Poola

Ajalugu

Varajane ajalugu

Esimesed märgid inimestest Poola maadel olid 500 000 aastat tagasi. Pronksiaeg algas umbes 2400-2300 eKr. Rauaaeg algas umbes 750-700 eKr. Sel ajal olid Poola maad lusaatide kultuuri mõju all. Umbes 400 eKr elasid seal keldi ja germaani hõimud. Neil inimestel olid kaubanduskontaktid Rooma impeeriumiga.

Aja jooksul tulid slaavlased Poola maadele. Mõned neist slaavlastest, keda praegu üldiselt nimetatakse lääneslaavlasteks (kuigi tegelikult on tegemist mitmesuguste hõimude rühmaga, millel on ühised etnilised ja kultuurilised tunnused), jäid sinna ja hakkasid looma uusi rahvaid. Kõige võimsamat hõimu nimetati poolakateks, kes ühendasid kõik teised seal elavad slaavi hõimud, ja sellest tuleneb ka nimetus "Poola".

Piasti ja Jagielloni dünastia

Poola hakkas riigiks kujunema 10. sajandi keskel Piastide dünastia ajal. Aastal 966 sai vürst Mieszko I kristlaseks ja nii sai ka Poola rahvas kristlaseks. Järgmine kuningas oli Poola kuningas Bolesław I (keda kutsuti Bolesław Julge). Ta vallutas palju maid ja temast sai Poola esimene kuningas. Poola Kasimir I muutis Poola pealinna Gnieznost Krakówiks. 12. sajandil lagunes Poola pärast kuningas Bolesław III Võluri surma 1138. aastal tema testamendi tõttu mõneks väiksemaks riigiks. Neid riike ründasid hiljem 1241. aastal mongoli väed, mis aeglustas väikeriikide ühendamist suureks riigiks Poola. See juhtus kaheksakümmend aastat hiljem, 1320. aastal, kui Władysław I sai ühendatud Poola kuningaks. Tema poeg Kasimir III Suur reformis Poola majandust, ehitas uusi kindlusi ja võitis sõja Ruteenide hertsogkonna vastu. Paljud inimesed emigreerusid Poolasse, millest sai väljarändajate pelgupaik . Ka paljud juudid kolisid sel ajal Poolasse. Must surm, mis aastatel 1347-1351 tabas paljusid Euroopa piirkondi, ei jõudnud Poolasse.

Pärast viimase Poola troonil istunud piasti, Kasimir III surma alustasid Ungari kuningas Louis I ja tema tütar Jadwiga Poola valitsemist. Ta abiellus Leedu vürsti Jogailaga. Nende abielu pani Poolas aluse uuele dünastiale: Jagiellonide dünastiale. Jagielloni dünastia ajal sõlmis Poola liidu oma naaberriigi Leeduga.

Poola-Leedu Liitvabariik kuni Teine Poola Vabariik

17. sajandil ründas Rootsi peaaegu kogu Poolat (seda nimetati "veeuputuseks"). Paljud sõjad Osmanite impeeriumi, Venemaa, kasakate, Transilvaania ja Brandenburg-Preisimaa vastu lõppesid 1699. aastal. Järgmise 80 aasta jooksul oli valitsus ja riik nõrk, mistõttu Poola sõltus Venemaast. Vene tsaarid kasutasid seda ära, pakkudes raha ebaausatele Poola valitsuse liikmetele, kes blokeerisid uusi ideid ja lahendusi. Venemaa, Preisimaa ja Austria purustasid Poola kolmeks tükiks 1772. aastal, 1793. aastal ja 1795. aastal, mis viisid riigi laiali. Enne teist jagamist koostati 1791. aastal põhiseaduse nimega "3. mai põhiseadus". Poola rahvale ei meeldinud uued kuningad ja nad mässasid sageli (kaks suurt mässu 1830. ja 1863. aastal^[]). Napoleon tegi teise Poola riigi, "Varssavi hertsogiriigi", kuid pärast Napoleoni sõdu jagasid riigid Poola uuesti Viini kongressil. Idaosa valitses Vene tsaar. Esimese maailmasõja ajal leppisid kõik liitlased kokku Poola päästmises. Varsti pärast Saksamaa kapituleerumist 1918. aasta novembris sai Poolast Teine Poola Vabariik (II Rzeczpospolita Polska). Ta sai oma vabaduse pärast mitmeid sõjalisi konflikte; suurim neist oli 1919-1921 Poola-Nõukogude sõda.

Teine maailmasõda

1. septembril 1939 algas Teine maailmasõda, kui Natsi-Saksamaa ründas Poolat. Nõukogude Liit ründas Poolat 17. septembril 1939. Varssavi löödi 28. septembril 1939. Poola jagati kaheks tükiks, millest üks pool kuulus natsi-Saksamaale, teine Nõukogude Liidule. Rohkem kui 6 miljonit poolakat hukkus ja pooled neist olid juudid. Enamik neist surmajuhtumitest oli osa holokaustist, mille käigus tapeti 6 miljonit juuti. Sõja lõpus nihutati Poola piirid lääne poole, lükates idapiiri Curzoni joonele. Läänepiir viidi Oder-Neisse joonele. Uus Poola muutus 20% väiksemaks 77 500 ruutkilomeetri võrra. Nihutamine sundis miljoneid poolakaid, sakslasi, ukrainlasi ja juute kolima.

Poola Rahvavabariik kuni Kolmas Poola Vabariik

Pärast neid sündmusi muutus Poola järk-järgult kommunistlikuks riigiks. See oli väidetavalt iseseisev riik. Kuid tegelikult määras uue valitsuse Jossif Stalin. See oli samuti Nõukogude Liidu kontrolli all. Seejärel nimetati riik ümber Poola Rahvavabariigiks. Naaberriikides Ukrainas, Valgevenes ja Leedus (need kolm riiki kuulusid kuni 1991. aastani Nõukogude Liidu koosseisu), aga ka teistes riikides on palju poolakaid. Kõige rohkem poolakaid väljaspool Poolat on Ameerika Ühendriikides, eriti Chicagos. Saksamaal ja Ühendkuningriigis elab samuti suur poola diasporaa. Viimane poolakate massiline väljaränne lääneriikidesse algas pärast 1989. aastat.

1989. aastal aitas Lech Wałęsa juhitud ametiühing Solidaarsus võita kommunistliku valitsuse Poolas. Juba enne seda sündmust sai Lech Wałęsa Nobeli preemia esimese kommunistliku ametiühingu juhtimise eest, mis ei olnud kommunistlik, vaid võitles demokraatia eest kommunistlikus blokis. Kui kommunism Poolas lõppes, paranesid palju inimõigused, näiteks sõnavabadus, demokraatia jne. 1991. aastal sai Poola Visegradi grupi liikmeks ja 1999. aastal liitus ta koos Tšehhi Vabariigi ja Ungariga NATOga. Seejärel hääletasid Poola valijad 2003. aasta juunis Euroopa Liiduga ühinemise poolt. Riik ühines ELiga 1. mail 2004. aastal.

Praegu on peaminister Mateusz Morawiecki. 10. aprillil 2010 hukkus president Lech Kaczyński Venemaal Smolenskis toimunud lennuõnnetuses. Presidendi valivad kodanikud otse viieks aastaks. Peaministri nimetab ametisse president ja kinnitab Sejm. Sejm on parlamendi alamkoda, mis on riigi seadusandja. Sellel on 460 saadikut, kes valitakse iga nelja aasta tagant.

Poola praegused piirid kehtestati pärast 1945. aastat. Hallid alad läksid Poolalt Nõukogude Liidule. Punased alad Saksamaalt Poolasse.


Poola 1922-1939


Poola-Leedu Liit, kui see oli suurim 1618-1655


Poola 960-992


Slaavi hõimud 600-800

Geograafia

Poola territoorium on tasandik, mis ulatub Läänemerest põhjas kuni Karpaatide mägedeni lõunas. Selle tasandiku sees varieerub maa idast läände.

Poola Läänemere rannik on enamasti sile, kuid Gdański-Gdynia piirkonnas ja kaugel loodes asuvas Szczecinis on loodesadamad. Sellel rannikul on mitmeid luiteid, luiteid ja rannikujärvi. Rannikujärved on endised merest ära lõigatud lahed. Neid alasid nimetatakse mõnikord laguunideks. Szczecini laguun asub Saksamaa läänepiiril. Vistula laguun asub Venemaa Kaliningradi provintsi idapiiril. Poola pikim jõgi, Vistula jõgi, suubub Vistula laguunisse ja ka otse Läänemerre.

Kirdeosa on tihedalt metsane ja hõredalt asustatud ning seal puuduvad põllumajandus- ja tööstusressursid. Geograafilises piirkonnas on neli mägist murenemispiirkonda ja moreenide poolt loodud järved. Need moodustusid pleistotseeni jääaja ajal ja pärast seda. Masuuride järvepiirkond on neist neljast piirkonnast suurim ja hõlmab suurt osa Kirde-Poolast.

Poolas on palju järvi. Euroopas on ainult Soomes rohkem järvi. Suurimad järved on Śniardwy ja Mamry. Lisaks põhjaosas asuvatele järvepiirkondadele on Tatra mägedes ka palju mägijärvi.

Kirdeosast lõuna pool asuvad Sileesia ja Masoovia piirkonnad, mida iseloomustavad laiad jääaegsed jõeorgud. Sileesia piirkonnas on palju ressursse ja inimesi. Sütt on rohkesti. Alam-Sileesias on suur vase kaevandamine. Masoovia tasandik asub Kesk-Poolas. See asub kolme suure jõe orgudes: Vistula, Bug ja Narew.

Edasi lõunas on Poola mägipiirkond. Nende mägede hulka kuuluvad Sudeedid ja Karpaadid. Karpaatide kõrgeim osa on Tatra mäed, mis asuvad Poola lõunapiiril. Poola kõrgeim mägi Rysy (2 503 m) asub Kõrg-Tatras.

Poola koosneb kuueteistkümnest piirkonnast, mida nimetatakse vojevoodkondadeks (województwa, ainsuses - województwo). Need on põhimõtteliselt loodud riigi ajaloolistest piirkondadest, samas kui viimasel kahel aastakümnel (kuni 1998. aastani) keskenduti eraldi linnadele ja nimetati neid eraldi linnade järgi. Uute üksuste pindala ulatub alla 10 000 km2 (Opole vojevoodkond) kuni üle 35 000 km2 (Masoovia vojevoodkond). Vojevoodkondi kontrollivad vojevoodkonna valitsused ja nende seadusandlikke organeid nimetatakse vojevoodkonna sejmiks.

Poola kuusteist vojevoodkonda jagunevad veel powiateks (ainsuses powiat), mis on teise tasandi haldusüksused, mis on umbes sama, mis maakond, ringkond või prefektuur teistes riikides.

Vojevoodkond Pealinn või -linnad poola keeles Kuyavia-Pommeri Kujawsko-Pomorskie Bydgoszcz / Toruń Suur-Poola Wielkopolskie Poznań Väike-Poola Małopolskie Kraków Łódź Łódzkie Łódź Alam-Sileesia Dolnośląskie Wrocław Lublin Lubelskie Lublin Lubusz Lubuskie Gorzów Wielkopolski / Zielona Góra Masoovia Mazowieckie Varssavi (riigi pealinn) Opole Opolskie Opole Podlaskie Podlaskie Białystok Pommeri Pomorskie Gdańsk Sileesia Śląskie Katowice Subcarpathia Podkarpackie Rzeszów Swietokrzyskie Świętokrzyskie Kielce Warmia-Masuuria Warmińsko-Mazurskie Olsztyn Lääne-Pommeri Zachodniopomorskie Szczecin

Poola füüsilised maaomadused

Kirjandus

Enne ristiusustamist 10. sajandil ei ole peaaegu üldse säilinud poola kirjandust. Poola kirjandus oli keskajal kirjutatud ladina keeles. Pärast renessanssi aktsepteeriti poola keelt kirjanduses ladina keelega võrdväärseks.

Jan Kochanowski oli 16. sajandi Euroopa renessansikirjanduse juhtiv luuletaja. Teiste suurte poola luuletajate hulka kuulub Adam Mickiewicz, kes kirjutas 1834. aastal eepose "Pan Tadeusz".

Nobeli preemia on saanud mitu Poola kirjanikku. Henryk Sienkiewicz võitis 19 Poola ajaloo kuulsate sündmuste dramatiseeritud versiooni. Władysław Reymont võitis Nobeli preemia 1924. aastal. Ta kirjutas romaani Chłopi. Kaks poola luuletajat said samuti Nobeli preemia. Üks on Wisława Szymborska (1996) ja teine Czesław Miłosz (1980).

Stanisław Lem on tänapäeva kuulus ulmekirjanik. Tema romaanist "Solaris" on kaks korda tehtud mängufilm.

Henryk Sienkiewicz, kuulus poola romaanikirjanik

Inimesed

Varem elasid Poolas erinevate rahvuste ja erinevate religioonide (peamiselt katoliiklased, õigeusklikud ja judaism) esindajad. See muutus pärast 1939. aastat, sest natside holokaust tappis palju Poola juute. Pärast Teist maailmasõda muudeti riik kommunistlikuks riigiks Varssavi pakti poolt, kuhu kuulus enamik Kesk-Euroopa riike ja Venemaa Venemaa.

Praegu elab Poolas 38 038 000 inimest (2011). 2002. aastal nimetas end 96,74% elanikkonnast poolakaks, samas kui 471 500 inimest (1,23%) väitis, et nad on mõne muu rahvuse esindajad. 774 900 inimest (2,03%) ei deklareerinud mingit rahvust. Rahvused või rahvusrühmad Poolas on sileslased, sakslased (enamik endises Opole vojevoodkonnas), ukrainlased, leedulased, venelased, juudid ja valgevenelased. Poola keel kuulub slaavi keelte lääneslaavi keelte sektsiooni. See on ka Poola ametlik keel. Inglise ja saksa keel on kõige sagedamini õpitud ja räägitud teised keeled.

Viimastel aastatel on Poola rahvaarv vähenenud väljarände suurenemise ja sündimuse järsu languse tõttu. 2006. aastal oli Poola rahvaarv rahvaloenduse hinnangul 38 536 869, mis on väga väike tõus võrreldes 2002. aasta 38 230 080 elanikuga. Pärast Poola ühinemist Euroopa Liiduga on paljud poolakad kolinud tööle Lääne-Euroopa riikidesse, näiteks Ühendkuningriiki ja Iiri Vabariiki. Mõned organisatsioonid väidavad, et inimesed on lahkunud kõrge tööpuuduse (10,5%) ja paremate töövõimaluste tõttu mujal. 2007. aasta aprillis oli Poola elanikkond Ühendkuningriigis tõusnud umbes 300 000 inimeseni ja hinnanguliselt elab Iirimaa Vabariigis umbes 65 000 poolakat. Viimastel aastatel on Poola majanduse tugev kasv ja Poola valuuta (Poola zloti) väärtuse tõus pannud paljud Poola sisserändajad siiski koju tagasi pöörduma. Aastal 2007 oli riigist lahkuvate inimeste arv väiksem kui tagasipöördujate arv. Poola muutus atraktiivseks töökohaks teistest riikidest (peamiselt Ukrainast) pärit inimestele.

Poola vähemus on endiselt olemas naaberriikides Ukrainas, Valgevenes ja Leedus, aga ka teistes riikides. Kõige rohkem etnilisi poolakaid väljaspool riiki elab Ameerika Ühendriikides.

Marie Curie, kuulus poola keemik ja kahekordne Nobeli preemia laureaat.


Frederic Chopin, kuulus poola helilooja ja pianist

Kuulsad inimesed

• Fryderyk Chopin, helilooja.
• Joseph Conrad, sündinud Józef Teodor Konrad Korzeniowski, tunnustatud kirjanik, kes kirjutas siiski inglise keeles.
• Nikolaus Kopernik, astronoom, kes näitas, et Maa liigub ümber Päikese.
• Maria Skłodowska-Curie avastas raadiumi ja polooniumi.
• Franciszek Kamieński, avastas mükoriisa.
• Tadeusz Kościuszko, armeeülem, kes võitles USA ja Poola iseseisvuse eest.
• Robert Kubica, F1-sõitja.
• Stanisław Lem, ulmekirjanik.
• Adam Małysz, suusahüppaja.
• Adam Mickiewicz, luuletaja
• Paavst Johannes Paulus II (varem Karol Wojtyła). Enne paavstiks saamist oli ta Krakówi piiskop.
• Agnieszka Radwańska, naisennisist
• Władysław Reymont, romaanikirjanik
• Henryk Sienkiewicz, romaanikirjanik
• Kamil Stoch, suusahüppaja
• Wisława Szymborska, kirjanik
• Andrzej Wajda, filmirežissöör
• Lech Wałęsa, "Solidarność" liider ("Solidaarsus"), aitas võita kommunistliku valitsuse Poolas ja NSVLi mõju Kesk- ja Ida-Euroopas.
• Robert Lewandowski, jalgpallur
• Czesław Miłosz, luuletaja

Linnade demograafia

Allpool esitatud nimekirjad näitavad Poola suurimate linnade rahvaarvu 2005. aasta hinnangute alusel.

	Agglomeratsioon või linnastumine	Vojevoodkond	Elanikud (hinnanguliselt, 2005)
1	Katowice (USIA)	Sileesia	3,487,000
2	Varssavi (Warszawa)	Masoovia	2,679,000
3	Kraków	Väike-Poola	1,400,000
4	Łódź	Łódź	1,300,000
5	Tricity	Pommeri	1,100,000
6	Poznań	Suur-Poola	1,000,000

 

	Linn	Vojevoodkond	Elanikud20. mai 2002	Elanikud 31. detsember 2004
1	Varssavi (Warszawa)	Masoovia	1,671,670	1,692,854
2	Łódź	Łódź	789,318	774,004
3	Kraków	Väike-Poola	758,544	757,430
4	Wrocław	Alam-Sileesia	640,367	636,268
5	Poznań	Suur-Poola	578,886	570,778
6	Gdańsk	Pommeri	461,334	459,072
7	Szczecin	Lääne-Pommeri	415,399	411,900
8	Bydgoszcz	Kuyavia-Pommeri	373,804	368,235
9	Lublin	Lublin	357,110	355,998
10	Katowice	Sileesia	327,222	319,904
11	Białystok	Podlasie	291,383	292,150
12	Gdynia	Pommeri	253,458	253,324
13	Częstochowa	Sileesia	251,436	248,032
14	Sosnowiec	Sileesia	232,622	228,192
15	Radom	Masoovia	229,699	227,613
16	Kielce	Świętokrzyskie	212,429	209,455
17	Toruń	Kuyavia-Pommeri	211,243	208,278
18	Gliwice	Sileesia	203,814	200,361
19	Zabrze	Sileesia	195,293	192,546
20	Bytom	Sileesia	193,546	189,535
21	Bielsko-Biała	Sileesia	178,028	176,987
22	Olsztyn	Warmia-Masuuria	173,102	174,550
23	Rzeszów	Subcarpathia	160,376	159,020
24	Ruda Śląska	Sileesia	150,595	147,403
25	Rybnik	Sileesia	142,731	141,755
26	Tychy	Sileesia	132,816	131,547
27	Dąbrowa Górnicza	Sileesia	132,236	130,789
28	Opole	Opole	129,946	128,864
29	Płock	Masoovia	128,361	127,841
30	Elbląg	Warmia-Masuuria	128,134	127,655
31	Wałbrzych	Alam-Sileesia	130,268	127,566
32	Gorzów Wielkopolski	Lubusz	125,914	125,578
33	Włocławek	Kuyavia-Pommeri	121,229	120,369
34	Tarnów	Väike-Poola	119,913	118,267
35	Zielona Góra	Lubusz	118,293	118,516
36	Chorzów	Sileesia	117,430	115,241
37	Kalisz	Suur-Poola	109,498	108,792
38	Koszalin	Lääne-Pommeri	108,709	107,773
39	Legnica	Alam-Sileesia	107,100	106,143
40	Słupsk	Pommeri	100,376	99,827
41	Grudziądz	Kuyavia-Pommeri	99,943	98,757
42	Jaworzno	Sileesia	98,780	96,600

Szczecin


Katowice


Gdańsk


Łódź


Poznań


Wrocław


Kraków


Varssavi

Seotud leheküljed

• Poola jõgede loetelu
• Poola olümpiamängudel
• Poola jalgpallikoondis