Tšehhi — riik Kesk-Euroopas: faktid, geograafia ja pealinn Praha

Tšehhi Vabariik (tšehhi: Česká republika, hääldatakse [ˈtʃɛskaː ˈrɛpuˌblɪka] ( kuula)) on riik Kesk-Euroopas. Alates 2. maist 2016 on riigi ametlik lühinimi Tšehhi (tšehhi keeles Česko). Pealinn ja suurim linn on Praha. Valuuta on Tšehhi kroon (koruna česká - CZK). 1 euro on umbes 25 CZK. Tšehhi Vabariigi president on Miloš Zeman. Tšehhimaa rahvaarv on umbes 10,5 miljonit.

Kohalik keel on tšehhi keel, mis on slaavi keel, mis on suguluses selliste keelte nagu slovaki ja poola keelega.

Tšehhil ei ole merd; selle naaberriigid on Saksamaa, Austria, Slovakkia ja Poola.

Kiired faktid

  • Pindala: umbes 78 866 km².
  • Elanike arv: ligikaudu 10,5 miljonit.
  • Riigikeel: tšehhi keel.
  • Valuuta: Tšehhi kroon (CZK).
  • Ajaline tsoon: Kesk-Euroopa aeg (CET, UTC+1), suvel Kesk-Euroopa suveaeg (CEST, UTC+2).
  • Rahvusvaheline suunakood: +420; interneti riigikood (ccTLD): .cz
  • Liiklus: sõidetakse parempoolsel teel.

Geograafia ja loodus

Tšehhi on maismaa­riik Kesk-Euroopas, mida iseloomustavad laialdased tasandikud, künklikud kesk­osad ja piirnevad mäestikud. Olulisemad jõed on Vltava (saksa keeles Moldau) ja Labe (Elbe), samuti Morava idapoolsetes piirkondades. Kõrgeim tipp on Sněžka Krkonoše mäestikus, umbes 1603 m üle merepinna.

Põhja- ja loodeosas ulatuvad Tšehhi territooriumile Sudeti mäestikud (sh Krkonoše), lõunas on Šumava ning idaosas Leedu piiri lähedal Morvaatia piirkonna kõrgustikud ja Beskids’i alamososad. Looduslikult leidub rohkesti metsi, loopealseid ja jõekurdusid ning Tšehhi rahvuspargid ja kaitsealad on populaarne matkamis- ja loodushuviliste sihtkoht.

Kliima

Tšehhi kliima on parasvöötme mandriline: talved on jahedad ning võivad olla külmad, suved on hästi soojad, kuid üldiselt mõõdukad. Sademeid on enam suvekuudel, mäestikualad saavad talvel lund, mis teeb neist head sihtkohad talispordiks.

Lühike ajalookokkuvõte

Tšehhi maa on olnud olulise keskuse osa Euroopa ajaloos – alates keskaegsest Böömimaa hertsogiriigist kuni Tšehhoslovakkia moodustamiseni 1918. aastal ja selle rahumeelse jagunemiseni 1993. aastal, kui loodi iseseisev Tšehhi Vabariik. 20. sajandil mõjutas Tšehhit Nõukogude dominants ja 1989. aasta samet­revolutsioon tõi demokraatlikud muutused.

Poliitika ja haldus

Tšehhi on demokraatlik parlamentaarne vabariik. Riigil on kaks tasandit: keskvõim (parlament ja valitsus) ning 14 halduspiirkonda (kraje). Tšehhi on NATO liige alates 1999. aastast ja Euroopa Liidu liige alates 2004. aastast; riik on osa Schengeni piirkonnast ning kasutab enamiku igapäevatehingute jaoks endiselt oma rahalist ühikut, kroon.

Märkus ametnike kohta: esialgses tekstis mainitud president Miloš Zeman oli selle kirjelduse loomisajal ametis; alates 2023. aasta märtsist on Tšehhi presidendiks Petr Pavel. Valitsust juhib peaminister (alates 2021. aastast peaminister on Petr Fiala).

Majandus

Tšehhi majandus on tööstus- ja teeninduspõhine: oluline on autotööstus (näiteks Škoda Auto), masinaehitus, elektroonika, keemia- ja toiduainetööstus ning tugev teenindussektor ja turism. Riik on eksport-suunaline ja kaubanduspartneriteks on peamiselt Saksamaa ning ülejäänud Euroopa Liidu riigid. Elatustase on Kesk-Euroopa kontekstis kõrge.

Kultuur ja teadus

Tšehhi kultuur on rikas kirjanduse, klassikalise muusika (Antonín Dvořák, Bedřich Smetana), teatri ja arhitektuuri poolest. Riigis on sajandeid vanu losse, kirikuid ja ajaloolisi linnakesi. Tšehhi on tuntud ka õlletootmise traditsiooni poolest (näiteks Pilsner); õlu on oluline osa kohalikust kultuurist.

Hariduse ja teaduse keskused on näiteks Praha, kus asub Euroopa vanim ülikool Kesk-Euroopas, Charlesi ülikool (asutatud 1348). Tšehhi teadus- ja tehnoloogiasektor on tugev ning riik panustab uurimis- ja arendustegevusse.

Turism ja vaatamisväärsused

Tšehhi on populaarne turismisihtkoht. Kõige tuntum on Praha oma ajaloolise vanalinna, Praha lossiga, Kaarisildaga ja rikkaliku arhitektuuripärandiga. Lisaks on palju hästi säilinud ajaloolisi linnu ja paiku nagu Český Krumlov, Kutná Hora jt, mis kuuluvad mitme objektina UNESCO maailmapärandi nimekirja.

Rahvuspargid, loodusrajad ja spaa-keskused pakuvad võimalusi nii matka- kui ka terviseretkeks.

Transport ja praktiline teave

  • Rahvusvahelised lennujaamad: Václav Havel Airport Prague (Praha) ja teised regionaalsed lennuväljad.
  • Raudtee- ja maanteevõrgustik on hästi arenenud; rongid ühendavad suuremaid linnu ja rahvusvahelisi sihtkohti.
  • Pistikud ja pinge: 230 V, 50 Hz; pistikute tüübid C ja E/F (Euroopa standardid).
  • Kohalik toit ja komme: tipphetkedeks on tšehhi köök, pagaritooted, maiustused ja kohalik õlu; teenindusele on kombeks jätta väike jootraha 5–10% arvest.

Pealinn Praha (lühitutvustus)

Praha on Tšehhi poliitiline, majanduslik ja kultuuriline keskpunkt. Linna vanalinn, Toompea ja Praha loss on Euroopa meeldejäävamaid ajaloolisi ansambleid. Praha on ka tähtis ülikoolilinn ning populaarne sihtkoht konverentside ja kultuurireiside jaoks. Linnal on hea ühistranspordi võrgustik (trammid, metroo, bussid) ning rahvusvaheline lennuühendus.

See artikkel annab ülevaate peamistest teadmistest Tšehhi kohta. Kui soovite, võin lisada üksikasju näiteks ajaloost konkreetsete perioodide, UNESCO objektide nimekirja, populaarsete matkateede või praktiliste reisinõuannete kohta.

Hradčany - Praha lossZoom
Hradčany - Praha loss

Ajalugu

Selle ajalugu ulatub 9. sajandisse pKr, pikka aega oli see üks võimsamaid riike Kesk-Euroopas. Hiljem oli see Esimese Reichi suurim, kõige tihedamini asustatud ja rikkam riik, kus paljud keisrid alustasid oma karjääri. 1515. aasta Viini lepingu tingimuste kohaselt läksid osad Tšehhi Vabariigist, mis kuulusid tollal Böömi ja Ungari kuningriikidesse, pärast Louis Jagielloni surma 1526. aastal Habsburgide võimu alla. Nad jäid Habsburgide dünastia valitsemise alla kuni 1918. aastani.

Tänase Tšehhi ala oli 1918-1992 osa Tšehhoslovakkiast (praegune Tšehhi ja Slovaki Vabariigi ala). Tšehhoslovakkia sai 1918. aastal Austria-Ungari keisririigist iseseisvaks. Esimene Tšehhoslovakkia president oli Tomáš Garrigue Masaryk. Veebruaris 1948 võttis kommunistlik partei riigi üle ja järgmised 41 aastat oli Tšehhoslovakkia sotsialistlik riik, kus valitses üks (kommunistlik) partei. 1968. aastal toimus kommunistliku partei sees reformiliikumine (Praha kevad), kuid reformid peatati Varssavi pakti armee sissetungiga. Novembris 1989 pöördus Tšehhoslovakkia rahumeelse "sametrevolutsiooni" kaudu tagasi demokraatia juurde.  Tšehhoslovakkia jagunes 1993. aastal rahumeelselt kaheks riigiks (Tšehhi ja Slovakkia). Tšehhi on Euroopa Liidu liige alates 1. maist 2004 ja NATO liige alates 12. märtsist 1999.

Geograafia

Riigi kõrgeim punkt on Sněžka, mis asub 1602 meetri kõrgusel.

Tšehhis on neli rahvusparki. Vanim neist on Krkonoše rahvuspark. Teised on Šumava rahvuspark, Podyjí rahvuspark, Böömimaa Šveits.

Piirkonnad

1949. aastal lõi kommunistlik valitsus ajalooliste riikide asemel 13 tsentraliseeritud piirkonda. Aastal 1960 muutusid piirkonnad, jättes alles 8 piirkonda. Aastal 2000 moodustati 14 piirkonda, millel on oma piirkondlik omavalitsus.

Ingliskeelne nimi

Tšehhi nimi

Administratiivne asukoht

Praha, pealinn

Hlavní město Praha

Praha

Kesk-Böömimaa piirkond

Středočeský kraj

Praha

Lõuna-Böömimaa piirkond

Jihočeský kraj

České Budějovice

Plzeňi piirkond

Plzeňský kraj

Plzeň

Karlovy Vary piirkond

Karlovarský kraj

Karlovy Vary

Ústí nad Labemi piirkond

Ústecký kraj

Ústí nad Labem

Libereci piirkond

Liberecký kraj

Liberec

Hradec Králové piirkond

Královehradecký kraj

Hradec Králové

Pardubice piirkond

Pardubický kraj

Pardubice

Olomouci piirkond

Olomoucký kraj

Olomouc

Moraavia-Sileesia piirkond

Moravskoslezský kraj

Ostrava

Lõuna-Mooraavia piirkond

Jihomoravský kraj

Brno

Zlíni piirkond

Zlínský kraj

Zlín

Vysočina piirkond

Kraj Vysočina

Jihlava

Religioon

Religioon Tšehhi Vabariigis (2011)

Deklareerimata

45.2%

Irreligioon

34.2%

Rooma-katoliiklus

10.3%

Muud religioonid

9.4%

Protestantism

0.8%

Tšehhimaa on üks maailma kõige vähem religioossemaid riike. Vastavalt 2011. aasta rahvaloendusele märkis 34,2% elanikkonnast, et nad ei ole religiooniga, 10,3% olid roomakatoliiklased, 0,8% olid protestantid (0,5% Tšehhi vennaskond ja 0,4% husiidid) ning 9,4% järgisid muid usundeid, nii konfessionaalselt kui ka mitte (neist 863 inimest vastas, et nad on paganad). 45,2% elanikkonnast ei vastanud küsimusele usutunnistuse kohta.

Seotud leheküljed

Küsimused ja vastused

K: Mis on Tšehhi ametlik pikk nimi?


V: Tšehhi Vabariigi ametlik pikk nimi on Tšehhi Vabariik.

K: Milline on Tšehhi Vabariigi pealinn?


V: Tšehhi Vabariigi pealinn on Praha.

K: Millist valuutat kasutab Tšehhi Vabariik?


V: Tšehhi Vabariigis on kasutusel Tšehhi kroon (kroon česká - CZK).

K: Kes on Tšehhi Vabariigi president?


V: Tšehhi Vabariigi president on Miloš Zeman.

K: Kui palju inimesi elab Tšehhimaal?


V: Tšehhimaal elab umbes 10,5 miljonit inimest.

K: Mis keelt räägivad inimesed Tšehhimaal?


V: Tšehhimaa inimesed räägivad kohalikku keelt, mis on slaavi keel, mis on seotud selliste keeltega nagu slovaki ja poola.

K: Millised riigid piirnevad Tšehhi Vabariigiga? V: Tšehhi Vabariigiga piirnevad riigid on Saksamaa, Austria, Slovakkia ja Poola.

AlegsaOnline.com - 2020 / 2025 - License CC3