Inglismaa: ajalugu, geograafia, rahvastik, linnad ja sümbolid

Avasta Inglismaa ajalugu, geograafia, rahvastik, linnad ja sümbolid — detailne ülevaade Londonist, maakondadest, kultuurist ja ikoonilistest sümbolitest.

Autor: Leandro Alegsa

Inglismaa on saareriik Euroopa lääneosas ja moodustab suure osa Suurbritannia saarest. See on jagatud üle kuuekümne krahvkonna ja on riikide liidus Šotimaa, Walesi ja Põhja-Iirimaaga. Kõik neli riiki asuvad Briti saartel ja on osa Ühendkuningriigist (United Kingdom). Inglismaa ei ole eraldiseisev iseseisev riik maailmapoliitilises mõttes, vaid on Ühendkuningriigi üheks koosseisu osaks, millel on oma ajalooline identiteet ja halduspiirid.

Ajalugu

Inglismaa ajalugu ulatub tagasi rooma-aega (Britannia provints), millele järgnesid anglosaksi hõimude saabumine ja hiljem nii viikingite kui ka normannide rünnakud. Keskajal kujunesid välja mitmed kuningriigid (tuntud kui "Heptarchy"), mis aja jooksul ühendati üheks Inglise kuningriigiks. Oluline pöördepunkt oli 1066. aasta Normanni vallutus, mis muutis riigi poliitilist, keelelist ja kultuurilist struktuuri.

Hiljem kujunes Inglismaa poliitiline süsteem koos parlamentaarse ajalooga. Wales liideti Inglismaaga seaduslikult 16. sajandil (Laws in Wales Acts), 1707. aastal liideti Inglismaa (kuhu kuulus Wales) ja Šotimaa, moodustades Suurbritannia kuningriigi. Aastal 1801 loodi Ühendkuningriik Suurbritannia ja Iirimaa nime all; Iirimaa suurem osa sai 1922 iseseisvaks (hilisem Iiri Vabariik), kuid Põhja-Iirimaa jäi Ühendkuningriigi koosseisu.

Geograafia

Inglismaa pindala on ligikaudu 130 000 km². Maastik on peamiselt madalam ja künklik, suuremad mäestikud ja kõrgendikud asuvad põhjapoolsetes piirkondades (näiteks Pennines ja Lake District) ning lõunal on levinud liivakivised ja kriidimäestikud (North Downs, South Downs). Lõuna- ja kesk-osas on viljakad põllumajandusmaad.

Peamised jõed on Thames (läbib Londoni), Severn (Ühendkuningriigi kõige pikem jõgi, osaliselt ka Walesis), Trent ja Humber. Inglismaal on pikk rannik ning kliima on peamiselt parasvöötme mereline: talved on suhteliselt leebed ja suved jahedamad kui mõnel mandril, ilm võib olla muutlik ning vihma sajab võrreldes kontinendiga sagedamini.

Rahvastik

Inglismaal elab ligi 55–57 miljonit inimest – sõltuvalt allikast ja aasta lõikes tehtud hinnangutest (2015. aasta hinnangul üle 55 miljoni). See moodustab umbes 84% Ühendkuningriigi koguelanikkonnast. Rahvastik on tihedalt koondunud linnastunud piirkondadesse, eriti Londoni suurlinna ümbruses, Midlandsis ning Põhja-Inglismaal.

Elanikkond on etniliselt ja kultuuriliselt mitmekesine, eriti suurlinnades nagu London, Manchester ja Birmingham, kus on suured rahvusvahelised kogukonnad. Ametlikuks ja enamlevinud keeleks on inglise keel; religioossed ja ilmalikud maailmavaated on erinevad — osa inimesi kuulub erinevatesse usukogukondadesse, suur osa aga ei määra end religioosselt.

Linnad ja majandus

Pealinn on London, mis on riigi suurim linn ja üks maailma olulisi finants-, kultuuri- ning transpordikeskusi. Londoni lähiümbruses elab mitu miljonit inimest ning see on tihti ka rahvusvahelise immigratsiooni ja ettevõtluse magnet.

Teised suured ja tuntud linnad Inglismaal on:

  • Birmingham — suur tööstus- ja kaubanduslinn Midlandsis;
  • Liverpool — ajalooliselt tähtis sadamalinn ja kultuurikeskus;
  • Manchester — oluline tööstus- ja ülikoolilinn, tuntud muusika- ja spordikultuuri poolest;
  • Leeds — suur ärikeskus Põhja-Englandis.

Lisaks nendele on palju teisi olulisi linnu nagu Sheffield, Bristol, Newcastle, Nottingham, Cambridge ja Oxford, mis on tuntud nii hariduse kui ka tööstuse poolest. Majandus on suures osas teenustes (eriti finantsteenused), aga ka tootmine, tehnoloogia ja loovtööstus mängivad olulist osa.

Sümbolid

Inglismaa lipp on valgel taustal kujutatud punane rist — see on Püha Georgi rist. Püha Georgi on Inglismaa kaitsepühak, kelle nimepäeva (23. aprill) on traditsiooniliselt tähistatud. Inglismaa sümboolikasse kuulub ka punane roos (tihti seostatakse Tudorite ajaga ja sageli nimetatakse seda Inglismaa roosiks) ning kuningliku vapi tuntud motiiv — kolm lõvi (three lions), mis on ajalooline vapimärk.

Ühendkuningriigi lipp ehk "Union Jack" ühendab Inglismaa, Šotimaa ja Põhja-Iirimaa sümboleid: St George'i rist (Inglismaa), St Andrewi rist (Šotimaa) ja St Patricku rist (Põhja-Iirimaa). Rahvamuusikana kasutatakse ametlikult "God Save the King" (varem "God Save the Queen").

Kokkuvõte

Inglismaa on ajalooliselt ja kultuuriliselt oluline piirkond Suurbritannias, kus paiknevad Euroopa üks suurimaid linnu (London), tihedalt asustatud piirkonnad ja mitmekesine majandus. Selle ajalugu hõlmab roomlasi, anglosakse, viikingite rünnakuid ning normannide vallutust, mis kõik on jätnud tugeva jälje tänapäeva Inglismaa identiteedile. Riigi sümbolid nagu Püha Georgi rist, punane roos ja kolm lõvi on tuntud nii kodumaal kui välismaal.

Geograafia

Inglismaa on Suurbritannia saare suurim osa ja ühtlasi ka Ühendkuningriigi suurim osariik. Šotimaa ja Wales on samuti Suurbritannia (ja Ühendkuningriigi) osa, Šotimaa põhjas ja Wales läänes. Idas ja lõunas ning osaliselt läänes piirneb Inglismaa merega. Lõuna pool asub Prantsusmaa, mida eraldab La Manche'i väin. La Manche'i väina all kulgev La Manche'i väina tunnel (Chunnel) ühendab Inglismaad Põhja-Prantsusmaaga (ja ülejäänud Mandri-Euroopaga). Iirimaa on suur saar läänes, mis jaguneb Põhja-Iirimaaks, mis on osa Ühendkuningriigist, ja Iirimaa Vabariigiks.

London on suurim linn ja pealinn. Teised suured linnad on Birmingham, Manchester, Leeds, Sheffield, Bristol, Nottingham ja Liverpool. Inglismaa pikim jõgi on Severni jõgi. Teised suured jõed on Thames (mis voolab läbi Londoni), Trent ja Humber.



Ajalugu

Inglismaa sai oma nime germaani hõimu "inglased" järgi, kes asustasid Kesk-, Põhja- ja Ida-Inglismaad 5. ja 6. sajandil. Lõuna-Inglismaal asus elama sugulasrahvas, keda kutsuti "Saksideks". Seepärast nimetatakse seda perioodi Inglismaa ajaloos "anglosaksi". Suurema osa sellest ajast ei eksisteerinud Inglismaa ühtse riigina. Anglosaksid elasid paljudes väikestes kuningriikides, mis aeglaselt ühinesid. Hilisemad Inglismaa ja Wales moodustusid varasemast Rooma Britanniast.

Inglise kuningriigid võitlesid nii šotlaste vastu, kes olid samuti ühinemas üheks kuningriigiks, kui ka Taani sissetungijate vastu, kes moodustasid oma riigi idas ja põhjas. Paljud selle piirkonna külad ja linnad (eriti Yorkshire'is ja Lincolnshire'is) kannavad taani nimesid ja kasutavad mõningaid taanikeelseid sõnu. Kunagi oli Wessex (Lääne-Inglismaal) ainus allesjäänud Inglise kuningriik. Pärast paljusid lahinguid sai Wessexi kuningas Alfred Suur kogu Inglismaa kuningaks ja vanadest kuningriikidest (Mercia, Northumbria jne) said lihtsalt provintsid, mida nimetati "Earldoms", mida valitses "Earl". Aastaks 927 oli Alfredi pojapoeg Athelstan kogu Inglismaa kuningas, mida taanlased ei kontrollinud. Sõda taanlastega jätkus ja aastatel 1016-1042 valitses Inglismaad Taani kuningas (Knut või Canute, kes suri 1035. aastal, ja seejärel tema pojad).

Kui kuningas Edward Tunnistaja suri, sai kuningaks Harold Godwinson (Wessexi krahv). William Vallutaja, Normandia (tänapäeval Põhja-Prantsusmaa osa) hertsog, ütles, et Harold oli lubanud Williamile kuningaks teha. Ta tungis Inglismaale ja võitles kuningas Haroldi vastu Hastingsi lahingus 1066. aastal. William võitis ja sai Inglismaa kuningaks.

Inglismaa kuningad rääkisid järgmise 300 aasta jooksul prantsuse keelt. Inglismaa võttis Walesi riigi üle 13. sajandil. Toimus palju sõdu, sageli Prantsusmaa ja Šotimaa vastu.

Mitu sajandit oli Inglismaa religiooniks rooma-katoliiklus. Inglismaa piiskopid (kirikujuhid) ja kõik nende kirikud kuuletusid paavstile ja kirikule Roomas, Itaalias. Protestantliku reformatsiooni ajal ei olnud paljud sellega nõus. 1530. aastatel ütles paavst kuningas Henry VIII-le, et ta ei tohi oma naisest lahutada. Kuningas Henry VIII lõi Inglismaa kiriku ("protestantlik" kirik) osaliselt selleks, et ta saaks oma naisest lahutada. Ta tegi protestantlusest ametliku kiriku Inglismaal. Järgmise 200 aasta jooksul võideldi selle üle, kas Inglismaa kuningas (või kuninganna) peaks olema "roomakatoliiklane" või "protestant".

Kuninganna Elizabeth I oli Henriku teine tütar. Ta oli võimas kuninganna, kes valitses üle 40 aasta. Kui kuninganna Elizabeth I suri, ei olnud tal lapsi, ja 1603. aastal sai Šotimaa kuningas James VI (Šoti kuninganna Mary poeg) Inglismaa kuningaks James I-ks. Ta nimetas oma kahte riiki "Suurbritanniaks", kuid nad olid ikkagi eraldi riigid oma parlamentide ja seadustega, kuigi nad olid isiklikus liidus. Neil oli üks ja sama monarh.

Jakobi poeg Karl I ja Inglise parlament võitlesid omavahel Inglise kodusõjas (ka Šotimaa ja Iirimaa olid kaasatud, kuid see lugu on keeruline!). Oliver Cromwell sai parlamendi armee ("Roundheads") juhiks ja võitis rojalistide armee ("Cavaliers"). Kuningas Charles hukati 1649. aastal ja Oliver Cromwell sai diktaatoriks ("Lord Protector"). Kui Cromwell suri, ei olnud tema poeg Richard piisavalt tugev, et valitseda, ja Charles II, Charles I poeg, kutsuti 1660. aastal Inglismaale kuningaks.

Kui kuningas Charles II suri, sai tema vend James II järgmiseks kuningaks. Paljudele inimestele ei meeldinud James, sest ta oli roomakatoliiklane. William Oranje kutsuti Inglismaale sissetungima. Ta oli osa Madalmaade valitseja ja kuningas Jaakobi tütre Maarja abikaasa. Paljud inimesed tervitasid Williamit, sest ta oli protestant. Jaakobus lahkus riigist ilma võitluseta ja parlament palus Williamil ja Marial saada koos kuningaks ja kuningannaks. Kui Maarja II Inglismaa suri, valitses William üksi. Kuninganna Maarja õest Annast sai järgmine kuninganna. Kui ta oli kuninganna, ühendati Inglismaa ja Šotimaa ametlikult üheks riigiks. Seda nimetati 1707. aasta ühinemisaktideks. Sellega liideti ka nende eraldi parlamendid. Londonis asuvasse parlamenti kuulusid nüüd ka Šoti parlamendiliikmed ("MP") ja seda nimetati Suurbritannia parlamendiks.

Pärast seda saab Inglismaa ajaloost Suurbritannia ja Ühendkuningriigi ajalugu.

Ühendkuningriik moodustati 1800. aastal, kui Iiri parlament ühines Briti parlamendiga. hiljem võitlesid paljud Iirimaal selle ühinemise vastu. Tulemuseks oli Iirimaa Vabariigi eraldamine. See ei ole kogu Iirimaa saar. Ülejäänud saar, Põhja-Iirimaa, on praegu ainus osa Iirimaast, mis on endiselt Ühendkuningriigis. Inglismaa on ainus riik Ühendkuningriigis, millel ei ole oma valitsust, parlamenti ega assambleed, vaid mida juhib Ühendkuningriigi parlament. Parlamendi kohad otsustatakse Ühendkuningriigi eri osade valijate arvu järgi.



Keel

Inglise keel on läänegermaani keel, mida räägitakse paljudes maailma riikides. Umbes 380 miljoni emakeelekõnelejaga on see emakeelena maailmas teisel kohal. Teise keelena räägib seda kuni miljard inimest. Inglise keel on mõjutanud ja on mõjutatud paljudest erinevatest keeltest. Mõned inimesed Inglismaal räägivad ka teisi keeli, näiteks valsi keelt.



Kliima

Kogu Suurbritannia on ookeanilise kliimaga. Põhja- ja lõunaosa vahel võib olla 5-10 °C temperatuurierinevus (põhjaosas on üldiselt külmem) ja põhjas on sageli lumi enne lõunaosa.

Suurema osa aastast puhub valdav tuul Atlandi ookeanilt, Inglismaast läänesuunaliselt. Seetõttu sajab rohkem vihma riigi läänepoolses osas. Idas on külmem ja kuivem kui läänes. Riigis on tavaliselt pehme kliima, sest läänepoolne Golfi hoovus on soe vesi. Kliima on soojem kui 200 aastat tagasi ning nüüd on riigi lõunaosas jää ja lumi haruldased. Aeg-ajalt jõuab riigi idaküljele õhku põhjapiirilt ja temperatuur võib langeda alla 0o °C.



Inglise kultuur

Vt inglise kirjandus, inglise kultuuripärand, Aldeburghi festival

Sport

Inglismaa jalgpallikoondis võitis 1966. aastal maailmameistrivõistlused. 1990. aastal Itaalias olid nad lähedal sellele, kaotades poolfinaalis Lääne-Saksamaale napilt penaltitega. 2006. aasta maailmameistrivõistlustel jõudsid nad veerandfinaali, kus kaotasid Portugalile pärast karistuslööki. 2018. aasta jalgpalli maailmameistrivõistlustel olid nad taas lähedal, kuid langesid poolfinaalis välja, kaotades 2:1 Horvaatiale.

Inglise inimesed leiutasid:



Inimesed Inglismaalt

On palju tuntud inglasi. Siin on vaid mõned neist:



Seotud leheküljed

  • Shire



Küsimused ja vastused

K: Millistest riikidest koosneb Ühendkuningriik?


V: Ühendkuningriik koosneb Inglismaast, Šotimaast, Walesist ja Põhja-Iirimaast.

K: Kui palju inimesi elab Inglismaal (2015. aasta hinnangul)?


V: Inglismaal elab üle 55 miljoni inimese (2015. aasta hinnangul).

K: Milline on Inglismaa pealinn?


V: Inglismaa pealinn on London.

K: Millised on veel mõned suured linnad Inglismaal?


V: Teised suured linnad Inglismaal on Birmingham, Liverpool, Manchester ja Leeds.

K: Milline on Inglismaa lipp?


V: Inglismaa lipp on punane rist valgel taustal. See rist on Püha Georgi rist, kes on Inglismaa kaitsepühak.
K: Kas Inglismaaga on seotud ka muid sümboleid? V: Jah, mõned teised Inglismaa sümbolid, mida kasutatakse, on punane roos ja kolm lõvi.


Otsige
AlegsaOnline.com - 2020 / 2025 - License CC3