Valimised: määratlus, valimissüsteemid ja demokraatia roll

Valimised on viis, kuidas inimesed saavad valida oma kandidaati või oma eelistusi esindusdemokraatia või muu valitsemisvormi raames. Tavaliselt toimub see hääletamise kaudu ning valimised annavad kodanikele võimaluse mõjutada, kes teeb seadusi ja juhib avalikke asju.

Mida valimised tähendavad ja miks need toimuvad

Enamik demokraatlikke riike korraldab iga paari aasta tagant uued valimised oma riigi seadusandliku kogu jaoks. Valimiste eesmärk on valida esindajad kohalikesse piirkondadesse. Briti parlamendisüsteemis nimetatakse neid parlamendiliikmeteks (MPs - Members of Parliament). Parlamentaarsetes süsteemides võib olla valitsusjuht ja riigipea, kuid mõnikord on neid kahte ametikohta täitnud üks ja sama isik.

Valitsuse moodustab tavaliselt see partei või parteide koalitsioon, mis omab seadusandjas häälteenamust; mõnes riigis valitakse riigipea otse ja tal on laiem volitus moodustada valitsust. Paljudes demokraatlikes riikides toimuvad lisaks riigitasandi valimistele ka piirkondlikud, provintsi- või osariigi valimised ning kohalikud valimised (nt linnapea, volikogud).

Valimissüsteemid

Valimiste korraldamiseks on eri riikides erinevaid viise. Valijad võivad hääletada üksikisiku poolt või nad võivad hääletada erakonna poolt (erakonna nimekiri). Selle põhjuseks on see, et eri riikides kasutatakse erinevaid valimissüsteeme. Levinumad süsteemid on:

• Enamikuhääletus (majoritaarne) – võidab kandidaat, kes kogub kõige enam hääli (nt ühemandaadialad, kaks vooru süsteem).
• Proportsionaalne esindatus – kohad jaotatakse vastavalt erakondade kogutud häälte osakaalule (nt erakondade nimekirjad).
• Segasüsteemid – kombineeritakse majoritaarseid ja proportsionaalseid elemente, et tagada nii piirkondlik esindatus kui ka õiglasem üldine häälte ja kohtade suhe.
• Ühe ülekantava häälega (Single Transferable Vote) – valijad märgivad kandidaate eelistusjärjekorras; süsteem propageerib mitmekesisemat esindatust.

Iga süsteem mõjutab seda, kuidas erakonnad käituvad, millised kandidaadid saavad kandideerida ja kuidas valijate tahe kajastub seadusandjas.

Valimiste roll demokraatia toimimises

Valimised hoiavad demokraatlikku riiki toimivana, sest need annavad inimestele õiguse valida oma valitsust ja nõuda neilt aru. Olulised funktsioonid on:

• Esindatus – valitud isikud peavad esindama valijate huve.
• Vastutus ja legitimiatus – valimised annavad valitsusele seadusliku aluse ja võimaluse valida uue valitsuse rahumeelselt ning korrapäraselt.
• Võimude vahetamine – valimised võimaldavad võimu rahumeelselt üle anda ilma vägivalda kasutamata.
• Kodanikuosalus – valimised soodustavad avalikku debatti ning poliitilist kaasatust.

Valimiste korraldus ja ausus

Ausad valimised eeldavad mitmeid tingimusi: salajane hääletus, üldine ja võrdne valimisõigus, sõltumatu valimiskomisjon, läbipaistev häältelugemine ning vaba juurdepääs meediale ja kampaanimisvõimalustele. Paljudes riikides on ka valimishalduse organid, sõltumatud vaatlejad ja rahvusvahelised observatsioonimeeskonnad, kes hindavad valimiste seaduslikkust ja ausust.

Mõnedes riikides on hääletamine ka sunniviisiline ehk kohustuslik hääletamine, samas kui teistes on valimine vabatahtlik.

Probleemid, väärpraktikad ja mitte-demokraatlikud valimised

Ka riigid, mis ei ole demokraatiad, võivad korraldada valimisi. Seda tehakse tavaliselt selleks, et inimesed saaksid valida kohaliku esindaja. Samuti nimetavad paljud riigid end demokraatlikuks, kuid kulisside taga valitseb pigem autokraatlik valitsemisviis. Sellisel juhul on valimised sageli näilised: opositsioonikandidaadid võivad olla lubatud, kuid neil ei ole juurdepääsu ringhäälingule ega sõltumatule ajakirjandusele, häälte lugemine võib olla ebaaus ja vabad kandidaadid võivad olla ahistatud. Endistes NSV Liidu riikides ja mujal on sageli kirjeldatud olukordi, kus valitsus "parandab" valimiste tulemusi või kasutab ressursse ebaõiglaselt.

Levinud probleemid on:

• Hääletamisõiguse piiramine või hääletajate välja arvamine.
• Hääle ostmine ja survetest tulenev hääletamine.
• Valimisringkondade ebaõiglane kujundamine (gerrymandering).
• Desinformatsioon ning meediale ja kandidaatidele juurdepääsu takistamine.
• Häälte võltsimine või ebaaus häältelugemine.

Fikseeritud või lavastatud valimisi nimetatakse mõnikord näilisteks valimisteks või näidisvalimisteks.

Kuidas osaleda ja mis on oluline valimiste puhul

Valimisel osalemine eeldab tavaliselt olema registreeritud valijana ning järgima hääletamise reegleid ja tähtpäevi. Valimisel osalemine tähendab ka informeeritud otsuse tegemist: tutvumine kandidaatide programmide, varasema tegevuse ning poliitiliste lubadustega. Oluline on ka:

• Hääletamise kättesaadavus – puuetega inimestele ligipääs, piisavalt valimisjaoskondi ja võimalus hääletada erandjuhul (nt e-hääletus või posti teel).
• Kampaaniate läbipaistvus ja rahastuse avalikustamine.
• Sõltumatud vaatlejad ning õiguskaitsemehhanismid kaebuste lahendamiseks.

Valimiste uurimine

Psefoloogia on valimiste uurimine: see teadusharu analüüsib hääletamiskäitumist, valimissüsteemide mõju, valimistulemuste statistikat ja poliitilise käitumise mustreid. Psefoloogid aitavad mõista, kuidas valimisprotsessid töötavad ning kuidas neid saab parandada, et saavutada õiglasem ja tõhusam esindatus.

Valimised on demokraatliku ühiskonna tugisammas, kuid nende kvaliteet sõltub institutsioonidest, seadustest, vaba meedia olemasolust ja kodanike aktiivsest osalusest. Hästi toimivad valimised tagavad esindusdemokraatia legitiimsuse ja võimaldavad rahumeelseid muutusi poliitilises juhituses.

Küsimused ja vastused

K: Mis on valimine?

K: Kes on parlamendiliikmed?

K: Kuidas valitakse demokraatias presidenti?

K: Mis on erakondade nimekirjas hääletamine?

K: Kas hääletamine on kõikides riikides kohustuslik?

K: Kas on olemas näilised valimised?

Otsing