuhoonegaasidest?
V: Kõige tavalisem looduslik kasvuhoonegaas on veeaur ning teised näited on süsinikdioksiid, metaan, dilämmastikoksiid, klorofluorosüsinik ja osoon.
K: Miks on kasvuhoonegaasid Maa elu jaoks olulised?
V: Ilma kasvuhoonegaasideta ei oleks elu, nagu me teame, võimalik, sest soojus on elu jaoks hädavajalik.
K: Kuidas aitab inimene kaasa kasvuhoonegaaside suurenemisele atmosfääris?
V: Inimene lisab atmosfääri rohkem süsinikdioksiidi, põletades fossiilseid kütuseid, nagu nafta, kivisüsi ja maagaas. Süsinikdioksiidi heitkogused pärinevad peamiselt transpordist, energiatootmisest ja tööstusest. Lisaks sellele lisab inimtegevus atmosfääri veeauru jahutustornide või tehisjärvede suurenenud aurustumise kaudu.
K: Mis veel aitab lisaks fossiilkütuste põletamisele kaasa globaalsele soojenemisele?
V: Puude langetamine vähendab süsinikdioksiidi sidumist atmosfäärist, samas kui kariloomade ja muude põllumajandusloomade kasvatamine lisab atmosfääri ka metaani.
K: Kui suur osa kõigist inimtekkelistest heitkogustest pärineb kariloomadest?
V: Toidu- ja Põllumajandusorganisatsiooni (FAO) andmetel moodustavad loomakasvatusega seotud heitkogused 14,5% kõigist inimtegevusest põhjustatud kasvuhoonegaaside heitkogustest aastas - see on rohkem kui 13%, mis tuleb igal aastal ülemaailmsest transpordist.
