Norra

Ajalugu

Hafrsfjordi lahingu (872 pKr) tulemuseks oli, et väikestest kuningriikidest sai üks suurem kuningriik, mida valitses Harald Fairhair. Pärast kuninga surma tekkisid Norra sees taas väiksemad kuningriigid.

Kalakalaga (ehk külmkuivatatud kalaga, mis on külma ilmaga väljas) on kaubeldud ja seda on eksporditud; seda tehti juba 9. sajandil, 10. sajandil või 11. sajandil kuni 1066. aastani. Teised allikad väidavad, et eksport toimus juba 12. sajandil; stockfish on üks riigi vanimaid [tüüpi] asju, mida müüakse ekspordiks.

1349. aastal suri pool Norra rahvast, haigestudes puhanguputke (ehk musta surma).

Kui Norra kuningas suri 1387. aastal, ei olnud Norra kuningat kuni 20. sajandini.

1397. aastal alustasid Taani, Norra ja Rootsi KalmariLiitu.

Esimene [teadaolev] kaart, kuhu on joonistatud Norra, koostati 1482. aastal.

Rootsi lahkus Kalmari liidust 1523. aastal. Alates 1536/1537 moodustasid Taani ja Norra personaaluniooni, millest 1660. aastaks sai riik nimega Taani-Norra; Norra oli Taaniga sõlmitud liidu nõrgem osa. See liit kestis kuni 1814. aastani, mil Kiili lepingus öeldi, et Norra loovutatakse (või antakse) Rootsile; Taani ei loovutanud Fääri saari, Islandit ja Gröönimaad

Norra põhiseadus kirjutati 1814. aastal ja allkirjastati sama aasta 17. mail. Napoleoni sõdade kaotajaks olnud Taani kaotas aga Norra võitnud Rootsile.

26. juulil 1814 algas Rootsi-Norra sõda. See lõppes 14. augustil tänu kokkuleppele, mida nimetatakse Moss'i konventsiooniks.

Liit Rootsiga: See algas 14. augustil 1814, kui kirjutati alla Moss'i konventsioonile (en); liit kestis 90 aastat.

1882. aasta valimistulemused viisid selleni, et parlamentarism sai osa Norra poliitilisest süsteemist; valimiste tulemuse otsustasid "soomukite" hääled; nende hulka kuulusid õpetajad, kunstnikud ja käsitöölised, kes ei olnud vaesed, kuid ei omanud ka maad; hääleõiguse saamiseks oli vaja maa omamist või maa kasutamise lepingut; "soomukitel" oli odav maa, mis oli peaaegu kasutu, välja arvatud hääleõiguse saamine.

Valimisõigus [ riiklikel ja kohalikel ] valimistel anti avalikkusele (või üldsusele) 1898. aastal.

Rootsi ja Norra Liidu lõpp oli 7. juunil 1905, kui Norra sai iseseisvaks.

1905. aastal valiti Taani prints Carl Norra kuningaks. Tema kui kuninga nimi oli kuningas Haakon VII.

Esimeses maailmasõjas oli Norra neutraalne ja tegutses kaubandusriigina.

Norra püüdis Teises maailmasõjas jääda neutraalseks, kuid oli 9. aprillist 1940 kuni 8. maini 1945 Saksa vägede poolt okupeeritud.

1952. aastal sai Norra NATO liikmeks.

Nafta leiti Norra Põhjamere osast 1960. aastatel; nafta leiti merepõhja alt.

Kuninglik perekond alates 1905. aastast

Kuningas Haakon VII oli juba enne Norrasse tulekut (1905. aastal) abielus. Tema naisest, printsess Maudist, sai kuninganna Maud. Nende pojast, Taani printsist Alexanderist, sai kroonprints Olav ja järgnes 1957. aastal oma isale kui kuningas Olav V. Olavil ja tema abikaasal, kroonprintsess Märtha, oli kolm last: printsess Ragnhild, printsess Astrid ja prints Harald (hiljem kroonprints Harald ja 1991. aastal järgnes ta oma isale kui kuningas Harald V).

Kuningas Harald on esimene Norras üle 600 aasta sündinud kuningas. Tal on kaks last: printsess Märtha Louise ja kroonprints Haakon Magnus.

Valitsus

Kaitseministeerium

Valitsusel on Norra sõdurid Süürias (alates 2017. aastast) ja Afganistanis koos teiste NATOsse kuuluvate riikide sõduritega.

Economy

Ekspordiks on : maagaas, nafta, hüdroenergia ja kala. Muud loodusvarad on põllumajandus, metsad ja mineraalid.

Valitsus kogub erinevatest allikatest palju raha ja tema poliitika on suunatud selle rikkuse jagamisele norralaste vahel. See rikkuse jagamine toimub nii otseselt kui ka kaudselt.

Ethnicity

Enamik Norra elanikke on etnilised norralased. Nad räägivad keelt, mis on suguluses saksa ja inglise keelega. Rootsi ja taani keel on norra keelele nii lähedased, et enamik norralasi saab neist aru. Kogu Norras räägitakse palju erinevaid murdeid. Norralased ei ole ühel meelel, kuidas teha ühte õiget kirjakeelt. Seetõttu on kaks standardkeelt, Bokmål ja Nynorsk. Nynorsk keelt kasutatakse kirjakeelena enamikus läänepoolsetes piirkondades ja keskmägedes. Bokmål'i kirjutab enamik inimesi ülejäänud riigis.

Norra põlisrahvas, saamid, elab riigi põhjaosas. Nende keel ei ole norra keelega üldse suguluses. Mõnes kaugel põhjas asuvas kihelkonnas moodustavad nad enamuse inimestest. Paljud saamid elavad nüüd väljaspool saami kodumaad, peamiselt Oslos ja teistes suurlinnades. Varem olid saamid sunnitud koolis norra keelt rääkima. Nüüd õpetatakse saami keelt saami lastele koolis esimese keelena ja norra keel on esimene võõrkeel.

Viimase 30-40 aasta jooksul on Norrasse tulnud palju sisserändajaid. Nad elavad peamiselt Oslos ja selle ümbruses ning teistes suurlinnades. Paljud sisserändajad on pärit lähiriikidest, näiteks Rootsist, Taanist, Saksamaalt, Poolast ja Venemaalt. Paljud on pärit ka kaugematest riikidest, näiteks Pakistanist, Somaaliast, Iraagist ja Vietnamist.

Traditsiooniliselt olid kõik norrakad luterlased, mis on protestantliku usu liik. Ikka veel on üle 80% norralastest luterlased. Teised olulised usundid on islam, teised protestantlikud rühmad ja katoliiklus.

Turism

Norrasse saabub rohkem turiste Saksamaalt kui ühestki teisest riigist. Samuti külastavad Norrat palju rootslased, taanlased, britid, hollandlased ja itaallased. Rootslased ja taanlased tulevad sageli talvel suusatama. Teised tulevad peamiselt suvel. Paljud inimesed külastavad Norrat, et näha põhjavalgust, mida tuntakse ka kui "Aurora Borealis".

Meedia

Norra suurimad üleriigilised ajalehed on Verdens Gang (VG), Aftenposten ja Dagbladet.

Kultuur

Norra kultuuri võib võrrelda inglise kultuuriga selles mõttes, et seal peetakse näitlemist halvaks, erinevalt USAst, kus see on vastuvõetavam. See on Norra kultuuri suur aspekt, mis on seotud egalitarismi filosoofiaga. Selle tõttu alahindavad inimesed asju, näiteks kui norralane ütleb, et midagi on hea või tore, võib see tähendada, et see on tõesti suurepärane.

Viikingiajast pärit esemed (Norras) on muuseumides eksponeeritud: Üks ese on Gokstadi laev.

Norra muuseumide hulka kuulub Ibseni muuseum, mis on nimetatud Henrik Ibseni järgi.

Põllumeeste kultuur (bondekulturen) oli jõhker. Soovimatud lapsed "pandi metsa" (sette barn på skogen) surema, kuni XIX sajandini; lõpuks suutis [maaelu] politseiasutus - mis koosnes üksikisikutest, keda nimetati lensmanniks (en) - neid kuritegusid kontrollida [ja peatada].

Kaasaegsed kumerad suusad leiutati Norra Telemarki provintsis 19. sajandi alguses.

Poliitika

Norras on võim jagatud kolme haru vahel: Õigussektor, valitsus ja parlament (Stortinget). Norras on ka kuningas, Harald V, kuid tal ei ole tegelikku võimu ja ta tegutseb sümboli ja suursaadikuna. Seda valitsemisvormi nimetatakse konstitutsiooniliseks monarhia. Valimised toimuvad iga nelja aasta tagant ning valimiste võitja on see erakond või erakondade koalitsioon, mis saab kõige rohkem hääli ja kohti parlamendis. Pärast valimisi töötavad võitjad koos välja, kes peaks olema peaminister ja kes teised ministrid.

Siin on lühikokkuvõte Norra suurimatest erakondadest, poliitilisel teljel vasakult paremale:

• Punane (Rødt): Revolutsiooniline sotsialistlik partei, mis tegutseb sissetulekute võrdsuse, tööõiguste, kontrollitud majanduse ja feminismi nimel. Punane on ainus erakond selles nimekirjas, mis ei ole Norra parlamendis.
• Sotsiaaldemokraatlik Vasakpoolne Partei (Sosialistisk venstreparti): Partei ei ole väga radikaalne ja tegeleb nii keskkonna- kui ka haridusküsimustega. Erakonda peetakse traditsiooniliselt "õpetajate erakonnaks", sest nad keskenduvad õppimisele ja koolile. SV-d võib nimetada pigem sotsiaaldemokraatlikuks kui sotsialistlikuks erakonnaks, kuna nende sotsialistlikud vaated on aastate jooksul hääbunud. Nad olid radikaalsemad 1970. ja 80. aastatel.
• Norra Tööpartei (Arbeiderpartiet): Tööpartei on Norra suurim erakond. Nad töötavad tugeva majanduse ja paljude eraettevõtetele kehtivate eeskirjade nimel ning on traditsiooniliselt töötajate partei, mis kindlustab töötajate õigused ja heaoluriigi.
• Keskerakond (Senterpartiet): Nad ei kasuta seda nime enam, kuid on siiski enamasti populaarsed maal ja teistes maapiirkondades, kuna nad töötavad keskkonna ja Norra põllumajandustootjate kaitsmise nimel. Näiteks tõstavad tariife või kehtestavad impordile makse, et muuta välismaised toiduained kallimaks, nii et inimesed ostaksid Norra põllumajandustootjatelt. Seda nimetatakse protektsionismiks.
• Roheline partei (Miljøpartiet de Grønne): Roheline partei tegutseb ainult keskkonna eest ja on viimasel ajal oma radikaalse poliitika tõttu saavutanud suurt populaarsust. Nad on enamasti vasakpoolne partei, kuid vahetavad külge, kui see aitab keskkonnale kaasa.
• Liberaalne partei (Venstre): Venstre: kuigi see kannab ingliskeelset nime Left, on see tegelikult sotsiaalliberaalne partei, mis kuulub Norra poliitika paremtsentristlikule poolele. Nad töötavad selliste liberaalsete õiguste nagu sõnavabadus, sooline võrdõiguslikkus ja nad tegelevad ka keskkonnaga. Seetõttu toetavad nad tugevalt ühistransporti.
• Kristelig Folkeparti: Kristlik Rahvapartei on praegu aktiivsem kohalikus kui riiklikus poliitikas.
• Konservatiivne partei (Høgre): See on konservatiivne partei ja Norra suuruselt teine erakond. See tegutseb vaba turu, liberaalsete õiguste ja võrdsete võimaluste eest. Nad on eraettevõtete suhtes sõbralikud ja toetavad majanduskasvu, vähendades makse, et rohkem inimesi saaks ettevõtlusega alustada.
• Progressi partei (Fremskrittspartiet): Progress Party on parempoolne erakond. See tegutseb tugevamate immigratsiooniseaduste, vaba turu ja karmide karistuste eest kuritegude eest. Samuti toetavad nad erakoole ja kindlaid makse.

Konservatiivide partei ja Progressi partei töötavad praegu koos koalitsioonivalitsuses, olles valitud 2013. aasta valimistel. Tegemist on samuti vähemusvalitsusega, seega tuleb muudatuste tegemiseks teha koostööd teiste parlamendiparteidega.

Suurimad linnad

Kõige suurema elanike arvuga linn on Oslo. Bergeni linnas elab 251 000 inimest, Trondheimi linnas 172 000 inimest.

Mõned väidavad, et Bergen ja Trondheim olid keskajal Norra pealinnaks.

Norra valitsusega seotud organisatsioonid

• NATO : Norra oli NATO asutajaliige.
• Ühinenud Rahvaste Organisatsioon

Seotud leheküljed

• Norra jõgede loetelu
• Norra olümpiamängudel
• Norra jalgpallikoondis