Poola – Kesk-Euroopa ülevaade: ajalugu, geograafia ja faktid
Avasta Poola: Kesk-Euroopa ajalugu, geograafia, pealinnad, kultuur ja olulisemad faktid — põhjalik ülevaade riigi arengust, tähtsamatest sündmustest ja huviväärsustest.
Poola on riik Kesk-Euroopas. Ta asub Saksamaast ida pool (Oderi ja Lausa Neisse ääres). Lõunas piirneb Poola Tšehhi Vabariigiga ja Slovakkiaga, idas Ukrainaga ja Valgevenega ning põhjas on Läänemeri, Leedu ja Venemaa eksklaav Kaliningrad. Poola pindala on umbes 312 679 km2 (120 728 mi2), mis teeb temast ühe suurema riigi Kesk- ja Ida-Euroopas. Riigis elab ligi 38 miljonit inimest; enamik elanikke on koondunud linnadesse.
Suurimad linnad on Varssavi (pealinn, poola keeles Warszawa), Łódź, Kraków (poola keeles Kraków), Szczecin, Gdańsk, Wrocław ja Poznań. Kraków oli ajalooliselt oluline kultuuri- ja kuningalinn ning varasemad pealinnad hõlmavad ka Gniezno.
Geograafia ja loodus
Poola maastik on mitmekesine: põhja- ja loodeosas on lai rannajoon Läänemerel, keskosas avarad tasandikud ja jõgede orud (kuulsaim neist on Visla), lõunas aga kerkivad mäeahelad — Tatra ja Sudetid. Kliima on parasvöötme, ilm varieerub aastaajalises tsüklis: talved võivad olla külmad ja lumised, suved meeldivalt soojad. Poolas on palju järvesid (eriti Mazuuria piirkonnas), metsasid ja rahvusparke.
Lühike ajalooülevaade
Sõna "Poola" kirjalik esmamainimine ulatub 966. aastasse. 1569. aastal loodi tugev ühinemine Poola ja Leedu vahel, mida nimetati Poola–Leedu Liitvabariigiks. See ühinemine oli oma ajastul suur ja mõjukas, hõlmates laialdasi alasid Kesk- ja Ida-Euroopas. Liit koges pikka õitsenguaega, kuid pärast sisepoliitilisi probleeme ja naabrite sekkumist lagunes — lõplik jagunemine toimus 1795. aastal, kui Poola kaotas iseseisvuse.
Poola taastati iseseisvana 1918. aastal pärast Esimest maailmasõda. Sõjaaegseid konflikte ja piiriküsimusi jätkus: 1919.–1921. aastal toimunud lahingutes tuli Poolal ka tegeleda naabritega (Poola–Nõukogude sõda 1919–1921). Teise maailmasõja alguses kaotas Poola taas iseseisvuse, kui teda ründasid nii NSV Liit kui ka natsi-Saksamaa. Sõjas hukkus üle kuue miljoni inimese — nende hulgas umbes 3 miljonit juuti holokausti käigus. Sõja ajal töötas ka Poola eksiilvalitsus, välisväed ja kodupõrandaalune vastupanu liikumine.
Pärast Teise maailmasõja lõppu sattus Poola Nõukogude mõjusfääri ja oli mitu aastakümmet osa kommunistlikust idablokist. 1980. aastatel sai oluliseks tööliikumine Solidaarsus ning 1989. aastal toimunud rahumeelsed poliitilised muutused viisid riigi teed demokraatiale: Poola muutus liberaalseks demokraatiaks. See sündmus oli eeskujuks teistele Kesk- ja Ida-Euroopa riikidele ja aitas kaasa NSV Liidu lagunemisele 1991. aastal. Pärast majandusreforme ja poliitilist ümberkujundamist liitus Poola 1. mail 2004. aastal Euroopa Liiduga ning on ka NATO, ÜRO ja Maailma Kaubandusorganisatsiooni liige.
Demograafia, keel ja kultuur
Riigi enamusel on ametlikult poliitiliselt ja kultuuriliselt oluline poolakeel. Religioonidest on katoliiklus laialt levinud ja omab tugevat mõju ühiskondlikule elule. Poola kultuur on rikkalik — tuntud on klassikaline muusika (nt säilinud traditsioonid ja heliloojad), kirjandus, rahvakunst ning linnade ajaloolised keskused. Poolas on mitu UNESCO maailmapärandi vaatamisväärsust, sealhulgas ajaloolised vanalinnad, suured muuseumid ja loodusobjektid.
Poliitika ja haldusjaotus
Poola on parlamentaarne vabariik: riigi juhib valitsus peaministri juhtimisel, riigipea on president. Riik jaguneb 16 administratiivseks maakonnaks ehk vojevodkonnaks (voivodeships), millel on oma haldus- ja omavalitsuse üksused. Valimised toimuvad regulaarselt ja poliitiline süsteem on mitmeparteiline.
Majandus ja transport
Poola majandus on üks suurimaid Kesk-Euroopas. Põllumajandus, tööstus (autotööstus, masinaehitus, toiduainetööstus), ehitus ja teenindussektor on olulised majandusharud. Pärast turumajandusele üleminekut on Poola olnud üks kiiremini kasvavaid majandusi regioonis. Liitumine Euroopa Liiduga avas juurdepääsu siseturule ja struktuurifondidele, mis on aidanud kaasa infrastruktuuri ja investeeringute kasvule. Hea raudtee- ja maanteevõrk ning mitmed rahvusvahelised lennujaamad ühendavad Poolat ülejäänud Euroopaga.
Turism ja vaatamisväärsused
Poola pakub külastajatele mitmekesist programmi: ajaloolised linnakeskused (nt Varssavi ja Kraków), looduskaitsealad, mägimatkamine Tatra piirkonnas, rannapuhkus Läänemere ääres ning kultuurisündmused ja festivalid. Samuti on suur huvi sõjaajaloo paikade ja muuseumide vastu, mis peegeldavad riigi keerukat minevikku.
Kiired faktid
- Pindala: umbes 312 679 km².
- Elanikkond: ligikaudu 38 miljonit (ligikaudne hinnang).
- Ametlik keel: poola keel.
- Poliitiline süsteem: parlamentaarne vabariik.
- Olulised liidud: NATO, Euroopa Liit, ÜRO.
See ülevaade annab lihtsa, kuid sisuka pildi Poolast — riigist, mille ajalugu, kultuur ja geograafia on teinud temast keskse tegija Euroopa arengus.
Ajalugu
Varajane ajalugu
Esimesed märgid inimestest Poola maadel olid 500 000 aastat tagasi. Pronksiaeg algas umbes 2400-2300 eKr. Rauaaeg algas umbes 750-700 eKr. Sel ajal olid Poola maad lusaatide kultuuri mõju all. Umbes 400 eKr elasid seal keldi ja germaani hõimud. Neil inimestel olid kaubanduskontaktid Rooma impeeriumiga.
Aja jooksul tulid slaavlased Poola maadele. Mõned neist slaavlastest, keda praegu üldiselt nimetatakse lääneslaavlasteks (kuigi tegelikult on tegemist mitmesuguste hõimude rühmaga, millel on ühised etnilised ja kultuurilised tunnused), jäid sinna ja hakkasid looma uusi rahvaid. Kõige võimsamat hõimu nimetati poolakateks, kes ühendasid kõik teised seal elavad slaavi hõimud, ja sellest tuleneb ka nimetus "Poola".
Piasti ja Jagielloni dünastia
Poola hakkas riigiks kujunema 10. sajandi keskel Piastide dünastia ajal. Aastal 966 sai vürst Mieszko I kristlaseks ja nii sai ka Poola rahvas kristlaseks. Järgmine kuningas oli Poola kuningas Bolesław I (keda kutsuti Bolesław Julge). Ta vallutas palju maid ja temast sai Poola esimene kuningas. Poola Kasimir I muutis Poola pealinna Gnieznost Krakówiks. 12. sajandil lagunes Poola pärast kuningas Bolesław III Võluri surma 1138. aastal tema testamendi tõttu mõneks väiksemaks riigiks. Neid riike ründasid hiljem 1241. aastal mongoli väed, mis aeglustas väikeriikide ühendamist suureks riigiks Poola. See juhtus kaheksakümmend aastat hiljem, 1320. aastal, kui Władysław I sai ühendatud Poola kuningaks. Tema poeg Kasimir III Suur reformis Poola majandust, ehitas uusi kindlusi ja võitis sõja Ruteenide hertsogkonna vastu. Paljud inimesed emigreerusid Poolasse, millest sai väljarändajate pelgupaik . Ka paljud juudid kolisid sel ajal Poolasse. Must surm, mis aastatel 1347-1351 tabas paljusid Euroopa piirkondi, ei jõudnud Poolasse.
Pärast viimase Poola troonil istunud piasti, Kasimir III surma alustasid Ungari kuningas Louis I ja tema tütar Jadwiga Poola valitsemist. Ta abiellus Leedu vürsti Jogailaga. Nende abielu pani Poolas aluse uuele dünastiale: Jagiellonide dünastiale. Jagielloni dünastia ajal sõlmis Poola liidu oma naaberriigi Leeduga.
Poola-Leedu Liitvabariik kuni Teine Poola Vabariik
17. sajandil ründas Rootsi peaaegu kogu Poolat (seda nimetati "veeuputuseks"). Paljud sõjad Osmanite impeeriumi, Venemaa, kasakate, Transilvaania ja Brandenburg-Preisimaa vastu lõppesid 1699. aastal. Järgmise 80 aasta jooksul oli valitsus ja riik nõrk, mistõttu Poola sõltus Venemaast. Vene tsaarid kasutasid seda ära, pakkudes raha ebaausatele Poola valitsuse liikmetele, kes blokeerisid uusi ideid ja lahendusi. Venemaa, Preisimaa ja Austria purustasid Poola kolmeks tükiks 1772. aastal, 1793. aastal ja 1795. aastal, mis viisid riigi laiali. Enne teist jagamist koostati 1791. aastal põhiseaduse nimega "3. mai põhiseadus". Poola rahvale ei meeldinud uued kuningad ja nad mässasid sageli (kaks suurt mässu 1830. ja 1863. aastal[]). Napoleon tegi teise Poola riigi, "Varssavi hertsogiriigi", kuid pärast Napoleoni sõdu jagasid riigid Poola uuesti Viini kongressil. Idaosa valitses Vene tsaar. Esimese maailmasõja ajal leppisid kõik liitlased kokku Poola päästmises. Varsti pärast Saksamaa kapituleerumist 1918. aasta novembris sai Poolast Teine Poola Vabariik (II Rzeczpospolita Polska). Ta sai oma vabaduse pärast mitmeid sõjalisi konflikte; suurim neist oli 1919-1921 Poola-Nõukogude sõda.
Teine maailmasõda
1. septembril 1939 algas Teine maailmasõda, kui Natsi-Saksamaa ründas Poolat. Nõukogude Liit ründas Poolat 17. septembril 1939. Varssavi löödi 28. septembril 1939. Poola jagati kaheks tükiks, millest üks pool kuulus natsi-Saksamaale, teine Nõukogude Liidule. Rohkem kui 6 miljonit poolakat hukkus ja pooled neist olid juudid. Enamik neist surmajuhtumitest oli osa holokaustist, mille käigus tapeti 6 miljonit juuti. Sõja lõpus nihutati Poola piirid lääne poole, lükates idapiiri Curzoni joonele. Läänepiir viidi Oder-Neisse joonele. Uus Poola muutus 20% väiksemaks 77 500 ruutkilomeetri võrra. Nihutamine sundis miljoneid poolakaid, sakslasi, ukrainlasi ja juute kolima.
Poola Rahvavabariik kuni Kolmas Poola Vabariik
Pärast neid sündmusi muutus Poola järk-järgult kommunistlikuks riigiks. See oli väidetavalt iseseisev riik. Kuid tegelikult määras uue valitsuse Jossif Stalin. See oli samuti Nõukogude Liidu kontrolli all. Seejärel nimetati riik ümber Poola Rahvavabariigiks. Naaberriikides Ukrainas, Valgevenes ja Leedus (need kolm riiki kuulusid kuni 1991. aastani Nõukogude Liidu koosseisu), aga ka teistes riikides on palju poolakaid. Kõige rohkem poolakaid väljaspool Poolat on Ameerika Ühendriikides, eriti Chicagos. Saksamaal ja Ühendkuningriigis elab samuti suur poola diasporaa. Viimane poolakate massiline väljaränne lääneriikidesse algas pärast 1989. aastat.
1989. aastal aitas Lech Wałęsa juhitud ametiühing Solidaarsus võita kommunistliku valitsuse Poolas. Juba enne seda sündmust sai Lech Wałęsa Nobeli preemia esimese kommunistliku ametiühingu juhtimise eest, mis ei olnud kommunistlik, vaid võitles demokraatia eest kommunistlikus blokis. Kui kommunism Poolas lõppes, paranesid palju inimõigused, näiteks sõnavabadus, demokraatia jne. 1991. aastal sai Poola Visegradi grupi liikmeks ja 1999. aastal liitus ta koos Tšehhi Vabariigi ja Ungariga NATOga. Seejärel hääletasid Poola valijad 2003. aasta juunis Euroopa Liiduga ühinemise poolt. Riik ühines ELiga 1. mail 2004. aastal.
Praegu on peaminister Mateusz Morawiecki. 10. aprillil 2010 hukkus president Lech Kaczyński Venemaal Smolenskis toimunud lennuõnnetuses. Presidendi valivad kodanikud otse viieks aastaks. Peaministri nimetab ametisse president ja kinnitab Sejm. Sejm on parlamendi alamkoda, mis on riigi seadusandja. Sellel on 460 saadikut, kes valitakse iga nelja aasta tagant.
Poola praegused piirid kehtestati pärast 1945. aastat. Hallid alad läksid Poolalt Nõukogude Liidule. Punased alad Saksamaalt Poolasse.
Poola 1922-1939
Poola-Leedu Liit, kui see oli suurim 1618-1655
Poola 960-992
Slaavi hõimud 600-800
Geograafia
Poola territoorium on tasandik, mis ulatub Läänemerest põhjas kuni Karpaatide mägedeni lõunas. Selle tasandiku sees varieerub maa idast läände.
Poola Läänemere rannik on enamasti sile, kuid Gdański-Gdynia piirkonnas ja kaugel loodes asuvas Szczecinis on loodesadamad. Sellel rannikul on mitmeid luiteid, luiteid ja rannikujärvi. Rannikujärved on endised merest ära lõigatud lahed. Neid alasid nimetatakse mõnikord laguunideks. Szczecini laguun asub Saksamaa läänepiiril. Vistula laguun asub Venemaa Kaliningradi provintsi idapiiril. Poola pikim jõgi, Vistula jõgi, suubub Vistula laguunisse ja ka otse Läänemerre.
Kirdeosa on tihedalt metsane ja hõredalt asustatud ning seal puuduvad põllumajandus- ja tööstusressursid. Geograafilises piirkonnas on neli mägist murenemispiirkonda ja moreenide poolt loodud järved. Need moodustusid pleistotseeni jääaja ajal ja pärast seda. Masuuride järvepiirkond on neist neljast piirkonnast suurim ja hõlmab suurt osa Kirde-Poolast.
Poolas on palju järvi. Euroopas on ainult Soomes rohkem järvi. Suurimad järved on Śniardwy ja Mamry. Lisaks põhjaosas asuvatele järvepiirkondadele on Tatra mägedes ka palju mägijärvi.
Kirdeosast lõuna pool asuvad Sileesia ja Masoovia piirkonnad, mida iseloomustavad laiad jääaegsed jõeorgud. Sileesia piirkonnas on palju ressursse ja inimesi. Sütt on rohkesti. Alam-Sileesias on suur vase kaevandamine. Masoovia tasandik asub Kesk-Poolas. See asub kolme suure jõe orgudes: Vistula, Bug ja Narew.
Edasi lõunas on Poola mägipiirkond. Nende mägede hulka kuuluvad Sudeedid ja Karpaadid. Karpaatide kõrgeim osa on Tatra mäed, mis asuvad Poola lõunapiiril. Poola kõrgeim mägi Rysy (2 503 m) asub Kõrg-Tatras.
Poola koosneb kuueteistkümnest piirkonnast, mida nimetatakse vojevoodkondadeks (województwa, ainsuses - województwo). Need on põhimõtteliselt loodud riigi ajaloolistest piirkondadest, samas kui viimasel kahel aastakümnel (kuni 1998. aastani) keskenduti eraldi linnadele ja nimetati neid eraldi linnade järgi. Uute üksuste pindala ulatub alla 10 000 km2 (Opole vojevoodkond) kuni üle 35 000 km2 (Masoovia vojevoodkond). Vojevoodkondi kontrollivad vojevoodkonna valitsused ja nende seadusandlikke organeid nimetatakse vojevoodkonna sejmiks.
Poola kuusteist vojevoodkonda jagunevad veel powiateks (ainsuses powiat), mis on teise tasandi haldusüksused, mis on umbes sama, mis maakond, ringkond või prefektuur teistes riikides.
|
| |||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
Poola füüsilised maaomadused
Kirjandus
Enne ristiusustamist 10. sajandil ei ole peaaegu üldse säilinud poola kirjandust. Poola kirjandus oli keskajal kirjutatud ladina keeles. Pärast renessanssi aktsepteeriti poola keelt kirjanduses ladina keelega võrdväärseks.
Jan Kochanowski oli 16. sajandi Euroopa renessansikirjanduse juhtiv luuletaja. Teiste suurte poola luuletajate hulka kuulub Adam Mickiewicz, kes kirjutas 1834. aastal eepose "Pan Tadeusz".
Nobeli preemia on saanud mitu Poola kirjanikku. Henryk Sienkiewicz võitis 19 Poola ajaloo kuulsate sündmuste dramatiseeritud versiooni. Władysław Reymont võitis Nobeli preemia 1924. aastal. Ta kirjutas romaani Chłopi. Kaks poola luuletajat said samuti Nobeli preemia. Üks on Wisława Szymborska (1996) ja teine Czesław Miłosz (1980).
Stanisław Lem on tänapäeva kuulus ulmekirjanik. Tema romaanist "Solaris" on kaks korda tehtud mängufilm.
Henryk Sienkiewicz, kuulus poola romaanikirjanik
Inimesed
Varem elasid Poolas erinevate rahvuste ja erinevate religioonide (peamiselt katoliiklased, õigeusklikud ja judaism) esindajad. See muutus pärast 1939. aastat, sest natside holokaust tappis palju Poola juute. Pärast Teist maailmasõda muudeti riik kommunistlikuks riigiks Varssavi pakti poolt, kuhu kuulus enamik Kesk-Euroopa riike ja Venemaa Venemaa.
Praegu elab Poolas 38 038 000 inimest (2011). 2002. aastal nimetas end 96,74% elanikkonnast poolakaks, samas kui 471 500 inimest (1,23%) väitis, et nad on mõne muu rahvuse esindajad. 774 900 inimest (2,03%) ei deklareerinud mingit rahvust. Rahvused või rahvusrühmad Poolas on sileslased, sakslased (enamik endises Opole vojevoodkonnas), ukrainlased, leedulased, venelased, juudid ja valgevenelased. Poola keel kuulub slaavi keelte lääneslaavi keelte sektsiooni. See on ka Poola ametlik keel. Inglise ja saksa keel on kõige sagedamini õpitud ja räägitud teised keeled.
Viimastel aastatel on Poola rahvaarv vähenenud väljarände suurenemise ja sündimuse järsu languse tõttu. 2006. aastal oli Poola rahvaarv rahvaloenduse hinnangul 38 536 869, mis on väga väike tõus võrreldes 2002. aasta 38 230 080 elanikuga. Pärast Poola ühinemist Euroopa Liiduga on paljud poolakad kolinud tööle Lääne-Euroopa riikidesse, näiteks Ühendkuningriiki ja Iiri Vabariiki. Mõned organisatsioonid väidavad, et inimesed on lahkunud kõrge tööpuuduse (10,5%) ja paremate töövõimaluste tõttu mujal. 2007. aasta aprillis oli Poola elanikkond Ühendkuningriigis tõusnud umbes 300 000 inimeseni ja hinnanguliselt elab Iirimaa Vabariigis umbes 65 000 poolakat. Viimastel aastatel on Poola majanduse tugev kasv ja Poola valuuta (Poola zloti) väärtuse tõus pannud paljud Poola sisserändajad siiski koju tagasi pöörduma. Aastal 2007 oli riigist lahkuvate inimeste arv väiksem kui tagasipöördujate arv. Poola muutus atraktiivseks töökohaks teistest riikidest (peamiselt Ukrainast) pärit inimestele.
Poola vähemus on endiselt olemas naaberriikides Ukrainas, Valgevenes ja Leedus, aga ka teistes riikides. Kõige rohkem etnilisi poolakaid väljaspool riiki elab Ameerika Ühendriikides.
Marie Curie, kuulus poola keemik ja kahekordne Nobeli preemia laureaat.
Frederic Chopin, kuulus poola helilooja ja pianist
Kuulsad inimesed
- Fryderyk Chopin, helilooja.
- Joseph Conrad, sündinud Józef Teodor Konrad Korzeniowski, tunnustatud kirjanik, kes kirjutas siiski inglise keeles.
- Nikolaus Kopernik, astronoom, kes näitas, et Maa liigub ümber Päikese.
- Maria Skłodowska-Curie avastas raadiumi ja polooniumi.
- Franciszek Kamieński, avastas mükoriisa.
- Tadeusz Kościuszko, armeeülem, kes võitles USA ja Poola iseseisvuse eest.
- Robert Kubica, F1-sõitja.
- Stanisław Lem, ulmekirjanik.
- Adam Małysz, suusahüppaja.
- Adam Mickiewicz, luuletaja
- Paavst Johannes Paulus II (varem Karol Wojtyła). Enne paavstiks saamist oli ta Krakówi piiskop.
- Agnieszka Radwańska, naisennisist
- Władysław Reymont, romaanikirjanik
- Henryk Sienkiewicz, romaanikirjanik
- Kamil Stoch, suusahüppaja
- Wisława Szymborska, kirjanik
- Andrzej Wajda, filmirežissöör
- Lech Wałęsa, "Solidarność" liider ("Solidaarsus"), aitas võita kommunistliku valitsuse Poolas ja NSVLi mõju Kesk- ja Ida-Euroopas.
- Robert Lewandowski, jalgpallur
- Czesław Miłosz, luuletaja
Linnade demograafia
Allpool esitatud nimekirjad näitavad Poola suurimate linnade rahvaarvu 2005. aasta hinnangute alusel.
|
| Agglomeratsioon või linnastumine | Vojevoodkond | Elanikud |
| 1 | Katowice (USIA) | Sileesia | 3,487,000 |
| 2 | Varssavi (Warszawa) | Masoovia | 2,679,000 |
| 3 | Kraków | Väike-Poola | 1,400,000 |
| 4 | Łódź | Łódź | 1,300,000 |
| 5 | Tricity | Pommeri | 1,100,000 |
| 6 | Poznań | Suur-Poola | 1,000,000 |
|
| Linn | Vojevoodkond |
| Elanikud |
| 1 | Varssavi (Warszawa) | Masoovia | 1,671,670 | 1,692,854 |
| 2 | Łódź | Łódź | 789,318 | 774,004 |
| 3 | Kraków | Väike-Poola | 758,544 | 757,430 |
| 4 | Wrocław | Alam-Sileesia | 640,367 | 636,268 |
| 5 | Poznań | Suur-Poola | 578,886 | 570,778 |
| 6 | Gdańsk | Pommeri | 461,334 | 459,072 |
| 7 | Lääne-Pommeri | 415,399 | 411,900 | |
| 8 | Bydgoszcz | Kuyavia-Pommeri | 373,804 | 368,235 |
| 9 | Lublin | Lublin | 357,110 | 355,998 |
| 10 | Sileesia | 327,222 | 319,904 | |
| 11 | Podlasie | 291,383 | 292,150 | |
| 12 | Gdynia | Pommeri | 253,458 | 253,324 |
| 13 | Sileesia | 251,436 | 248,032 | |
| 14 | Sosnowiec | Sileesia | 232,622 | 228,192 |
| 15 | Radom | Masoovia | 229,699 | 227,613 |
| 16 | Kielce | Świętokrzyskie | 212,429 | 209,455 |
| 17 | Toruń | Kuyavia-Pommeri | 211,243 | 208,278 |
| 18 | Gliwice | Sileesia | 203,814 | 200,361 |
| 19 | Zabrze | Sileesia | 195,293 | 192,546 |
| 20 | Bytom | Sileesia | 193,546 | 189,535 |
| 21 | Bielsko-Biała | Sileesia | 178,028 | 176,987 |
| 22 | Olsztyn | Warmia-Masuuria | 173,102 | 174,550 |
| 23 | Rzeszów | Subcarpathia | 160,376 | 159,020 |
| 24 | Ruda Śląska | Sileesia | 150,595 | 147,403 |
| 25 | Rybnik | Sileesia | 142,731 | 141,755 |
| 26 | Tychy | Sileesia | 132,816 | 131,547 |
| 27 | Dąbrowa Górnicza | Sileesia | 132,236 | 130,789 |
| 28 | Opole | Opole | 129,946 | 128,864 |
| 29 | Płock | Masoovia | 128,361 | 127,841 |
| 30 | Elbląg | Warmia-Masuuria | 128,134 | 127,655 |
| 31 | Wałbrzych | Alam-Sileesia | 130,268 | 127,566 |
| 32 | Gorzów Wielkopolski | Lubusz | 125,914 | 125,578 |
| 33 | Włocławek | Kuyavia-Pommeri | 121,229 | 120,369 |
| 34 | Tarnów | Väike-Poola | 119,913 | 118,267 |
| 35 | Zielona Góra | Lubusz | 118,293 | 118,516 |
| 36 | Chorzów | Sileesia | 117,430 | 115,241 |
| 37 | Kalisz | Suur-Poola | 109,498 | 108,792 |
| 38 | Koszalin | Lääne-Pommeri | 108,709 | 107,773 |
| 39 | Legnica | Alam-Sileesia | 107,100 | 106,143 |
| 40 | Słupsk | Pommeri | 100,376 | 99,827 |
| 41 | Grudziądz | Kuyavia-Pommeri | 99,943 | 98,757 |
| 42 | Jaworzno | Sileesia | 98,780 | 96,600 |
Szczecin
Katowice
Gdańsk
Łódź
Poznań
Wrocław
Kraków
Varssavi
Seotud leheküljed
- Poola jõgede loetelu
- Poola olümpiamängudel
- Poola jalgpallikoondis
Küsimused ja vastused
K: Mis on Poola ametlik nimi?
V: Poola ametlik nimi on Poola Vabariik.
K: Millised riigid piirnevad Poolaga?
V: Poola piirneb idas Saksamaaga, lõunas Tšehhi Vabariigi ja Slovakkiaga, idas Ukraina ja Valgevenega, põhjas Leeduga ja Kaliningradiga (Venemaa eksklaav) ning omab rannikut Läänemere ääres.
K: Kui suur on Poola maismaa pindala?
V: Poola kogupindala on ligikaudu 312 679 km2 , mis teeb ta veidi suuremaks kui Omaan.
K: Millised on Poola suuremad linnad?
V: Poola suuremad linnad on Varssavi (pealinn), £َdں, Kraków (Krakَw), Szczecin, Gdaٌsk, Wroc³aw ja Poznaٌ.
K: Millal kirjutati esimest korda ametlikult "Poola"?
V: "Poola" kirjutati ametlikult esimest korda aastal 966.
K: Millal moodustas Poola liidu Leeduga?
V: 1569. aastal moodustas Poola Leeduga tugeva liidu, mida nimetati Poola-Leedu Liitvabariigiks.
K: Millal lõppes Poolas kommunism?
V: Kommunism lõppes 1989. aastal, kui demokraatia kindlustati ja seejärel liitus Poola NATOga ning ka teiste rahvusvaheliste organisatsioonidega, nagu ÜRO ja Maailma Kaubandusorganisatsioon.
Otsige