Rahvasteliit

Rahvasteliit (prantsuse keeles La Société des Nations) oli Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni eelkäija. Liiga asutati 1920. aastal pärast Esimest maailmasõda, kuid ei suutnud säilitada rahu Teise maailmasõja ajal. Liigal oli suurriikide nõukogu ja kõigi liikmesriikide assamblee.

Rahvasteliidu mõtles välja Ameerika Ühendriikide president Woodrow Wilson Esimese maailmasõja ajal. See pidi olema rühm riike, kes töötasid koos rahu säilitamiseks. Üks selle nurjumise põhjusi oli see, et pärast hääletust keeldus Ameerika rahvas liitumisest. Liigal ei olnud võimu, mida ta vajas, et jõustada ühtki selle moodustanud reeglit. See osutus hiljem fataalseks veaks Liiga struktuuris.

Liiga teine puudus oli see, et see ei olnud piisavalt esinduslik: korraga ei kuulunud sinna üle 65 riigi ning juhtivate liikmete (eelkõige Suurbritannia ja Prantsusmaa) huvid kaalusid sageli üles väiksemate, vähem võimsate liikmete huvid.

Liigal ei olnud ka oma vägesid ja tema otsused langetati sageli aeglaselt. Näiteks kui Jaapani impeerium tungis 1931. aastal Mandžuuriasse (Kirde-Hiinasse), kulus Liigal otsuse tegemiseks terve aasta. Kui otsus tuli, ignoreeris Jaapan seda. Kui Itaalia tungis 1935. aastal Abessiiniasse, mõistis Liiga selle kiiremini hukka, kuid Itaalia lihtsalt astus Liidust välja ja jätkas oma vallutamist. Pärast neid katastroofe peeti Liigat nõrgaks ja jõuetuks ning see lõpetas tegevuse 1939. aastal.

Liiga ei kukkunud täielikult läbi: ta oli 1920ndatel aastatel ära hoidnud mõned konfliktid Euroopas ning tegi kõvasti tööd erinevate rahvatervise ja sotsiaalsete probleemide leevendamiseks kogu maailmas.

1946. aastal lõppes ametlikult juba mitteaktiivne Rahvasteliit. Asutati Ühinenud Rahvaste Organisatsioon, mis teeb tänaseni paljusid samu asju, mida tegi Rahvasteliit.

Ameerika Ühendriigid

President Woodrow Wilson koostas plaani "valitsuste valitsuse" ehk rahvusvahelise rahuvalvejõu loomiseks. Tema plaani mõte oli lahendada rahumeelselt riikidevahelisi probleeme. Wilson püüdis veenda rahvusvahelist üldsust, et liit hoiaks ära agressiooni ja tegeleks nende põhiprobleemidega, mis sageli sõjani viivad, nagu näiteks vaesus. Wilsonil ei õnnestunud siiski veenda Ameerika avalikkust Liigat toetama. Ameerika Ühendriigid ei soovinud Wilsoni lähenemisviisiga ühineda kolmel põhjusel:

Esiteks oli Ameerika Ühendriikides palju saksa immigrante, kes vihkasid Versailles' lepingut. Versailles' lepingus süüdistati Saksamaad ja selle liitlasi sõjas ning öeldi, et nad peavad maksma suuri sõjakahjusid. Et liituda Rahvasteliiduga, pidi riik Versailles' lepinguga nõustuma ja seda aktsepteerima. Saksa-ameeriklased ei nõustunud sellega.

Teiseks ei tahtnud ameeriklased riskida, et Euroopa sõjas hukkub rohkem ameeriklasi, nagu nad olid teinud I maailmasõjas. Samuti leidsid nad, et see tooks kaasa mõttetu tegevuse, näiteks sõdurite saatmise üle kogu maailma, et lahendada väikseid vaidlusi. Sellist suhtumist nimetati isolatsionismiks. Enamik ameeriklasi arvas, et parem oleks Euroopa ja Briti asju täielikult vältida.

Kolmandaks, naiste hääleõiguse andmine Ameerika Ühendriikides tõi kaasa tohutu uue valijabloki, mis soovis valdavalt pöörduda sissepoole, "isolatsiooni" poole.

Liikmed

1920

Need riigid ühinesid 1920. aastal Rahvasteliiduga:

Suurbritannia ja Iirimaa Ühendkuningriik, Kanada Dominikatsioon, Austraalia Liit, Uus-Meremaa Föderatsioon, Lõuna-Aafrika Liit.

Küsimused ja vastused

K: Mis oli Rahvasteliit?


V: Rahvasteliit oli rahvusvaheline organisatsioon, mis asutati 1920. aastal pärast Esimest maailmasõda eesmärgiga säilitada rahu ja vältida tulevasi sõdu. Sellel oli suurriikide nõukogu ja kõigi liikmesriikide assamblee.

K: Kes mõtles Rahvasteliidu välja?


V: Rahvasteliidu mõtles välja USA president Woodrow Wilson Esimese maailmasõja ajal.

K: Miks ei liitunud Ameerika Ühendriigid Rahvasteliiduga?


V: Pärast hääletust keeldus USA senat Rahvasteliiduga ühinemast, mis aitas kaasa selle lagunemisele.

K: Millised olid mõned puudused Liiga struktuuris?


V: Üks puudus Liiga struktuuris oli see, et tal puudus igasugune võim oma eeskirjade jõustamiseks, ja teine puudus oli see, et ta ei olnud piisavalt esinduslik, kuna tal ei olnud kunagi rohkem kui 65 liiget ja suurriikide huvid kaalusid sageli üles nõrgemate liikmete huvid. Lisaks puudusid tal väed ja sõjaline jõud ning otsuste tegemine oli aeglane.

K: Kuidas reageerisid teised riigid, kui Liiga neid hukka mõistis?


V: Kui Jaapan tungis 1931. aastal Mandžuuriasse (Kirde-Hiinasse) ja Itaalia tungis 1935. aastal Abessiiniasse, lahkusid mõlemad riigid Liidust või ignoreerisid selle asemel, et neid täita, Liiga hukkamõistvaid otsuseid.

K: Miks lõpetati 1939. aastal liiga tegevus?


V: Liiga tegevus lõpetati 1939. aastal, sest seda peeti nõrgaks ja jõuetuks pärast seda, kui need katastroofid toimusid ilma tagajärjeta kummagi asjaomase riigi jaoks.

K: Mis asendas Rahvasteliidu, kui see 1946. aastal ametlikult lõppes? V: Mitteaktiivne Rahvasteliit asendati 1946. aastal ÜROga , mis ikka veel teeb paljusid samu asju, mida Rahvasteliit tegi.

AlegsaOnline.com - 2020 / 2023 - License CC3