Lõuna-Korea — Korea Vabariik: pealinn Seoul, geograafia ja rahvastik

Geograafia ja loodus

Lõuna-Korea asub Korea poolsaare lõunaosas, piirnedes põhjas Põhja-Koreaga. Riigi rannikuid piiravad Jaapani mere ja Lõuna-Hiina merre kuuluvad veed. Maastik on valdavalt mägine ja künklik, madalikke ja viljakaid alasid leidub peamiselt rannikualadel ja jõgede orgudes. Kõrgeim tipp on Hallasan (1 947 m) Jeju saarel. Olulisemad jõed on Han, Nakdong ja Geum.

Ilm ja kliima

Lõuna-Korea kliima on parasvöötme kuni subtroopiline. Talved on põhjapoolsetes piirkondades külmemad ja kuivad, suved võivad olla kuumad ja niisked ning neile iseloomulik monsoon-periood (jangma) juunist juulini, mil sajab palju vihma. Rannikualadel ja lõunapoolsetel saartel on leebem kliima.

Rahvastik ja linnad

Riigis elab ligikaudu umbes 51 miljonit inimest (hinnanguline arv). Suur osa rahvastikust on kontsentreeritud suurlinnapiirkondades: Seoul-Gyeonggi-Incheon on kõige tihedamalt asustatud ala. Teised suured linnad on Busan, Daegu, Incheon, Gwangju ja Daejeon. Administratiivselt jaguneb riik provintsideks (do), isejuhtivateks linnadeks (gwangyeoksi) ja erihalduspiirkondadeks, sealhulgas Jeju saare erihalduspiirkond.

Keel ja kultuur

Ametlik keel on korea keel. Kirjapildi aluseks on 15. sajandil loodud Hangeul, mida kasutatakse peaaegu kõikjal. Traditsioonilises kirjapildis kasutatakse aeg-ajalt ka hiina päritolu märke (Hanja) ajaloolistel või akadeemilistel eesmärkidel. Korea kultuur ühendab pika ajaloo traditsioone (näiteks konfutsianismi mõju, traditsiooniline toit kimchi, hanbok riided ja festivalid) ning moodsaid nähtusi nagu popkultuur (K-pop, filmid ja seriaalid), mis on viimastel aastakümnetel maailmas väga mõjukaks saanud.

Majandus ja ühiskond

Lõuna-Korea on üks maailma juhtivaid arenenud tööstusriike. Majanduse tugisambad on elektroonika, autotööstus, laevaehitus, kemikaalid ja kõrgtehnoloogia. Riik on tuntud suurfirmaide ja eksporti-orienteeritud majanduse poolest. Sotsiaalsed väljakutsed hõlmavad vananevat rahvastikku, madalat sündimust ja linnastumisega seotud elu- ja töötingimusi.

Ajalugu lühidalt

• Korea poolsaare ajalugu on keeruline ja pikk, hõlmates kunagisi kuningriike nagu Koryo ja Joseon.
• 20. sajandi alguses olnud Jaapani koloniaalvalitsuse periood (1910–1945) jättis sügava jälje.
• Pärast Teist maailmasõda ja Jaapani võimu lõppu jagunes poolsaare kaheks (Põhja- ja Lõuna-Korea) ning 1950–1953 toimus Korea sõda, mis lõppes relvarahuga, mitte rahulepinguga.
• Pärast 1950. aastate majanduslangust koges Lõuna-Korea kiiret industrialiseerumist ja majanduskasvu, muutes riigi üheks Aasia nn tigri majanduseks.

Transport ja infrastruktuur

Lõuna-Koreal on hästi arenenud transpordisüsteem: tihe maanteede ja raudteede võrgustik, kaasaegsed kiirraudteed (KTX), rahvusvahelised lennujaamad (näiteks Incheon) ning suured sadamad nagu Busan. Linna transport, eriti Seoulis, hõlmab laialdast metroo- ja bussivõrgustikku, mis teenindab miljoneid reisijaid päevas.

Turism ja vaatamisväärsused

Populaarsed sihtkohad on Seoul (ajaloolised paleed, tänavaturud, kaasaegne arhitektuur), Busan (randad ja sadamad), Jeju saar (looduslik maastik ja matkamisvõimalused), korralikud muuseumid ja UNESCO maailmapärandi objektid, nagu traditsioonilised templid ja ajaloolised muutlikud alad.

Lõuna-Korea on tänapäeval oluline regionaalne ja globaalne mängija poliitika, majanduse, kultuuri ja tehnoloogia valdkonnas. Riigi tugevused on hariduses, teadus- ja arendustegevuses ning innovatsioonis, ent samal ajal seisab ühiskond silmitsi ka sotsiaalsete ja demograafiliste väljakutsetega.