Siberi lõksud
Siberi lõksud moodustavad Venemaa Siberi piirkonnas suure vulkaanilise kivimi piirkonna, mis on tuntud kui suur vulkaaniline provints.
Lõksu moodustanud suured pursked olid üks suurimaid teadaolevaid vulkaanilisi sündmusi Maa ajaloo viimase 500 miljoni aasta jooksul. Need kestsid miljon aastat ja hõlmasid perm-triase piiri, umbes 251-250 miljonit aastat tagasi. See oli sama aeg, mil toimus perm-triassiaegne väljasuremisjuhtum, mis tappis hinnanguliselt 90% tol ajal eksisteerinud liikidest. Siberi lõksude purskamine on selle "suure väljasuremise" võimalikuks põhjuseks.
Mõiste "trapp" tuleneb rootsi sõnast "trepp" (trappa või mõnikord ka trapp), mis viitab piirkonna maastikku moodustavatele astmelistele küngastele, mis on iseloomulikud üleujutusbasaltile.
Siberi lõksude ulatus. (Kaart saksa keeles)
Geograafiline ulatus
Ulatuslik basaltlaava kogus kattis suurel alal esiaegset Siberit basalti üleujutuse ajal. Tänapäeval on kaetud umbes 2 miljonit km² - see on ligikaudu võrdne Lääne-Euroopa pindalaga - ja hinnanguliselt on algne pindala kuni 7 miljonit km². Lava algne maht on hinnanguliselt 1 kuni 4 miljonit km³.
Päritolu
Siberi lõksu basalti allikas oli tõenäoliselt mantliplokk maakoore põhjas, mis purskas läbi Siberi kraatoni (Siberi mandrilava vanim osa). Baasalti heeliumi isotoopanalüüs näitab, et tegemist on pluumi päritoluga. Teaduslik arutelu jätkub. On olemas vähemuse hulgas vastuoluline teooria, mis väidab, et lõksud on põhjustatud suure asteroidi kokkupõrkest.
Mõju eelajaloolisele elule
See massiivne vulkaaniline sündmus toimus umbes 250 miljonit aastat tagasi perm-triase piiril ja seda peetakse laialdaselt perm-triase väljasuremise põhjuseks. See väljasuremisjuhtum, mida nimetatakse ka suureks väljasuremiseks, mõjutas kogu elu Maal ja tappis hinnanguliselt 90% tol ajal elavatest liikidest. Maaelule kulus 30 miljonit aastat, et taastuda Siberi lõksude purskumisest põhjustatud keskkonnahäiretest.
Üks maailmapärandi objektidest, Putorana platoo, koosneb Siberi lõksudest
Siberi püünised ja nikkel
Arvatakse, et Siberi lõksud purskusid arvukate lõhede kaudu miljoni või enama aasta jooksul tõenäoliselt Siberis Norilski idas ja lõunas. Norilski hiiglaslik nikkel-vask-palladiumimaardla tekkis Siberi peamiste lõksude magmavoogude sees. Ulatuslikud tuff- ja püroklastilised ladestikud viitavad sellele, et basaltiplastiliste laavade pursete ajal või enne neid toimusid mitmed suured plahvatuslikud pursked. Silikaatsete vulkaaniliste kivimite, näiteks rioliit, olemasolu viitab samuti plahvatuslikele pursketele.
Küsimused ja vastused
K: Kus asuvad Siberi huskyd?
V: Siberi trapsid asuvad Venemaa Siberi piirkonnas.
K: Millist vulkaanilist kivimit moodustavad Siberi lõksud?
V: Siberi lõksud moodustavad suure vulkaanilise kivimi piirkonna, mida nimetatakse suureks vulkaaniliseks provintsiks.
K: Kui kaua kestsid Siberi lõksu moodustanud pursked?
V: Siberi lõksu moodustanud pursked kestsid miljon aastat.
K: Millal toimusid Siberi lõksu moodustanud pursked?
V: Siberi lõksu moodustanud pursked toimusid umbes 251-250 miljonit aastat tagasi perm-triassiaja piiril.
K: Mis toimus samal ajal, kui toimusid pursked, mis moodustasid Siberi lõksud?
V: Permi-Triase väljasuremine toimus samal ajal kui Siberi lõhed moodustanud pursked.
K: Kui palju liike on hinnanguliselt surnud välja perm-triassiaja väljasuremisjuhtumi tagajärjel?
V: Permi-Triase väljasuremisjuhtum tappis hinnanguliselt 90 % tol ajal eksisteerinud liikidest.
K: Miks nimetatakse piirkonna maastikku moodustavaid künkaid "lõksudeks"?
V: Mõiste "traps" tuleneb rootsi keele sõnast "trepp", mis viitab piirkonna maastikku moodustavatele astmelistele küngastele, mis on iseloomulikud üleujutusbasaltile.
