Venemaa

Suurus ja ressursid

Venemaa on 17 075 400 ruutkilomeetriga (6 592 800 ruutmi) maailma suurim riik, mis hõlmab rohkem kui ühe kaheksandiku maakera asustatud maa-alast. Venemaa on ka maailma kaheksandaks kõige suurema rahvaarvuga riik, kus 2012. aasta seisuga elas 143 miljonit inimest. Venemaa toodab palju naftast ja maagaasist valmistatud energiat.

Venemaa ulatub Ida-Euroopast kogu Põhja-Aasiasse, hõlmab üheksa ajavööndit ning on väga erineva keskkonna ja pinnavormiga. Venemaal on maailma suurimad maavarade ja energiavarude varud ning Venemaa on maailma suurim nafta- ja maagaasitootja. Venemaal on maailma suurimad metsavarud ja tema järved sisaldavad umbes veerandi maailma mageveest.

Põhiseadus

Venemaa on föderaalne poolpresidentaalne vabariik. Tal on president ja parlament. Venemaa koosneb 85 föderaalsest subjektist (territoriaalüksusest). Kõik föderatsiooni subjektid on võrdsed. Kõik subjektid alluvad ühtsele föderaalseadusele. Föderatsiooni subjektidel on parlamendis kaks esindajat. Venemaa föderatsiooni subjektidel ei ole õigust föderatsioonist eralduda. Olulisi küsimusi otsustab föderatsiooni president; väiksemad volitused on antud liiduvabariikidele.

Kahekümnenda sajandi lõpus toimus Venemaal palju poliitilisi muutusi. Mõned inimesed võitlesid föderatsioonist lahkumise eest.

Valimised toimuvad kõigil tasanditel. Steve White'i sõnul tegi praegune valitsus selgeks, et nad ei kavatse teha Ameerika või Briti poliitilise süsteemi "teist korda", vaid pigem süsteemi, mis on lähemal Venemaa enda traditsioonidele. Richard Sakwa kirjutas, et Venemaa valitsust peab enamik Venemaa rahvast legitiimseks. See püüab pakkuda avalike hüvede kogumit, püüdmata nende saavutamiseks kohanduda demokraatiavälise loogikaga. Kas süsteem muutub vähem autokraatlikuks (diktaatorlikuks), on vaieldav.

Poliitika

Venemaal on neli suurt erakonda. Suurim erakond on "Ühine Venemaa" (Единая Россия).

Nimi	Ideoloogia	Juht	Parlamendiliikmed
Ühinenud Venemaa Единая Россия	Konservatism, tsentrism	Dmitri Medvedev	342
Vene Föderatsiooni Kommunistlik Partei Коммунистическая партия Российской Федерации	Kommunism, marksismi-leninism	Gennadi Zjuganov	42
Venemaa Liberaaldemokraatlik Partei Либерально-Демократическая Партия Venemaa	Natsionalism, autoritaarne konservatism.	Vladimir Žirinovski	39
Õiglane Venemaa Справедливая Россия	Sotsiaaldemokraatia, demokraatlik sotsialism	Sergei Mironov	23
Kodanikuplatvorm Гражданская платform	Konservatism, majandusliberalism Liberaalne konservatiivsus	Rifat Šaihutdinov	1
Rodina Родина	Vene natsionalism Rahvuskonservatism	Aleksei Žuravljov	1
Vaba			1
Kokku			450

Valitsev erakond on Ühtne Venemaa, mis toetab valitsust. Teised duuma (Venemaa parlamendi) erakonnad ei kritiseeri valitsust tugevalt, sest kardavad kaotada oma koha duumas. Paljud opositsiooniparteid, näiteks Vaba Rahva Partei ja Teine Venemaa, ei ole saanud end rangete reeglite tõttu registreerida. 2000. aastatel juhtis valitsus Tšetšeenias sõda, mille käigus piirati kodanikuvabadusi ja sõltumatut meediat. Korruptsioon on laialt levinud ja inimõigusi, eriti Põhja-Kaukaasias, rikutakse sageli. 2008. aastal pidas Putini valitsus Gruusiaga sõda vaidluses piirkonna üle, kus elab palju etnilisi venelasi.

Ajalugu

Venemaa ajaloo juured said alguse, kui idaslaavlased moodustasid Euroopas 3. ja 8. sajandil pKr rühma. Viikingid ja nende järeltulijad asutasid 9. sajandil esimese idaslaavi riigi Kiievi Rus'. Nad võtsid 988. aastal Bütsantsi impeeriumilt vastu kristluse. See kristluse vorm mõjutas suuresti vene kultuuri. Kiievi-Vene lagunes lõpuks ja maad jagunesid paljudeks väikesteks feodaalriikideks. Kiievi-Vene kõige võimsam järeltulija oli Moskva suurvürstiriik. See ala oli peamine jõud hilisemas Venemaa ühendamises ja võitluses Aasiast pärit Kuldse Hordi vastu. Moskva saavutas aeglaselt kontrolli ümbritsevate piirkondade üle ning võttis üle Kiievi-Vene kultuurilise ja poliitilise elu.

18. sajandil laienes riik vallutuste, annekteerimiste ja uurimisretkede kaudu Vene impeeriumiks, mis oli ajaloo suuruselt kolmas impeerium. See ulatus Poola-Leedu krahvkonnast ida poole kuni Vaikse ookeani ja Alaskani. Impeeriumi valitses keiser, keda nimetati tsaariks.

Peeter Suur valitses Venemaad 1689. aastast kuni 1725. aastani. Peeter kolis pealinna Moskvast uude linna nimega Peterburi. Ta muutis Venemaa ühiskonna mitmes mõttes kaasaegsemaks. Valitsus hakkas ehitama laevu Venemaa mereväe jaoks.

Vene-Jaapani sõda algas 1904. aastal ja lõppes 1905. aastal Jaapani võiduga. Venemaa kaotamine oli üks hilisemate revolutsioonide põhjustest.

1917. aasta oktoobris võtsid Karl Marxi ja Vladimir Lenini ideedest mõjutatud bolševikud (hiljem "kommunistid") riigi üle ning mõrvasid tsaari ja teised nende vastu seisvad inimesed. Pärast võimule saamist lõid enamlased Vladimir Lenini ja Leon Trotski juhtimisel esimese marksistliku kommunistliku riigi.

Alates 1920. aastatest kuni 1950. aastateni valitses Jossif Stalin Nõukogude Venemaal absoluutse diktaatorina ning hävitas kõik ja igaühe, kes oli tema võimu vastu, sealhulgas võttis talupoegade ja kaupmeeste vara. Paljud miljonid inimesed jäid nälga ja surid sellest tulenevates näljahädades. Stalin kõrvaldas või "puhastas" ka kõik sõjaväelased, kes ei olnud talle lojaalsed, ning paljud neist tapeti või saadeti paljudeks aastateks vangilaagritesse ehk gulagidesse. Isegi gulagides surid paljud vangid.

Nõukogude Venemaa ja Natsi-Saksamaa leppisid 1939. aastal kokku, et ei ründa teineteist. Juunis 1941 rikkus Saksamaa seda kokkulepet ja ründas operatsiooni "Barbarossa" käigus. See rünnak oli osa Teisest maailmasõjast. Sõda kestis Euroopas kuni 1945. aasta maini ja Venemaa kaotas selle aja jooksul üle 20 miljoni inimese. Vaatamata sellele suurele kaotusele oli Venemaa üks sõja võitjaid ja temast sai maailma suurriik.

Aastatel 1922-1991 oli Venemaa Nõukogude Liidu ehk Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liidu (NSVL) suurim osa. Mõnikord kasutasid inimesed kogu Nõukogude Liidu kohta nimetust "Venemaa" või mõnikord "Nõukogude Venemaa". Venemaa oli ainult üks 15 Nõukogude Sotsialistlikust Vabariigist. Tegelikult nimetati vabariiki "Vene Nõukogude Föderatiivne Sotsialistlik Vabariik" (RSFSR).

Nõukogude Liit lagunes 1990. aastate alguses. Venemaa võttis NSVLi koha üle ÜROs.

Praeguse Vene Föderatsiooni ajalugu

Boriss Jeltsin sai Venemaa presidendiks 1991. aasta juunis Venemaa ajaloo esimestel otsevalimistel. Toimusid ulatuslikud reformid, sealhulgas erastamine ja vabakaubandusseadused. Radikaalseid muudatusi "(šokiteraapia) soovitasid Ameerika Ühendriigid ja Rahvusvaheline Valuutafond. Järgnes suur majanduskriis. Aastatel 1990-95 vähenes SKP ja tööstustoodang 50%.

Erastamine nihutas suures osas kontrolli ettevõtete üle riigiasutustelt üksikisikutele, kellel olid valitsussüsteemis sisekontaktid. Paljud uusrikkad ärimehed viisid miljardeid sularaha ja varasid riigist välja . Riigi ja majanduse depressioon viis sotsiaalteenuste kokkuvarisemisele. Miljonid langesid vaesusesse, nõukogude aja lõpu 1,5% vaesuse tasemelt 1993. aasta keskpaigaks 39-49%ni. 1990. aastatel esines äärmuslikku korruptsiooni ja seadusetust, kuritegelike jõukude ja vägivallakuritegude tõusu.

1990. aastatel oli Põhja-Kaukaasias palju relvastatud konflikte. Toimusid nii kohalikud etnilised lahingud kui ka separatistlikud islamistlikud ülestõusud. Kuna tšetšeeni separatistid kuulutasid 1990. aastate alguses välja iseseisvuse, toimus Tšetšeenia sõda mässuliste rühmituste ja Venemaa sõjaväe vahel. Tsiviilelanike vastu suunatud terrorirünnakud põhjustasid sadu surmajuhtumeid. Kõige märkimisväärsemad neist olid Moskva teatri pantvangikriis ja Beslani kooli piiramine.

Venemaa võttis vastutuse NSVLi välisvõlgade tasumise eest, kuigi tema elanikkond moodustas NSVLi lagunemise ajal vaid poole selle elanikkonnast. Suur eelarvepuudujääk põhjustas 1998. aasta Venemaa finantskriisi ja tõi kaasa SKP edasise vähenemise.

31. detsembril 1999 astus president Jeltsin tagasi ehk loobus presidendi ametist. Presidendi ametikoht anti äsja ametisse nimetatud peaministrile Vladimir Putinile. Putin võitis seejärel 2000. aasta presidendivalimised. Putin lõpetas kiiresti Tšetšeenia mässu, kuid Põhja-Kaukaasias esineb aeg-ajalt ikka veel vägivalda.

Kõrged naftahinnad ja algselt nõrk valuuta, millele on järgnenud sisenõudluse, tarbimise ja investeeringute suurenemine, on aidanud majandusel kasvada üheksa aastat järjest. See parandas elatustaset ja suurendas Venemaa mõju maailmaareenil. Kuigi lääneriigid on paljusid Putini eesistumise ajal tehtud reforme kritiseerinud kui ebademokraatlikke, tõi Putini juhtimine kaasa stabiilsuse ja edu. See võitis talle laialdase populaarsuse Venemaal.

2. märtsil 2008 valiti Venemaa presidendiks Dmitri Medvedev ja Putinist sai peaminister. Putin naasis presidendiks pärast 2012. aasta presidendivalimisi ja Medvedev nimetati peaministriks.

Peeter Suur kuulutas 1721. aastal välja Vene impeeriumi.


Moskva rahvusvaheline ärikeskus ehitamisel

Geograafia

Venemaa pealinn ja suurim linn on Moskva. Teiseks suurimaks linnaks on Peterburi, mis oli 18. ja 19. sajandil Venemaa pealinn.

Üle miljoni elanikuga linnad Venemaal on järjekorras:

• Moskva
• Peterburi
• Novosibirsk
• Jekaterinburg
• Nižnii Novgorod
• Samara
• Omsk
• Kazan
• Ufa
• Tšeljabinsk
• Rostov Donil
• Krasnojarsk
• Volgograd

Venemaa läänepoolseim punkt asub Kaliningradi lähedal, mille endine nimi oli Königsberg. Venemaa idapoolseim punkt on Diomidi saar, 35 km kaugusel Tšukotkast (Venemaa) ja 35 km kaugusel Alaskast (USA). Kõige lõunapoolsem punkt asub Kaukaasias, Aserbaidžaani piiril. Kõige põhjapoolsem punkt on Franz Josef Landi saarestikus Põhja-Jäämeres, 900 kilomeetri kaugusel põhjapoolusest.

Venemaa Föderatsiooni piirkonnad

Demograafia

Venemaal elab 142 miljonit elanikku. Enamik inimesi (73,7%) elab linnades. Pärast Nõukogude Liidu lagunemist on rahvaarv vähenenud 5 miljoni inimese võrra. Praegune rahvaarvu kasv on nullilähedane ja 2008. aastal vähenes rahvaarv 0,085%.

Venemaa pindala on umbes 17 miljonit ruutkilomeetrit. See on maailma suurim riik. Selle rahvastikutihedus on umbes 8,3 inimest ruutkilomeetri kohta (21,5 inimest ruutmiili kohta). See on üks madalamaid riigi asustustihedusi maailmas. Kõige tihedam on rahvastik riigi Euroopa osas, mille keskuseks on Moskva ja Peterburi ümbrus. Siberis on rahvastikutihedus väga väike.

Rahvastik (miljonites) 1950 - jaanuar 2009.

Kultuur ja religioon

Muusika ja ballett

20. sajandi maailmakuulsate heliloojate hulka kuulusid Aleksander Skrjabin, Igor Stravinski, Sergei Rahmaninov, Sergei Prokofjev ja Dmitri Šostakovitš. Venemaalt on pärit mõned suurimad pianistid: Anton Rubinstein, Vladimir Horowitz ja Vladimir Ashkenazy kuuluvad kõigi aegade suurkujude hulka.

Vene helilooja Tšaikovski lõi kuulsaid ballette, nagu "Pähklipureja". Impressario Sergei Diagilev oli vastutav balleti arengu eest 20. sajandi alguses koos Ballets Russes'iga. Mariinski teatri ja Bolšoi balleti tantsukompaniid tõid välja palju kuulsaid tantsijaid.

Kirjandus

Venelased on andnud palju kuulsaid kirjandusteoseid. Aleksander Puškinit peetakse kaasaegse vene kirjanduse rajajaks. Ta oli 19. sajandi luuletaja.

Teised kuulsad 19. sajandi luuletajad ja kirjanikud olid Anton Tšehhov, Mihhail Lermontov, Leo Tolstoi, Nikolai Gogol (ta sündis praeguses Ukrainas, kuid tema eluajal oli Ukraina osa Venemaast), Ivan Turgenjev ja Fjodor Dostojevski. Tolstoi ja Dostojevski on paljude arvates kaks suurimat romaanikirjanikku läbi aegade. Kolm venelast said 20. sajandil Nobeli kirjandusauhinna: Boriss Pasternak (1958), Mihhail Šolohhov (1965) ja Aleksandr Solženitsõn (1980). Mihhail Bulgakovi "Meister ja Margarita" oli samuti kõrgeima kvaliteediga romaan.

Sport

Jalgpall, jäähoki ja korvpall on kõige populaarsemad spordialad. Populaarsed spordialad on ka poks, võimlemine, jõutõstmine ja tennis. Treeningriided on paljude venelaste seas populaarsed riideesemed. Maailmakuulsuse saavutanud sportlaste hulka kuulub endine tennise maailma esinumbrina Maria Šarapova, kes on võitnud kolm Grand Slami tiitlit ja oli 2008. aastal maailma enim makstud naissportlane.

Alates 1952. aasta olümpiamängudest on Nõukogude ja hiljem Venemaa sportlased suveolümpiamängudel kogutud kuldmedalite arvult esikolmikus. 1980. aasta suveolümpiamängud toimusid Moskvas, 2014. aasta taliolümpiamängud aga Sotšis.

2018. aasta taliolümpiamängudel, mis toimusid Lõuna-Koreas Pyeongchangis, ei saanud paljud sportlased võistelda, sest Rahvusvaheline Olümpiakomitee leidis, et nad olid dopingut tarvitanud. Need, kes ei jäänud dopingust tabatud, said 2018. aasta olümpiamängudel osaleda "Venemaa olümpiasportlaste" nime all ja nad võtsid koju kaks kuldmedalit, sealhulgas ühe jäähokis.

Male

Male on Venemaal peamine intellektuaalne spordiala. 20. sajandil oli Venemaa üheksa malemaailma meistrit, rohkem kui kõik teised riigid kokku.

Religioon

Venemaa peamine religioon on vene õigeusu kirik. See on üks idapoolsetest õigeusu kirikutest.

Pjotr Iljitš Tšaikovski (1840-1893), helilooja.


Leo Tolstoi kirjutas "Sõda ja rahu".


Nõukogude ajal lammutatud Kristuse Päästja katedraal taastati aastatel 1990-2000.

Seotud leheküljed

• Kuritegevus Venemaal
• Venemaa jõgede loetelu
• Venemaa olümpiamängudel
• Venemaa jalgpallikoondis
• Nõukogude Liit