Venemaa (vene keeles Россия), ametliku nimega Vene Föderatsioon (vene keeles Российская Федерация) on riik, mis asub Ida-Euroopas ja Põhja-Aasias. See on pindalalt suurim riik maailmas. Venemaal elab 2019. aasta rahvaloenduse andmetel umbes 146,7 miljonit inimest. Venemaa pealinn on Moskva ja ametlik keel on vene keel.

Venemaal on maismaapiirid Norra, Soome, Eesti, Läti, Leedu ja Poola (mõlemad Kaliningradi oblasti kaudu), Valgevene, Ukraina, Gruusia, Aserbaidžaani, Kasahstani, Hiina, Mongoolia ja Põhja-Koreaga. Samuti on tal veepiirid Jaapaniga Ohotski mere kaudu ja Ameerika Ühendriikidega Beringi väina kaudu.

Venemaa on väga suur ja mitmekesine riik. Aastatel 1923-1991 oli see Nõukogude Liidu peamine osa. See oli kommunismil põhinev riik, kuid tänapäeval on selle valitsus föderaalne poolpresidentaalne vabariik. Selles on demokraatia elemente. President valitakse otsevalimistel, kuid väljakutseid esitavatel kandidaatidel ei ole juurdepääsu massimeediale ja seega peaaegu puuduvad neil võiduvõimalused. Praegune president on Vladimir Putin. President valitseb riiki ja Venemaa parlamendil on teisejärguline roll.

Venemaal on 85 piirkondlikku parlamenti ja nende piirkondade presidendid on väga harva valimistel välja vahetatud. Tüüpilise näitena võib tuua Kirsan Iljumžinovi, kes oli Venemaa Föderatsiooni Kalmõkia Vabariigi president aastatel 1993-2010. Selline pikk ametiaeg ei ole Venemaal ebatavaline ja see viitab sellele, et valimissüsteem on tugevalt kallutatud ametisolevate isikute võimul hoidmiseks.

Geograafia ja loodus

Venemaa ulatub Euroopa lääneosast kuni Vaikse ookeani rannikuni ja hõlmab väga erinevaid maastikke: lõunaskiired stepid, keskused tovavate mäestikud, põhjapoolsed taigad ja tundra ning suur osa Arktikast. Suured jõed nagu Volga, Lena, Obi ja Amur ning arvukad järved (sealhulgas maailma sügavaim Baikali järv) on riigi olulised loodusnähtused.

  • Kliima: Venemaal esineb mitmesuguseid kliimavöötmeid — alates mereliselt leebest kuni äärmiselt külma arktika kliimani. Suured lääne-kagu ulatuvad kaugused ning geograafiline kõrguste varieeruvus loodavad piirkondliku kliima tugevatele erinevustele.
  • Loodusvarad: Riik on rikkalik nafta-, gaasi-, mineraal- ja metsaressursside poolest. Need varad on olnud aluseks majanduse ja ekspordi arengule.
  • Keskkonnaväljakutsed: ulatuslikku territooriumi mõjutavad saastatus, metsade lageraie, permafrosti sulamine ja õhku-, vee- ning mulla saastumine industri- ja sõjategevuse tõttu.

Ajalugu lühidalt

Venemaa ajalugu on pikk ja mitmekesine. Peamised etapid:

  • Vana- ja keskajal: idaeuroopa slaavlaste ja varasemate hõimude kujunemine, Kiievi-Venemaa tekkimine ja hiljem mitmete vürstiriikide, sealhulgas Moskva suurvürstiriigi teke.
  • Tsaari-Venemaa: laienemine Siberisse, keisririigi institutsioonide kujunemine ja kultuuriline ning teaduslik areng kuni 20. sajandi alguse revolutsioonideni.
  • Nõukogude periood (1922–1991): Venemaa oli Nõukogude Liidu suurim liiduvabariik. See periood hõlmas industrialiseerimist, teise maailmasõja osalemist, külma sõja ajastut ja lõpuks majanduslikku ja poliitilist ümberkujundamist.
  • Pärast 1991. aastat: Venemaa iseseisvumine, turumajandusele üleminek, 1990. aastate raskused ning 2000. aastatest alates poliitilise ja majandusliku stabiilsuse taastamine, ent koos autoritaarsema võimustruktuuri tugevnemisega.

Poliitika ja valitsemine

Venemaa on föderaalne riik, mille põhiseadus sätestab võimu jaotuse presidendi, valitsuse ning kahekojalisel parlamendil. Praktikas on presidendil tugev positsioon. Olulised jooned:

  • President: riigi juht, kes määrab välispoliitika suuna, juhib julgeolekupoliitikat ning omab suurt mõju seadusandlusele ja ametnike nimetamisele.
  • Parlament: koosneb kahest kojast — Riigiduumast (alamkoda) ja Föderatsiooninõukogust (ülemkoda). Riigiduuma vastutab eelkõige seadusandluse eest.
  • Föderaalsed subjektid: Venemaa jaguneb 85 föderaalseks subjektiks (vabariigid, oblastid, krai’d, autonoomsed piirkonnad jne), millel on erinev autonoomiaaste ja oma kohalikud asutused.
  • Valimis- ja kodanikuõigused: Kuigi formaalselt toimuvad vabariiklikud valimised ja on olemas opositsioonierakonnad, on rahvusvahelised vaatlejad ja inimõiguste organisatsioonid korduvalt osutanud piirangutele sõnavabadusele, meediale ja vaba poliitilisele konkurentsile.

Majandus

Venemaa majandus tugineb märkimisväärselt energiavarudele — nafta ja maagaas on suure osa eksporditulust põhialused. Muud olulisemad sektorid on metallurgia, sõjatööstus, põllumajandus ja infosüsteemid. Majandus on olnud mõjutatud nii maailmaturu hindadest kui ka rahvusvahelistest sanktsioonidest ja sise- ning välispoliitilistest otsustest.

  • Ekspordi-impordisuhted: Euroopa ja Hiina on olulised kaubanduspartnerid, samuti on oluline roll post-sovet riikidel ja energiavõrkudel.
  • Majanduse väljakutsed: sõltuvus energiaekspordist, infrastruktuuri vajadus, investeerimiskliima ja rahvusvahelised piirangud mõjutavad pikaajalist kasvu.

Rahvastik, keel ja kultuur

Venemaa on etniliselt mitmekesine: peale vene etnilise enamuse elab seal palju vähemusrahvusi (tatarlased, ukrainlased, baškiirid, tšuvašid jt). Vene keel on riigi ametlik keel ja kultuurilise sidususe oluline element. Religiooniliselt on levinud õigeusk, samuti on islam, budism ja juudaismil kohalikke kogukondi.

Kultuuriliselt on Venemaa tuntud maailmakuulsate kirjanike (nt Fjodor Dostojevski, Lev Tolstoi), heliloojate (nt Tšaikovski, Rachmaninov), balletitraditsiooni ja visuaalse kunsti poolest. Haridus- ja teadusasutused on andnud olulisi panuseid teaduses ja tehnikas.

Välissuhted ja julgeolek

Venemaa on suur regionaalne ja globaalne jõud. Selle välispoliitika keskmes on julgeoleku-, energia- ja geopoliitilised huvid. Venemaal on püsiv roll mitmetes rahvusvahelistes organisatsioonides ning tugevaid kahepoolseid suhteid nii riikidega nagu Hiina kui ka keerulisemaid suhteid lääneriikidega. Sõjaline tugevus ja tuumaarsenal on osa riigi strateegilisest positsioonist maailmas.

Kokkuvõte

Venemaa on maailma suurim riik mitmekülgse looduse, rikka ajaloo ja mõjukate ressurssidega. Samas esinevad riigis olulised ühiskondlikud ja poliitilised väljakutsed: võimustruktuuride tugevnemine, inimõiguste küsimused, majanduslik sõltuvus energiast ning keskkonnamured. Mõistmine Venemaa rollist maailmas nõuab nii geograafilise ja ajaloolise tausta kui ka tänapäevaste poliitiliste ja majanduslike tegurite arvestamist.