Nõukogude Liit (lühend Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liidust ehk NSVL) oli üheparteiline marksistlik-leninistlik riik, mis eksisteeris 69 aastat — alates 1922. aastast kuni 1991. aastani. See oli esimene riik, mis ametlikult kuulutas end sotsialistlikuks ja püüdis rajada kommunistliku ühiskonna suunas. NSVL koosnes 15 liiduvabariigist; suurim neist oli Venemaa, teine suurim Kasahstan. Nõukogude Liidu pealinn oli Moskva.

Asutamine ja varajane areng

Nõukogude Liit loodi ligikaudu viis aastat pärast Vene revolutsiooni. See tekkis pärast seda, kui Vladimir Lenin ja bolševikud kukutasid ajutise valitsuse, mida juhtis Aleksander Kerenski. 1922. aastal moodustati NSVL liiduna mitmest nõukoguvabariigist. Kommunistlik valitsus algatas ulatusliku tööstuse ülesehitamise: viidi läbi riiklikud tööstusreformid ja kehtestati esimeste viieaastaste plaanide süsteem, mis suunas tootmist ja investeeringuid riikliku eesmärgi järgi.

Poliitiline süsteem

Ametlikult oli riigis olemas mitmed institutsioonid, näiteks Nõukogude Liidu Ülemnõukogu, mille kaudu peaksid seadused vastu võetud saama. Tegelikkuses oli võimu keskmes Nõukogude Liidu Kommunistliku Partei peasekretär ning partei juhtkond. Üks partei juhtmõtteid oli tsentraliseeritud otsustamine – otsused langetati kesktasandil ja allutati ülejäänud riigiorganitele.

Kuigi põhiseaduse kohaselt võisid vabariigid teoreetiliselt liidust lahkuda, oli süsteem praktiliselt väga tsentraliseeritud ning liiduvabariikide riiklikud õigused olid piiratud. Paljud ajaloolased ja poliitikahuvilised peavad Nõukogude Liitu ka viimaseks etapiks, millele järgnesid mitmed identiteeti ja piirjooni puudutavad vaidlused — mõnede arvates oli see Vene impeeriumi järgne areng.[kes? ]

Majandus ja ühiskond

Liidu majandus oli planeeritud majandus: suurem osa tootmisvahenditest, maast ja ettevõtetest kuulus riigile ning eraomand oli praktiliselt kõrvaldatud. Esines laiaulatuslikud kollektiviseerimis- ja industrialiseerimisprogrammid, mis muutsid põllumajanduse ja tööstuse struktuuri. Nende meetmete saavutused hõlmasid kiiret tööstuse kasvu ja suuremaid sõjalisi võimalusi, kuid kaasnesid ka toidupuudused, sunniviisiline ümberasustamine ja inimkahjud, eriti kollektiviseerimise ajal.

Sotsiaalselt pakkus NSVL elanikele mitmeid hüvesid: tasuta haridus, laihaardeline tervishoid ning müra- ja töökoha kaitse teatud määral. Samas olid piirangud kodanikuõigustele, tsensuur ja piiratud liikumisvabadus igapäevareaalsus.

Repressioonid ja inimõiguste rikkumised

Nõukogude perioodisse jääb ka suur hulk represseerimisi: poliitilised puhastused, laialdane jälgimine, sunnitöölaagrite süsteem (Gulag), massilised arreteerimised ja rahvusgruppide sunniviisiline ümberasustamine. Eriti tuntud oli stalinismi aeg, mil sadade tuhandete inimeste elu mõjutasid arreteerimised ja repressioonid. Sellised praktikad mõjutasid oluliselt inimeste usaldust võimu vastu ning jätsid püsivaid sotsiaalseid ja demograafilisi tagajärgi.

Välispoliitika, Teine maailmasõda ja Külm sõda

Pärast Teist maailmasõda laienes Nõukogude Liidu poliitiline mõju suurel määral Ida-Euroopas. NSVL ei teinud neid riike otseselt osaks liidust, kuid hoidis neis tugevasti politilist kontrolli ja sõjalist kohalolekut — nimetati neid sageli satelliitriikideks (näiteks Poola, Tšehhoslovakkia, Ida-Saksamaa). Sõjaaegne panus Nõukogude Liidult oli otsustav sõjategevuses, mis aitas kaasa natsismist võitu saavutamisele koos Ameerika Ühendriikide ja Ühendkuningriigiga.

Pärast sõda kujunes välja Külm sõda: ideoloogiline, sõjaline ja geopoliitiline võistlus Ameerika Ühendriikide ja nende liitlastega. See hõlmas tuumarelvaarsenali laienemist, spioonitegevust, mõlemapoolseid mõjusfääre ja mitmeid kokku põrkeid „pehmemal“ tasandil (propaganda, spordivõistlused, tehnoloogiline võidurelvastumine).

Teadus ja kultuurilised saavutused

Nõukogude Liit oli edukas mitmetes teaduse ja tehnika valdkondades: 1957. aastal lasti üles esimene inimese tehtud satelliit ja 1961. aastal saatis NSVL kosmosesse esimese inimese. Need saavutused tugevdasid riigi mainet ja olid osa ideoloogilisest võidurelvastumisest läänega.

Stagnatsioon, reformid ja lagunemine

Viimastel aastakümnetel enne lagunemist tekkisid NSVL-is majanduslikud ja poliitilised probleemid: majanduse efekte vähendav bürokraatia, uuenduste puudumine ja elatustaseme aeglane paranemine. Brežnevi perioodist alates räägitakse sageli „stagnatsioonist“ (stagnation), mis muutis riigi vähem paindlikuks globaalses kontekstis.

1980ndate keskel tõi liider Mihhail Gorbatšov kahepoolsed reformid: glasnost (avatuse ja avaliku arutelu suurendamine) ja perestroika (majandus- ja poliitilise süsteemi ümberkorraldamine). Need reformid püüdsid moderniseerida majandust ja avada poliitikat, kuid nad lõid ka ootamatuid pingeid: rahvuslikud liikumised tugevdusid liiduvabariikides ning kesktasandi kontroll nõrgenes.

1991. aasta augustis toimus katse Gorbatšovi võimult kõrvaldada — nn augustikatsumus (kokkuvarisemispüüe), mis kiirendas protsessi, mille tulemusel paljud liiduvabariigid kuulutasid välja iseseisvuse. 8. detsembril 1991 allkirjastasid Vene, Ukraina ja Valgevene juhid Beloveža lepingud, millega de facto lõpetati NSVL eksistents. 25.–26. detsembril 1991 tunnistas ametlikult Nõukogude Liidu lagunemist ka Ülemnõukogu ja liit lõpetas ametlikult tegevuse.

Tagajärjed ja pärand

Nõukogude Liidu lagunemine tõi kaasa suured poliitilised, majanduslikud ja sotsiaalsed muutused: 15 iseseisvat riiki tekkis, tekkis majanduslik ümberkorraldus (üleminek turumajandusele paljudes riikides), samuti ulatuslik migratsioon, eraomandi taastumine ja rahvuslike piiride ümbermõtestamine. Samuti jäid varjatud ja avalikud arutelud NSVL ajal toimunu üle — nii saavutuste kui ka kuritegude ja inimõiguste rikkumiste kohta.

Liidu ajalugu on keeruline ja vastuoluline: seda iseloomustavad suurejoonelised tehnoloogilised ja sotsiaalsed saavutused, aga ka autoritaarne valitsemine, repressioonid ning majanduslikud raskused. Selle pärand mõjutab jätkuvalt tänapäeva Euroopa ja Aasia geopoliitikat ning paljude endiste liiduvabariikide siseriiklikku elu.

Alates 2013. aastast on dokument, mis kinnitas Nõukogude Liidu lagunemist, kadunud.