Inglise õigus, mida sageli nimetatakse ka common law'ks, on Inglismaa ja Walesi õigussüsteem. See hõlmab nii kriminaalõigust kui ka tsiviilõigust ning on laialt levinud paljudes endise Briti impeeriumi piirkondades, sh Austraalias, Kanadas, Ameerika Ühendriikidesse ja Uus-Meremaale, samuti mitmetes teistes riikides.

Ajalooline taust

Common law'i juured ulatuvad keskaja Inglismaale, kus kohtunike otsused ja kohaliku tavaühiskonna praktika hakkasid järk-järgult kujundama ühtlast õigussüsteemi. Aja jooksul said tähtsaks kohtunike praktilised lahendused ja varasemate otsuste järgimine. Samas tekkis eraldi õiguse ja õigluse (equity) süsteem, mida haldasid erinevad kohad (Chancery) ja mis pakkus täiendavaid õiguskaitsevahendeid, kui tavakohus andis ebapiisava lahenduse. 19. sajandil toimunud reformid kergitasid nende süsteemide kokkusulamist, kuid õigusprintsipide erinevused jäid oluliseks osaks traditsioonist.

Põhiprintsiibid ja allikad

  • Pretsedent (stare decisis): Inglise õigus põhineb tugevasti kohtunike varasematel otsustel. Kohtud järgivad kõrgemate astmete tehtud otsuseid, mis annab süsteemile järjepidevuse. Samas tuleb eristada ratio decidendi (otsuse põhjendav osa), mis on siduv, ja obiter dictum (sõnu lausatud kommentaarid), mis on soovituslikud.
  • Parlamendi ülimus (parliamentary sovereignty): Parlamendil on õigus kehtestada seadusi, mida kohtud ei saa tühistada. Parlament saab luua või muuta õigust üksnes seadusaktide kaudu.
  • Seadusandlus: Kuigi common law ei põhine üheainsa põhiseaduse või koodiga, eksisteerivad paljudel teemadel parlamendi vastu võetud seadused. Need seadused ja kohtulahendid toimivad koos kui õiguse allikad.
  • Õigus ja õiguslik tõlgendamine: Kohtud tõlgendavad parlamendi seadusi ja kohaldavad pretsedente. Õigusloome kohtutes hõlmab ka eeskujulikku arutelu, õigusteaduslikke loogikaid ning kaalutlusi sotsiaalse õigluse ja praktilise toimimise osas.

Kohtute roll ja hierarhia

Inglise õigussüsteemis on selge kohtute hierarhia, kus madalama astme kohtud peavad järgima kõrgemate astmete otsuseid. Peamised astmed hõlmavad kohalikke kohtuid, Magistrates' ja Crown Court kriminaalasjades, High Court ja selle diviisióone, Court of Appeal'i ning kõige kõrgemal tasandil nüüdseks ühtset Ühendkuningriigi kõrgeimat kohtut (Supreme Court). Kohtunike otsustel on õigusloome seisukohalt suur kaalukus.

Õiguskaitsevahendid ja protsessid

Tsiviilõiguses on tavalised õiguskaitsevahendid kahjutasu (damages), käsud (injunctions), lepingu täitmise nõuded (specific performance) ning muud equitabelised abinõud. Kriminaalõiguses määratakse karistused, trahvid ja muud sanktsioonid. Menetluse ja tõendite reeglid on välja kujunenud nii kohtuliku praktika kui ka seadustega.

Erinevused civil law'iga

  • Common law rõhutab kohtulahendite rolli ja juhtumipõhist arutelu; civil law süsteemid (nt paljud Euroopas) toetuvad enamasti süsteemsetele seadustekomplektidele ja koodidele.
  • Inglise süsteemis on vähem akadeemilist koodifitseerimist ja rohkem juhtumipõhist flexibilisust.

Tõlgendamine, pretsedendi piirid ja õiguse areng

Kohtud ei ole absoluutsed: nad peavad arvestama parlamendi kehtestatud seadustega ning viimasel ajal on tekkimas ka õiguse mõjutamine rahvusvaheliste lepingute ja inimõiguste standardite kaudu (nt Human Rights Act). Samuti kujundavad õigust õiguskomisjonite ja õiguspraktika arengud, mis võivad viia seaduste nutikama codificatsioonini või selguse suurendamiseni teatud valdkondades.

Eelised ja kriitika

Common law'i eelised on paindlikkus, suutlikkus kohaneda uute olukordadega läbi kohtulahendite ja tugev rõhk varasemate otsuste järjepidevusele. Kriitikud osutavad aga sellele, et juhtumipõhine lähenemine võib olla ebaühtlane, keeruline ja mõnikord kallis ning puudub üksikasjalik, kogu õigust hõlmav kood.

Globaalne mõju

Inglise common law on olnud tugevaks mõjutajaks paljude riikide õigussüsteemile, eriti endistes Briti kolooniates, kus kohalikud õigussüsteemid kombineerivad tihti kohalikku tava, kodifitseeritud seadusi ja common law põhimõtteid. See jätkab arengut nii rahvusliku õigusloome kui ka rahvusvahelise õiguse mõjutamise kaudu.

Kuigi Inglise õigus ei põhine ühelainsal põhiseadusel ega ole täielikult kodifitseeritud, moodustub see elavast juriidilisest traditsioonist, kus kohtunike otsused, parlamendi aktid ja õigusteaduslik arutelu töötavad koos, et kujundada õiguse arengut.