Tšehhi
Tšehhi Vabariik (tšehhi: Česká republika, hääldatakse [ˈtʃɛskaː ˈrɛpuˌblɪka] ( 
kuula)) on riik Kesk-Euroopas. Alates 2. maist 2016 on riigi ametlik lühinimi Tšehhi (tšehhi keeles Česko). Pealinn ja suurim linn on Praha. Valuuta on Tšehhi kroon (koruna česká - CZK). 1 euro on umbes 25 CZK. Tšehhi Vabariigi president on Miloš Zeman. Tšehhimaa rahvaarv on umbes 10,5 miljonit.
Kohalik keel on tšehhi keel, mis on slaavi keel, mis on suguluses selliste keelte nagu slovaki ja poola keelega.
Tšehhil ei ole merd; selle naaberriigid on Saksamaa, Austria, Slovakkia ja Poola.
Hradčany - Praha loss
Ajalugu
Selle ajalugu ulatub 9. sajandisse pKr, pikka aega oli see üks võimsamaid riike Kesk-Euroopas. Hiljem oli see Esimese Reichi suurim, kõige tihedamini asustatud ja rikkam riik, kus paljud keisrid alustasid oma karjääri. 1515. aasta Viini lepingu tingimuste kohaselt läksid osad Tšehhi Vabariigist, mis kuulusid tollal Böömi ja Ungari kuningriikidesse, pärast Louis Jagielloni surma 1526. aastal Habsburgide võimu alla. Nad jäid Habsburgide dünastia valitsemise alla kuni 1918. aastani.
Tänase Tšehhi ala oli 1918-1992 osa Tšehhoslovakkiast (praegune Tšehhi ja Slovaki Vabariigi ala). Tšehhoslovakkia sai 1918. aastal Austria-Ungari keisririigist iseseisvaks. Esimene Tšehhoslovakkia president oli Tomáš Garrigue Masaryk. Veebruaris 1948 võttis kommunistlik partei riigi üle ja järgmised 41 aastat oli Tšehhoslovakkia sotsialistlik riik, kus valitses üks (kommunistlik) partei. 1968. aastal toimus kommunistliku partei sees reformiliikumine (Praha kevad), kuid reformid peatati Varssavi pakti armee sissetungiga. Novembris 1989 pöördus Tšehhoslovakkia rahumeelse "sametrevolutsiooni" kaudu tagasi demokraatia juurde. Tšehhoslovakkia jagunes 1993. aastal rahumeelselt kaheks riigiks (Tšehhi ja Slovakkia). Tšehhi on Euroopa Liidu liige alates 1. maist 2004 ja NATO liige alates 12. märtsist 1999.
Geograafia
Riigi kõrgeim punkt on Sněžka, mis asub 1602 meetri kõrgusel.
Tšehhis on neli rahvusparki. Vanim neist on Krkonoše rahvuspark. Teised on Šumava rahvuspark, Podyjí rahvuspark, Böömimaa Šveits.
Piirkonnad
1949. aastal lõi kommunistlik valitsus ajalooliste riikide asemel 13 tsentraliseeritud piirkonda. Aastal 1960 muutusid piirkonnad, jättes alles 8 piirkonda. Aastal 2000 moodustati 14 piirkonda, millel on oma piirkondlik omavalitsus.
| Ingliskeelne nimi | Tšehhi nimi | Administratiivne asukoht |
| Praha, pealinn | Hlavní město Praha | |
| Kesk-Böömimaa piirkond | Středočeský kraj | |
| Lõuna-Böömimaa piirkond | Jihočeský kraj | České Budějovice |
| Plzeňi piirkond | Plzeňský kraj | Plzeň |
| Karlovy Vary piirkond | Karlovarský kraj | |
| Ústí nad Labemi piirkond | Ústecký kraj | Ústí nad Labem |
| Libereci piirkond | Liberecký kraj | Liberec |
| Královehradecký kraj | Hradec Králové | |
| Pardubice piirkond | Pardubický kraj | Pardubice |
| Olomouci piirkond | Olomoucký kraj | Olomouc |
| Moraavia-Sileesia piirkond | Moravskoslezský kraj | Ostrava |
| Lõuna-Mooraavia piirkond | Jihomoravský kraj | Brno |
| Zlíni piirkond | Zlínský kraj | Zlín |
| Vysočina piirkond | Kraj Vysočina | Jihlava |
Religioon
| Religioon Tšehhi Vabariigis (2011) | ||||
| Deklareerimata |
| 45.2% | ||
| Irreligioon |
| 34.2% | ||
| Rooma-katoliiklus |
| 10.3% | ||
| Muud religioonid |
| 9.4% | ||
| Protestantism |
| 0.8% | ||
Tšehhimaa on üks maailma kõige vähem religioossemaid riike. Vastavalt 2011. aasta rahvaloendusele märkis 34,2% elanikkonnast, et nad ei ole religiooniga, 10,3% olid roomakatoliiklased, 0,8% olid protestantid (0,5% Tšehhi vennaskond ja 0,4% husiidid) ning 9,4% järgisid muid usundeid, nii konfessionaalselt kui ka mitte (neist 863 inimest vastas, et nad on paganad). 45,2% elanikkonnast ei vastanud küsimusele usutunnistuse kohta.
Seotud leheküljed
- Tšehhi olümpiamängudel
- Tšehhi jalgpallikoondis
- Tšehhi jõgede loetelu
Küsimused ja vastused
K: Mis on Tšehhi ametlik pikk nimi?
V: Tšehhi Vabariigi ametlik pikk nimi on Tšehhi Vabariik.
K: Milline on Tšehhi Vabariigi pealinn?
V: Tšehhi Vabariigi pealinn on Praha.
K: Millist valuutat kasutab Tšehhi Vabariik?
V: Tšehhi Vabariigis on kasutusel Tšehhi kroon (kroon česká - CZK).
K: Kes on Tšehhi Vabariigi president?
V: Tšehhi Vabariigi president on Miloš Zeman.
K: Kui palju inimesi elab Tšehhimaal?
V: Tšehhimaal elab umbes 10,5 miljonit inimest.
K: Mis keelt räägivad inimesed Tšehhimaal?
V: Tšehhimaa inimesed räägivad kohalikku keelt, mis on slaavi keel, mis on seotud selliste keeltega nagu slovaki ja poola.
K: Millised riigid piirnevad Tšehhi Vabariigiga? V: Tšehhi Vabariigiga piirnevad riigid on Saksamaa, Austria, Slovakkia ja Poola.
