Doktriin ehk õpetus: definitsioon, liigid ja kuulsad näited
Õpetus (ladina keeles doctrina) on uskumuste koodeks või "õpetuste kogum".
Õpetus tähendab sageli mitmeid usulisi dogmasid, mida kirik õpetab. Kuid see võib tähendada ka õiguspõhimõtet tavaõiguse traditsioonides, mis on kehtestatud varasemate otsuste kaudu, nagu näiteks enesekaitse doktriin või õiglase kasutamise põhimõte.
Välispoliitikas on doktriin, mida nimetatakse ka dogmaks, riigi välispoliitika põhireeglite rühm. Näiteks Monroe'i doktriin, Stimsoni doktriin, Trumani doktriin, Eisenhoweri doktriin, Nixoni doktriin, Brežnevi doktriin, Kirkpatricki doktriin ja Bushi doktriin.
Mis on doktriin täpsemalt?
Doktriin on süsteemne ja tihti ametlikult välja toodud uskumuste, põhimõtete või juhiste kogum, mis juhib institutsiooni, usu, õiguse või riigi tegevust. Sõna päritolu on seotud ladina verbiga docere — õpetama; doktriin rõhutab sageli õpetamist ja järjepidevust.
Doktriini liigid
- Religioossed doktriinid: usulised õpetused ja dogmad, mis määratlevad usuõpetust (näiteks kiriku põhiväited, usuartiklid või konfesioonid).
- Õigusdoktriinid: koondavad kohtuvõimu praktika ja pretsedendid, mille järgi tõlgendatakse seadusi ja õiguspõhimõtteid (nt enesekaitse doktriin).
- Välispoliitilised doktriinid: riigi strateegilised põhimõtted ja õiguslikud tõekspidamised rahvusvahelises käitumises (näited on mainitud üleval).
- Sõjalised doktriinid: sõjategevuse põhimõtted, taktika ja strateegia, mis määravad lahingute planeerimise ja juhtimise.
- Majandus- ja poliitikadoktriinid: majanduspoliitilised lähenemised või ideoloogiad, mis juhivad riigi sisepoliitikat.
Omadused ja funktsioonid
- Doktriin pakub raamistikku otsuste tegemiseks ja tegevuse koordineerimiseks.
- See võib olla ametlikult kirja pandud või kujuneda praktikast ja pretsedentidest.
- Doktriin toetab identiteeti — nii usulist, poliitilist kui ametialast — ja aitab säilitada järjepidevust.
- Samas ei ole doktriin alati muutumatu: see võib ajas areneda, kui uued kogemused, teadmine või poliitilised olud nõuavad kohandamist.
Kuulsad näited ja nende tähendus
- Monroe'i doktriin — 19. sajandi Ameerika Ühendriikide välispoliitika põhimõte, mis vastandub Euroopa koloniaalpoliitikale Ameerikamaadel.
- Trumani doktriin — Teise maailmasõjajärgne USA poliitika, mis lubas toetada rahvaid, kes seisavad vastu autoritaarsetele režiimidele (sissejuhatus külma sõja konteksti).
- Brežnevi doktriin — Nõukogude Liidu välispoliitika põhimõte, mis õigustas sissetungi liiduvabariikidele kui kommunismi huvid olid ohus.
- Bushi doktriin — 21. sajandi alguse USA välispoliitika, mille üks tunnus on ennetav sekkumine ja terrorismivastane strateegia.
Kuidas doktriinid tekivad ja muutuvad?
Doktriinid võivad tekkida mitmel viisil: ametlike deklaratsioonide kaudu, valitsevate ideoloogiate ja institutsioonide praktikast, kohtulahenditest või juhtumipõhistest otsustest. Muutus toimub, kui uued argumendid, poliitilised huvid, tehnoloogiad või ühiskondlik surve nõuavad kohandamist. Mõnikord viiakse doktriinide reform läbi teadliku teoreetilise arutelu; teinekord kujuneb muutus praktiliste vajaduste kaudu.
Kriitika ja piirangud
- Doktriin võib muutuda jäigaks dogmaks, mis ei võta arvesse uusi tõendeid või muutunud asjaolusid.
- Poliitilised doktriinid võivad õigustada ühepoolset tegevust või lähenemisi, mis ei sobi kõigile olukordadele.
- Õiguseks või traditsiooniks esitatav doktriin võib mõnikord varjata ideoloogilist või huvipõhist motiivi.
Kokkuvõte
Õpetus ehk doktriin on organiseeritud uskumuste või põhimõtete kogum, mis juhib käitumist ja otsuseid eri valdkondades — religioonis, õiguses, sõjalises strateegias ja välispoliitikas. Kuigi doktriinid annavad selge raamistikku ja järjepidevuse, vajavad nad kriitilist läbivaatust ja kohandamist, et püsida asjakohased muutuvas maailmas.
Religioosne kasutamine
Näited usuliste õpetuste kohta on järgmised:
- Kristlik Kolmainsus ja Jeesuse neitsilugu
- Rooma-katoliku transsubstantiatsioon ja laitmatu kontseptsioon
- Nelipühi Jeesuse õpetus
- Kalvinistlik predestinatsioon
- Metodisti ennetav armu
Rooma kuuria üks osakond kannab nime Usuõpetuse kongregatsioon.
Sõjaline kasutamine
Mõiste kehtib ka sõjategevuse kompleksse operatsiooni väljakujunenud korra mõiste kohta. Tüüpiline näide on taktikaline doktriin, milles kasutatakse standardset manöövrite, väeliikide ja relvade kogumit kui vaikimisi lähenemist mingile rünnakule.
Sõjaliste doktriinide näited on järgmised:
- Teise maailmasõja välksõda
- Ülestõusmise ja põgenemise taktika
- Šokk ja aukartus
- Guerre de course
- Mahanian 19. sajandi lõpust kuni 20. sajandi keskpaigani
Küsimused ja vastused
K: Mis on doktriin?
V: Doktriin on uskumuste koodeks või "õpetuste kogum". See võib viidata nii kiriku poolt õpetatavatele religioossetele dogmadele kui ka varasemate otsustega kehtestatud õiguspõhimõtetele. Välispoliitilistes küsimustes on see riigi välispoliitika põhireeglite kogum.
K: Millisest keelest pärineb sõna "doktriin"?
V: Sõna "doktriin" pärineb ladina keelest, kus seda kirjutatakse doctrina.
K: Millised on mõned näited doktriinidest välispoliitikas?
V: Näiteks Monroe'i doktriin, Stimsoni doktriin, Trumani doktriin, Eisenhoweri doktriin, Nixoni doktriin, Brežnevi doktriin, Kirkpatricki doktriin ja Bushi doktriin.
Küsimus: Kuidas erinevad välispoliitilised doktriinid muud liiki doktriinidest?
V: Välispoliitilised doktriinid on konkreetselt seotud sellega, kuidas riik suhtleb teiste riikidega, ja sätestavad teatud ootused või reeglid, mida tuleb järgida. Teist liiki doktriinid võivad olla seotud kirikute poolt õpetatavate usuliste dogmade või varasemate õigusotsustega kehtestatud põhimõtetega.
Küsimus: Kas on olemas üks ja sama määratlus selle kohta, mis on doktriin?
V: Ei - erinevates kontekstides võib doktriini määratleda erinevalt, sõltuvalt sellest, kas see on seotud religioossete õpetuste või õiguspõhimõtetega või välispoliitikaga.