Poola on riik Kesk-Euroopas. Ta asub Saksamaast ida pool (Oderi ja Lausa Neisse ääres). Lõunas piirneb Poola Tšehhi Vabariigiga ja Slovakkiaga, idas Ukrainaga ja Valgevenega ning põhjas on Läänemeri, Leedu ja Venemaa eksklaav Kaliningrad. Poola pindala on umbes 312 679 km2 (120 728 mi2), mis teeb temast ühe suurema riigi Kesk- ja Ida-Euroopas. Riigis elab ligi 38 miljonit inimest; enamik elanikke on koondunud linnadesse.

Suurimad linnad on Varssavi (pealinn, poola keeles Warszawa), Łódź, Kraków (poola keeles Kraków), Szczecin, Gdańsk, Wrocław ja Poznań. Kraków oli ajalooliselt oluline kultuuri- ja kuningalinn ning varasemad pealinnad hõlmavad ka Gniezno.

Geograafia ja loodus

Poola maastik on mitmekesine: põhja- ja loodeosas on lai rannajoon Läänemerel, keskosas avarad tasandikud ja jõgede orud (kuulsaim neist on Visla), lõunas aga kerkivad mäeahelad — Tatra ja Sudetid. Kliima on parasvöötme, ilm varieerub aastaajalises tsüklis: talved võivad olla külmad ja lumised, suved meeldivalt soojad. Poolas on palju järvesid (eriti Mazuuria piirkonnas), metsasid ja rahvusparke.

Lühike ajalooülevaade

Sõna "Poola" kirjalik esmamainimine ulatub 966. aastasse. 1569. aastal loodi tugev ühinemine Poola ja Leedu vahel, mida nimetati Poola–Leedu Liitvabariigiks. See ühinemine oli oma ajastul suur ja mõjukas, hõlmates laialdasi alasid Kesk- ja Ida-Euroopas. Liit koges pikka õitsenguaega, kuid pärast sisepoliitilisi probleeme ja naabrite sekkumist lagunes — lõplik jagunemine toimus 1795. aastal, kui Poola kaotas iseseisvuse.

Poola taastati iseseisvana 1918. aastal pärast Esimest maailmasõda. Sõjaaegseid konflikte ja piiriküsimusi jätkus: 1919.–1921. aastal toimunud lahingutes tuli Poolal ka tegeleda naabritega (Poola–Nõukogude sõda 1919–1921). Teise maailmasõja alguses kaotas Poola taas iseseisvuse, kui teda ründasid nii NSV Liit kui ka natsi-Saksamaa. Sõjas hukkus üle kuue miljoni inimese — nende hulgas umbes 3 miljonit juuti holokausti käigus. Sõja ajal töötas ka Poola eksiilvalitsus, välisväed ja kodupõrandaalune vastupanu liikumine.

Pärast Teise maailmasõja lõppu sattus Poola Nõukogude mõjusfääri ja oli mitu aastakümmet osa kommunistlikust idablokist. 1980. aastatel sai oluliseks tööliikumine Solidaarsus ning 1989. aastal toimunud rahumeelsed poliitilised muutused viisid riigi teed demokraatiale: Poola muutus liberaalseks demokraatiaks. See sündmus oli eeskujuks teistele Kesk- ja Ida-Euroopa riikidele ja aitas kaasa NSV Liidu lagunemisele 1991. aastal. Pärast majandusreforme ja poliitilist ümberkujundamist liitus Poola 1. mail 2004. aastal Euroopa Liiduga ning on ka NATO, ÜRO ja Maailma Kaubandusorganisatsiooni liige.

Demograafia, keel ja kultuur

Riigi enamusel on ametlikult poliitiliselt ja kultuuriliselt oluline poolakeel. Religioonidest on katoliiklus laialt levinud ja omab tugevat mõju ühiskondlikule elule. Poola kultuur on rikkalik — tuntud on klassikaline muusika (nt säilinud traditsioonid ja heliloojad), kirjandus, rahvakunst ning linnade ajaloolised keskused. Poolas on mitu UNESCO maailmapärandi vaatamisväärsust, sealhulgas ajaloolised vanalinnad, suured muuseumid ja loodusobjektid.

Poliitika ja haldusjaotus

Poola on parlamentaarne vabariik: riigi juhib valitsus peaministri juhtimisel, riigipea on president. Riik jaguneb 16 administratiivseks maakonnaks ehk vojevodkonnaks (voivodeships), millel on oma haldus- ja omavalitsuse üksused. Valimised toimuvad regulaarselt ja poliitiline süsteem on mitmeparteiline.

Majandus ja transport

Poola majandus on üks suurimaid Kesk-Euroopas. Põllumajandus, tööstus (autotööstus, masinaehitus, toiduainetööstus), ehitus ja teenindussektor on olulised majandusharud. Pärast turumajandusele üleminekut on Poola olnud üks kiiremini kasvavaid majandusi regioonis. Liitumine Euroopa Liiduga avas juurdepääsu siseturule ja struktuurifondidele, mis on aidanud kaasa infrastruktuuri ja investeeringute kasvule. Hea raudtee- ja maanteevõrk ning mitmed rahvusvahelised lennujaamad ühendavad Poolat ülejäänud Euroopaga.

Turism ja vaatamisväärsused

Poola pakub külastajatele mitmekesist programmi: ajaloolised linnakeskused (nt Varssavi ja Kraków), looduskaitsealad, mägimatkamine Tatra piirkonnas, rannapuhkus Läänemere ääres ning kultuurisündmused ja festivalid. Samuti on suur huvi sõjaajaloo paikade ja muuseumide vastu, mis peegeldavad riigi keerukat minevikku.

Kiired faktid

  • Pindala: umbes 312 679 km².
  • Elanikkond: ligikaudu 38 miljonit (ligikaudne hinnang).
  • Ametlik keel: poola keel.
  • Poliitiline süsteem: parlamentaarne vabariik.
  • Olulised liidud: NATO, Euroopa Liit, ÜRO.

See ülevaade annab lihtsa, kuid sisuka pildi Poolast — riigist, mille ajalugu, kultuur ja geograafia on teinud temast keskse tegija Euroopa arengus.