Lõuna-Korea

Ajalugu

Lõuna-Korea ajalugu algas Dangunwanggeomi Gojoseoniga. Gojoseon vallutati Han-Hiina poolt. Pärast Gojoseoni kokkuvarisemist oli palju riike, nagu Buyeo, Okjeo, Dongyae ja Samhan. Kuid Baekje, Goguryeo ja Silla olid kõige tugevamad. Nii algas nende periood, mida nimetatakse Kolme Kuningriigi perioodiks. Goguryeo ja Baekje vallutasid Silla ja Dang Hiina liitlasvägede poolt ning Silla ühendas kolm kuningriiki. Oli veel üks riik, Balhae. Balhae asutas Dae Jo-Young. Hiljem nimetatakse Silla ja Balhae perioodi Lõuna- ja Põhjamaade perioodiks. Mäss hilisemas Sillas põhjustas uue riigi sünni: Goryeo, mille asutas Wanggeon. Mongoolia vallutas Goryeo. Goryeo perioodi lõpu lähedal oli suur kindral Lee Seong-Gye. Goryeo kuningas andis talle korralduse hõivata Yodong, kuid ta oli vastu. Lee Seong-Gye läks siiski Yodongi, et seda okupeerida, kuid ta naasis Goryeosse ja mässas. Tema ülestõus õnnestus ja ta asutas riigi Joseon. Joseoni esimene kuningas Taejo viis pealinna Hanyangi (Seoul). Joseoni neljas kuningas Sejong lõi Korea tähestiku, Hangeuli. Joseoni kahekümne teine kuningas Jeongjo ehitas Suwonisse Hwaseongi kindluse. Joseoni kahekümne kuues kuningas Gojong muutis riigi nime Daehanjegukiks. Kui Daehanjaeguki võim nõrgenes, okupeeris Jaapan seda 35 aastat kuni Jaapani lüüasaamiseni Teises maailmasõjas 1945. aastal. 1950. aastal toimus suur sõda, Korea sõda. Selle tulemusena jagunes Korea kaheks riigiks, Põhja- ja Lõuna-Koreaks.

Geograafia

Lõuna-Korea asub Ida-Aasias, piirneb Põhja-Koreaga ja on kolmest küljest ümbritsetud veega, kuna moodustab Korea poolsaare lõunaosa. Jaapanist eraldab seda Ida-Meri. Lõuna-Korea on peamiselt mägine ja lõunarannikul on palju saari. Pealinn Seoul on Põhja-Korea piirile üsna lähedal. Suurim saar on Jeju saar ja kõrgeim mägi on Hallasan, mis asub Jejul. Riik on veidi väiksem kui Island ja Virginia.

Poliitika ja valitsus

Lõuna-Korea on demokraatia, mis tähendab, et inimesed saavad oma valitsuse üle hääletada. Lõuna-Korea president valitakse viieks aastaks ja ta ei saa teist korda presidendivalimistel kandideerida. Praegune president on Moon Jae-in alates 10. maist 2017. Eelmine president Park Geun-hye mõisteti korruptsiooni eest ametist.

Teadus ja tehnoloogia

Lõuna-Korea on väga rikas riik ja on tuntud paljude tehnoloogiate poolest. Siia kuuluvad ka autotootjad Hyundai ja Kia. Samuti on Lõuna-Korea tuntud ülemaailmne kaubamärk Samsung, mis valmistab mobiiltelefone, pooljuhtide ja elektriseadmeid.

Kultuur

Lõuna-Korea on mõjutatud nii mandri- kui ka merekultuurist, sest ta asub poolsaarel. Vana Lõuna-Korea kultuur on arenenud koos Siberi, Kesk-Aasia põhjaosa, Kagu-Aasia lõunaosa ja naaberriikide, nagu Hiina, kultuuriga.

Keel

Lõuna-Korea tavapärane ja ametlik keel on korea keel. Paljud keeleteadlased ütlevad, et see on seotud altai keeltega. Korea keele kirjutamiseks kasutatava hanguli tähestiku avaldas 1446. aastal Joseoni kuningas Sejong Suur. See on ainus tähestik, mille looja, leiutamispäev ja leiutamispõhimõte on teada.

Toiduained

Tavapärane lõunakorealaste tavaline söök koosneb riisist, korea supist, kimchist ja muudest erinevatest roogadest. Üldiselt maitsestatakse korea roogasid seesamiõli, sojapasta, sojakastme, soola, ingveri ja tšillipiprapasta abil. Korea kuulsaimat traditsioonilist toitu, kimchi, süüakse peaaegu iga söögikorra juurde. On palju populaarseid Lõuna-Korea tüüptoite, nagu näiteks bibimbap, tteokbokki ja bulgogi.

Religioon

Lõuna-Koreas on 19,7% inimestest protestantlikud, 6,6% katoliiklased, 23,2% budistid, 49,3% ei ole usku ja 1,3% kuulub muudesse religioonidesse või on tundmatute veendumustega.

Muusika

Korea kõige esinduslikum traditsiooniline muusika on Arirang ja igal piirkonnal on oma rahvalaul. Paljud Lõuna-Korea lauljad on maailmas hästi tuntud, sest K-pop areneb pidevalt. Kuulsad K-pop artistid on BTS, BLACKPINK, EXO, TWICE ja NCT.

Populaarsed on ka sellised hiphopi artistid nagu Zico, Jvcki Wai, San E ja Giriboy.

Linnad ja provintsid

Lõuna-Koreas on 1 eriline linn (Teukbyeolsi; 특별시; 特別市), 1 eriline omavalitsuslinn (Teukbyeol-Jachisi; 특별자치시; 特別自治市), 6 suurlinna (Gwangyeoksi; 광역시; 廣域市) ja 9 provintsi (do; 도; 道). Allpool esitatud nimed on esitatud inglise keeles, parandatud latinisatsioonis, hangeuli keeles ja hanja keeles.

Eriline linn

• Seoul Special City (Seoul-teukbyeolsi; 서울특별시; 서울特別市)
• Märkus: 서울 (Seoul) ise ei oma vastavat hansa keelt.
• Busan Metropolitan City (Busan-gwangyeoksi; 부산광역시)

Eriline omavalitsuslik linn

• Sejongi eriline omavalitsuslinn (Sejong-teukbyeol-jachasi 세종특별자치시; 世宗特別自治市)

Suurlinnad

• Busani suurlinn (Busan-gwangyeoksi; 부산광역시; 釜山廣域市)
• Daegu Metropolitan City (Daegu-gwangyeoksi; 대구광역시; 大邱廣域市)
• Daejeoni suurlinn (Daejeon-gwangyeoksi; 대전광역시; 大田廣域市)
• Gwangju suurlinn (Gwangju-gwangyeoksi; 광주광역시; 光州廣域市)
• Incheoni suurlinn (Incheon-gwangyeoksi; 인천광역시; 仁川廣域市)
• Ulsani suurlinn (Ulsan-gwangyeoksi; 울산광역시; 蔚山廣域市)

Provints

• Gyeonggi provints (Gyeonggi-do; 경기도; 京畿道)
• Gangwoni provints (Gangwon-do; 강원도; 江原道)
• Põhja-Chungcheongi provints (Chungcheongbuk-do; 충청 북도; 忠清北道)
• Lõuna-Chungcheongi provints (Chungcheongnam-do; 충청 남도; 忠清南道)
• Põhja-Jeolla provints (Jeollabuk-do; 전라 북도; 全羅北道)
• Lõuna-Jeolla provints (Jeollanam-do; 전라 남도; 全羅南道)
• Põhja-Gyeongsangi provints (Gyeongsangbuk-do; 경상 북도; 慶尚北道)
• Lõuna-Gyeongsangi provints (Gyeongsangnam-do; 경상 남도; 慶尚南道)
• Jeju provints (Jeju-do; 제주도; 濟州道)