Paganlus: määratlus, uskumused ja uuspaganlus (Wicca, druiidism)

Paganlus: avasta määratlus, ajaloolised ja tänapäevased uskumused ning uuspaganlus (Wicca, druiidism) — looduslähedane vaimsus ja mitmekesine traditsioon.

Paganlus on lai mõiste, mis hõlmab erinevaid vaimseid ja religioosseid uskumusi ning praktikaid; kedagi, kes järgib mõnda neist, nimetatakse paganaks. Mõned neist, keda tänapäeval nimetatakse paganateks, uskusid vanasti, et ei ole olemas ainult üks jumal, vaid mitu jumalat ja jumalannat. Näited sellest on tuntud Kreeka mütoloogiast pärinevad lood. Paganlus keskendub sageli pigem vaimsusele ja loodusele kui rangetele doktriinidele või dogmadele. Mitte kõik paganad ei ole polüteistid.

Uskumused ja põhipraktikad

Paganlus ei ole üksik usund, vaid pigem kogum erinevaid traditsioone ja lähenemisi. Levinumad jooned on:

• Looduse austus: Maa, aastaajad ja looduslikud tsüklid on paljude paganlike traditsioonide keskmes.
• Mitmekesisus jumalates: mõned paganlikud traditsioonid on polüteistlikud (palju jumalaid), teised animistlikud (kõiges on vaim), pantheistlikud või isegi monoteistlikud.
• Rituaalid ja pühad: rütmid ja tähistamised, nagu aasta rattal paiknevad sabbat’id (näiteks talvine pööripäev, kevadine võrdpäev jne).
• Magia ja rituaalpraktikad: paljudes suundades kasutatakse rituaalset tegevust, loitsimist või meditatsiooni — rõhuasetus varieerub suuresti.
• Isiklik kogemus: tähtis on isiklik kogemus ja suhe jumaluste, vaimumaailma või loodusega, mitte autoriteetne tekst.

Peamised festivalid ja aasta rattad

Paljud uuspaganlikud rühmad tähistavad aasta olulisi punkte, mida nimetatakse sageli sabbatiteks või pühadeks. Tuntumate pidustuste hulka kuuluvad:

• Samhain (pühakute lihtsam tähistus, sageli seostatud esivanemate austamisega)
• Yule (talvine pööripäev)
• Imbolc, Ostara (kevadsed tähistused ja võrdsed päevad)
• Beltane (kevadine viljakuse- ja tulepüha)
• Lughnasadh, Mabon (suve keskpaik ja sügisene võrdsus)

Wicca — üks tuntumaid uuspaganlikke liikumisi

Wicca on 20. sajandi keskel moodustunud neopaganlik traditsioon, mida tutvustati laiemale avalikkusele eelkõige Gerald Gardineri tekstide kaudu. Wicca tunnusjooned:

• Paljud Wicca suunad austavad nii Jumalat kui Jumalannat (sageli kahepoolne jumalikkuse mõiste).
• Rituaalid, maagia ja loitsid on praktikas sagedased; paljudel on oma Book of Shadows ehk rituaalide ja loitsude kogu.
• Praktiseeritakse nii üksi (solitary) kui ka rühmas (coven’id).
• Eetika: paljud järgivad Wicca reeti, näiteks fraasi "An it harm none, do what ye will" ehk "Kui see ei tee kellelegi halba, tee, mida soovid".

Druiidism ja selle eri vormid

druiidism viitab nii vanadele keldi vaimsetele juhtidele (druiididele) kui ka tänapäevastele druiidi taassündidele. Modernne druiidism rõhutab sageli:

• Seoseid loodusega ja pühade paikadega (näiteks metsad, ojad, kivid).
• Luule, muusika, filosoofia ja kogukondlikud rituaalid.
• Akadeemiline ja rekonstruktsiooniline huvi vana keldi usundi, seaduste ja pärandi vastu — samas palju elemente on tänapäeval rekonstrueeritud või uuelt läbi mõeldud.

Neopaganluse mitmekesisus

Tänapäevane paganlus hõlmab mitmeid haru‑liike, sealhulgas:

• Rekonstruktsionism: püüab taaselustada ajaloolisi usundeid (nt asatru, hellenism, egiptuse traditsioonid) võimalikult täpselt ajalooliste allikate põhjal.
• Eklektiline paganlus: kombineerib elemente eri traditsioonidest, rõhutades isiklikku praktikat ja kohandamist.
• Ekofaithid ja maa‑põhised liikumised: paljud paganlikud rühmad seovad oma vaimse praktika keskkonnahoiu ja ökoloogilise teadvusega.

Levinud väärarusaamad

Mõned levinud eksiarvamused paganluse kohta:

• Paganlus ei ole sama mis satanism — enamik paganlikke traditsioone ei tunnusta kristlikku Saatana kujutist ja on seotud hoopis loodusliku ning eelkristliku pärandiga.
• Paganlus ei tähenda tingimata "usk midagi kurja"; eetika ja moraal on traditsiooniti väga erinevad.
• Paganid ei ole kõikehõlmav rühm — variatsioon uskumustes, rituaalides ja maailmavaates on väga suur.

Kuidas läheneda ja kus õppida

Kui huvitute paganlusest, tasub alustada usaldusväärsetest allikatest: raamatud, akadeemilised uurimused, kohalike rühmade kohtumised ja avatustega tutvumine. Paljud praktilised traditsioonid rõhutavad: lugupidamist esivanemate ja kohalike kogukondade vastu, mitte lihtsalt elementide omandamist või sensatsioonilisust.

Seis praegu ja demograafia

Uuspaganlus on 20. ja 21. sajandil kasvanud eelkõige Euroopas, Põhja‑Ameerikas ja Austraalias. Täpsed arvud varieeruvad riigiti, kuid huvi alternatiivsete religioonide ja looduspõhiste spirituaalsuste vastu on paljudes kohtades tõusuteel.

Sõna pagan (ilma suure P-ta) kasutatakse sageli kõigi nende inimeste kohta, kelle usulised tõekspidamised erinevad maailma peamistest religioonidest. Sarnane termin on pagan. Tänapäeval tähistab pagan (suure P-ga) sageli inimesi, kes järgivad neopaganlikke religioone, mis austavad Maad. Kõige tuntum uuspaganlik religioon on Wicca. Teine tuntud uuspaganlik usund on druiidism, kuid on ka palju teisi erinevate tõekspidamistega uuspaganlikke usundeid.

Küsimused ja vastused

K: Mis on pagan?

K: Mida uskusid mõned paganad vanasti?

K: Millised on mõned näited paganlikust religioonist?

K: Millele keskenduvad paganad tavaliselt?

K: Kas kõik paganad on polüteistid?

K: Kuidas kasutatakse sageli sõna "pagan"?

K: Mida tähendab "pagan" suure P-ga tänapäeval?

Otsing