Esimene maailmasõda (WWI või WW1), mida nimetatakse ka Esimeseks maailmasõjaks, algas 28. juulil 1914 ja kestis 11. novembrini 1918. Sõda oli ülemaailmne konflikt, mis kestis ligikaudu 4 aastat, 3 kuud ja 14 päeva. Enamik lahingutegevusest toimus Euroopas, kuid sõdurid ja laevastikud osalesid ka paljudes teistes piirkondades ning sõjategevus hõlmas mõlemaid koloniaalimpeeriume. Ajal, mil enne Teist maailmasõda seda nimetati sageli Suureks sõjaks või Maailmasõjaks, mõjutas see kogu maailma ja muutis poliitilist kaarti. Sõjas osalesid lisaks pärisvõitlevatele armeedele ka arvukad koloniaalüksused ja liitlaste toetajad; hinnanguliselt hukkus lahingutes ligi 10 miljonit sõdurit ning surma ja tagajärgede tõttu said kannatada ka miljonid tsiviilisikud.

Põhjused

Sõja tekkele aitasid mitmed pikaajalised ja lühiajalised tegurid:

  • Rahvuslus: tugevnev rahvuslik eneseteadvus ja territoriaalsed pretensioonid nii Kesk- kui Ida-Euroopas.
  • Imperialism: suurriikide konkurents kolooniate ja maailmaturu pärast.
  • Militarism ja relvastusvõistlus: eriti Suurbritannia ja Saksamaa vahel merelahingutes ning mandrite armeede massiline relvastamine.
  • Liitlassuhted: Euroopa riikide omavahelised lepingud jagasid kontinent kaksiktelkeks, nii tekkis automaatne eskalatsioon, kui konflikt puhkes.
  • Otsekatalüsaator: 28. juunil 1914 mõrvati Austria peahertsog Franz Ferdinand. Austria-Ungari süüdistas Serbiat ja kuulutas sõja, mis lõi käima ahela, mille lõpptulemuseks oli Euroopalaoline sõjaseis.

Osapooled

Peamised vastasseisud moodustusid kahel plokil: liitlasriikide rühmitus (peamiselt Venemaa, Prantsusmaa ja Briti impeerium) ning keskriigid (peamiselt Saksamaa, Austria-Ungari ja Osmanite impeerium). Liitlassüsteemide tõttu laienes konflikt kiiresti üle Euroopa, kaasates peagi ka mitmeid teisi riike ja koloniaalimpeeriume.

Peamised rindelõigud ja lahingud

Võitlused toimusid mitmel rindel:

  • Läänerinne: Prantslased ja britid võitlesid sakslastega läänerindel Prantsusmaal ja Belgias. Saksamaa plaan kiirelt Prantsusmaa alistada nurjus esimeses Marne'i lahingus, mille järel kujunes välja pikka aega kestnud kaevikusõda.
  • Idarinne: Venemaa ja Kesk- ning Ida-Euroopa baasil toimunud võitlused (vastasseis sakslaste ja Austria-Ungari vastu) olid sageli liikuva sõja iseloomuga, erinevalt läänerinnest.
  • Muud piirkonnad: lahinguid peeti ka Lähis-Idas, Gallipoli rinde ümbruses Türgis, samuti Itaalia ja Austria-Ungari vahel. Võitlusi toimus lisaks Aafrikas, Hiinas, merel ning õhus.

Olulised lahingud ja kampaaniad: Marne'i lahing (1914), Verdun ja Somme (1916), Gallipoli (1915–1916), Isonzo lahingud Itaalias, ning 1918. aasta Saksa kevadrünnakud ja liitlaste vastupealetungid, mis lõpuks murdsid keskriikide vastupanu.

Uued relvad ja taktika

Esimene maailmasõda oli tehnoloogiliselt pöördepunkt. Kasutati massiliselt kuulipildujaid, suurtükke, gaasirelvi, tanke, lennukeid ja allveelaevu (ehk allveelaevad) olid olulised relvad. Kaevikusõda muutis taktikat: pikkadel lõikudel olid liikumised piiratud ja kaotused suured. Meres mõjutas olukorda peamiselt Saksa allveelaevade rünnakute kampaania kaubalaevade vastu ja Briti mereblokaaž.

Siseriiklikud mõjud ja kodurindel

Sõda mõjutas kodumaid nii majanduslikult kui sotsiaalselt: tööstus mobiliseeriti, toidu- ja materjali nappus tõi esile ratsiioneerimise, naised astusid suuremas mahus töökohustustesse ning paljudes riikides kasvasid poliitilised pinged ja rahutused. Sõjaaegsed raskused kiirendasid ka ühiskondlikke muutusi, sealhulgas naiste hääleõiguse laienemist mõnes riigis.

1917–1918: pöörded ja sõja lõppfaas

1917. aastal puhusid Venemaal õhurõhk ja sisepoliitilised probleemid üle: toimus revolutsioon, mis lõikas Venemaalt ressursid ja taandus sõjategevusest. Venemaa sõjaline taganemine culminated in the Treaty of Brest-Litovsk, mille tulemusena lahkusid nad 1918. aasta märtsis ametlikult sõjast. Samal ajal otsustasid Ameerika Ühendriigid 1917. aastal sõtta astuda — põhjuseks oli muu hulgas Saksa allveelaevade tegevus ja Zimmermanni telegramm — ning Ameerika värsked väed ja varud tugevdasid liitlastestamihte, kuigi suurem sõjaline kohalolek nõudis aega.

Venelaste lahkumise ja ameeriklaste saabumise vahelisel ajal algatasid sakslased märtsis 1918 suured kevadrünnakud märtsis 1918, et otsustavat võitu saavutada, kuid liitlasvägede vastupanu ja Ameerika varustuse ning reservidega tugevnemine tekitasid teiseseisuga olukorra. Alates augustist kuni novembrini 1918 viis liitlastest pealetung ehk Sada päeva kampaania sakslaste purunemiseni ja keskriikide kokkukukkumisele. Austria-Ungari ja Osmanite impeeriumid olid juba lahti hargnenud ning sõjategevust lõpetati lepingute ja relvarahudega.

Lõpp ja rahulepingud

11. novembril 1918 nõustus Saksa uus valitsus relvarahuga ja sõjategevus Euroopas lõppes. Sõja lõpetamiseks sõlmiti palju lepinguid, kõige tuntum neist on Versailles' leping. Versailles' rahuleping määras Saksale ranged tingimused: territoriaalsed kaotused, sõjalised piirangud ja suured reparatsioonid. Lepingute tulemusena moodustus ka Rahvasteliit — esimene ülemaailmne organisatsioon, mille eesmärk oli ennetada tulevasi sõdu, kuigi selle tõhusus osutus piiratud.

Tagajärjed

Esimese maailmasõja tagajärjed olid sügavad ja kaugeleulatuvad:

  • Poliitilised: kukkusid või muutusid oluliselt mitmed suured impeeriumid — Saksamaa keisririik, Austria-Ungari, Osmanite impeerium ja Vene tsaaririik. Looma hakkas hulk uusi riike Kesk- ja Ida-Euroopas.
  • Majanduslikud: Euroopa majandus oli oluliselt kahjustatud: infrastruktuur hävis, riigid kogesid suuri võlakoormisi ja inflatsiooni.
  • Sotsiaalsed: umbes kümned miljonid invaliidid ja haavatud, suur hulk leski ja orvuks jäänud lapsi; sõjapõgenikud ja rahvastiku liikumised. 1918. aasta gripipandeemia lisas ohvrite arvu — mitme miljoni täiendava surmaga kogu maailmas.
  • Rahvusvahelised: Versailles' tingimused ja rahvusvahelised pinged aitasid tekitada eeldusi uueks laiemaks konfliktiks — Teiseks maailmasõjaks 1939. aastal.
  • Koloniaalsed ja kultuurilised: kolonialistlikud alad olid kaasatud sõtta, mis tõi kaasa uusi iseseisvusliikumisi ja suurendas koloniseeritud rahvaste poliitilist teadlikkust.

Muud olulised mõjud ja pärand

Esimene maailmasõda kiirendas tehnoloogia ja meditsiini arengut (nt lahinguvälja meditsiin, kirurgilised meetodid), muutis tööjõu koosseisu ja sotsiaalset korraldust ning tõi kaasa uusi ideoloogiaid — kommunismi, natsionalismi ja hiljem ka fašismi domineeriva rolli teatud riikides. Inimesed olid šokeeritud sõja ulatusest ja kannatustest ning algselt loodeti, et see oleks sõda, mis lõpetab kõik sõjad. See lootus ei realiseerunud ning muutused, mis sõja käigus aset leidsid, loovad aluse 20. sajandi edasistele sündmustele.

Esimene maailmasõda oli kompleksne ja mitmekihiline sündmus, mille mõju tundub poliitikas, kultuuris ja rahvusvahelistes suhetes veel aastakümneid pärast relvarahu lõppu.