Valimised
Valimised on viis, kuidas inimesed saavad valida oma kandidaati või oma eelistusi esindusdemokraatia või muu valitsemisvormi raames.
Enamik demokraatlikke riike korraldab iga paari aasta tagant uued valimised oma riigi seadusandliku kogu jaoks. Valimiste eesmärk on valida esindajad kohalikesse piirkondadesse. Briti parlamendisüsteemis nimetatakse neid parlamendiliikmeteks (MPs - Members of Parliament). Parlamentaarsetes süsteemides võib olla valitsusjuht ja riigipea, kuid mõnikord on neid kahte ametikohta täitnud üks ja sama isik.
Valitsuse valib seadusandja, tavaliselt seadusandja häälteenamusega. Mõnedes demokraatiates valitakse president, kes seejärel valib valitsuse. Paljudes demokraatlikes riikides toimuvad ka piirkondlikud, provintsi- või osariigi valimised.
Valimiste korraldamiseks on eri riikides erinevaid viise. Valijad võivad hääletada üksikisiku poolt või nad võivad hääletada erakonna poolt (erakonna nimekiri). Selle põhjuseks on see, et eri riikides kasutatakse erinevaid valimissüsteeme.
Ka riigid, mis ei ole demokraatiad, võivad korraldada valimisi. Seda tehakse tavaliselt selleks, et inimesed saaksid valida kohaliku esindaja (näiteks linnapea). Samuti nimetavad paljud riigid end demokraatlikuks, kuid kulisside taga valitseb pigem autokraatlik valitsemisviis.
Valimised hoiavad demokraatlikku riiki toimivana, sest need annavad inimestele õiguse valida oma valitsust. Valitsus võib siiski valimisi "parandada". Endistes NSV Liidu riikides on opositsioonikandidaadid lubatud, kuid tavaliselt ei saa nad kasutada ringhäälingut ega ajalehti. See tähendab, et tegelikult ei esitata valitsevale presidendile kunagi väljakutset. Fikseeritud valimisi nimetatakse mõnikord näilisteks valimisteks või näidisvalimisteks.
Psefoloogia on valimiste uurimine.
Tänapäeval on Saksamaal valimised ühe valiku (või kandidaadi) valimine mitmest valikust. Teates palutakse valijatel "iga hääletussedelit mitu korda kokku voltida ja eraldi ära anda".
Iga kokkuvolditud paber visatakse kasti.
Küsimused ja vastused
K: Mis on valimine?
V: Valimised on protsess, mille käigus inimesed saavad esindusdemokraatia või muu valitsemisvormi raames valida oma eelistatud kandidaadi või eelistusi.
K: Kes on parlamendiliikmed?
V: Parlamendiliikmed on parlamendiliikmed, kes on Briti parlamendisüsteemis kohalike piirkondade esindajad.
K: Kuidas valitakse demokraatias presidenti?
V: Demokraatiates valib rahvas presidendiks presidendi, kes seejärel valib valitsuse.
K: Mis on erakondade nimekirjas hääletamine?
V: Erakonna nimekirjas hääletamine on see, kui valijad hääletavad erakonna, mitte üksikkandidaadi poolt.
K: Kas hääletamine on kõikides riikides kohustuslik?
V: Ei, mitte kõigis riikides ei ole kohustuslik hääletamine ja see on riigiti erinev.
K: Kas on olemas näilised valimised?
V: Jah, võltsvalimised on valimised, mille määrab kindlaks valitsev valitsus, nii et opositsiooni kandidaadid ei saa neid vaidlustada.
K: Mis on psefoloogia? V: Psefoloogia on valimiste ja nende toimimise uurimine.
