Canute }}
Kanut (või Cnut Suur) (u. 995-12. november 1035) oli Inglismaa, Taani, Norra, osa Rootsi viikingikuningas ning Schleswigi ja Pommeri kuberner või ülemvõimu kandja. Taani mõju Põhjamere piirkonnas ei olnud kunagi suurem kui tema ajal. Tal olid lepingud Püha Rooma keisrite Henrik II ja Konrad IIga ning head suhted oma aja paavstidega.
Kanut oli ainus mees, kes oli nii Inglismaa, Taani kui ka Norra kuningas. Ta valitses ka osa Rootsist.
Keskaegne mulje: Edmund Ironside (vasakul) ja Cnut (paremal).
Kanut tema valitsemisajal vermitud mündil.
Kanutimaa
Inglismaa vallutamine
1015. aasta suvel purjetas Canute'i laevastik Inglismaale koos Taani armee ehk 10 000 liikmelise väeosa ja 200 pikalaevaga. Cnut oli kogu Skandinaaviast pärit viikingite massiivi eesotsas. Invasioonivägi pidi järgmise neljateistkümne kuu jooksul pidama inglastega sageli tihedat ja julma sõda. Praktiliselt kõik lahingud peeti Aethelredi poja Edmund Ironside'i vastu.
Pärast troonile tõusmist 1016. aastal hukkas Kanut paljud Edmundi järgijad, et oma kroon oleks turvaline.
Perekond
Kristlasest Kanutil oli kaks naist. Tema esimese naise või võib-olla konkubiini nimi oli Ælfgifu. Ta oli kätepühitsuse naine, mis tähendab, et abielu sõlmiti käte ühendamise teel, mitte kiriklikul tseremoonial. See oli tol ajal seaduslik. Temast sai tema põhjapoolne kuninganna.
Tema teine naine oli Normandia Emma, keda vanas inglise keeles kutsuti ka Ælfgifuks. Nende pulm oli kristlik pulm. Teda hoiti lõunas, tal oli mõis Exeteris.
Mõlemad naised sünnitasid pojad, kellest said Inglismaa kuningad. Kanut hoidis kirikut paljude kingitustega magusana.
Väljaanne
- 1 - Ælfgifu of Northampton
- Sweyn Knutsson, Norra kuningas
- Harold Harefoot, Inglismaa kuningas
- 2 - Normandia Emma
- Harthacanute, Taani ja Inglismaa kuningas
- Taani kuninganna Gunhilda abiellus Püha Rooma keisri Henry III-ga.
Kanut ja lained
On olemas lugu, et Kanut istus oma troonil ja käskis merel tagasi pöörduda. Me ei tea, kas see tõesti juhtus. Tundub, et see pärineb Henry of Huntingtonilt (umbes 1088 - umbes 1154). Ta jutustab seda järgmiselt:
"Kui kuningas Cnute oli kakskümmend aastat valitsenud, lahkus ta sellest elust Shaftesburys ja maeti Winchesteris vanasse münsterisse. Selle kuninga võimule tuleb pühendada paar sõna. Enne teda ei olnud Inglismaal kunagi olnud nii suure võimuga kuningat. Ta oli kogu Taani, kogu Inglismaa, kogu Norra ja ka Šotimaa isand. Lisaks paljudele sõdadele, milles ta oli eriti silmapaistev, sooritas ta kolm toredat ja suurepärast tegu.... Kolmandaks, kui ta oli oma võimsuse tipul, käskis ta oma tooli mere kaldale asetada, kui tõusu ja mõõna saabus. Siis ütles ta tõusvale tõusule: "Te olete mulle allutatud, sest maa, millel ma istun, on minu oma, ja keegi ei ole minu ülemvõimu karistamatult vastu pidanud. Seepärast käsin ma, et sa ei tõuseks minu maale ega söandaks oma isanda riideid või jäsemeid märjaks teha. Aga meri tõusis nagu tavaliselt ja kastis lugupidamatult kuninga jalgu ja sääriseid. Nii hüppas kuningas tagasi ja hüüdis: "Las kogu maailm teab, et kuningate võim on tühi ja väärtusetu ning et ei ole kuningat, kes on nime vääriline, peale Tema, kelle tahte järgi taevas, maa ja meri alluvad igavestele seadustele. ' Seejärel ei kandnud kuningas Cnut enam kunagi kuldkrooni oma kaelas, vaid asetas selle ristilöödud Issanda kujutisele, ülistades igaveseks suurkuninga Jumalat. Kelle halastuse läbi kuninga Cnut'i hing nautigu rahu."
Henry of Huntingdon, Historia Anglorum (VI.17)
