Taiwan - Hiina Vabariik (ROC): geograafia, ajalugu ja rahvastik
Taiwan - Hiina Vabariik (ROC): põhjalik ülevaade geograafiast, ajaloost ja rahvastikust, Taipei, kultuurirühmad, poliitiline taust ja saarte eripära.
Taiwan, ametlikult Hiina Vabariik (ROC; hiina: 中華民國; pinyin: Zhōnghuá Mínguó), on saareriik (või erihalduspiirkond sõltuvalt rahvusvahelisest tõlgendusest) Ida-Aasias. Põhiosa territooriumist koosneb Taiwani saarest; ligi- ja kõrvalsaared hõlmavad Pescadores saari (Penghu) ning väiksemaid saarestikke ja saari Fujiani rannikul. Pealinn ja suurim linn on Taipei, teine suurem linn ja tähtis sadamalinn on Kaohsiung.
Asukoht ja geograafia
Taiwan asub Mandri-Hiinast kagus, Jaapanist lõunas ja Filipiinidest põhjas. Saar on umbes 394 km pikem ja 144 km lai (kõige laiema koha järgi), pindala on ligikaudu 36 000 km². Keskosas tõuseb ulatuslik kõrge mäestik (Central Mountain Range), lääneosa on peamiselt viljakas tasandik, kus asuvad suurimad linnad ja põllumajanduspiirkonnad. Kliima on peamiselt subtroopiline põhjaosas ja troopiline lõunaosas; piirkonda iseloomustavad niisked suved, monsoonid ja tsüklonid (tropilised orkaanid). Ametlik ajavöönd on UTC+8.
Ajalugu lühidalt
Hiina Vabariik (ROC) loodi 1912. aastal. Pärast Hiina kodusõda 1940. aastatel lahendusena kolis ROC valitsus 1949. aastal mandriosalt Taiwanile; tol ajal juhtis valitsust Kuomintang, ja ROC jätkas tegutsemist Taiwani põhiseisva poliitilise institutsioonina. Samal ajal kuulutati Mandril Hiina Rahvavabariik. Alates 1970. aastatest ja eriti 1980.–1990. aastatel on Taiwan läbinud olulise demokraatliku ülemineku: toimusid mitmed poliitilised reformid, parteide pluralism ning valimised, mis viisid presidendi ja parlamendi otsevalimisteni.
Rahvusvaheline positsioon on keeruline: mõned riigid tunnustavad formaalset diplomaatilist suhet ROC-iga, paljudel teistel on aga ametlik „Ühe Hiina” poliitika, mis seab suhted Hiina Rahvavabariigiga (PRC) esikohale. ROC oli ÜRO liikmeks kuni 1971. aastani, mil Hiina esindus toimus edasi PRC poolt.
Rahvastik ja etniline koosseis
Taiwani elanikke on umbes 23 miljonit (ligikaudne hinnang). Suur osa elanikkonnast moodustavad hanid. Hanide seas eristatakse tavaliselt kolme suurt rühma: Lõuna-Fujiani provintsist pärit inimesed (tuntud sageli kui Hokkien või Minnan-rühm), hakka ning hilisemad migrandid ja põgenikud Mandri-Hiinast pärast 1948. aastat. Hanide seas räägitakse mitmeid mandariini eri murdeid ja dialekte.
Lisaks hanidele elavad Taiwanil ka põlisrahvad (aborigeenid), kes on Austronesia keelkonna esindajad ja kellel on oma keel, kultuur ning erinevad hõimud. Nad olid saarel enne hanide saabumist ja moodustavad oluline osa Taiwani kultuurilisest mitmekesisusest.
Kultuur, keel ja religioon
Mandariini hiina keel on ametlik riigikeel ja seda kasutatakse hariduses, meedias ja ametlikes dokumentides. Kohalikud keelevormid, eriti taiwani hokkienski (tihti nimetatakse lihtsalt taiwani või taiwani hiinakeelseks) ning hakka keel, on laialdaselt kasutusel igapäevases suhtluses. Põlisrahvaste keeli tunnustatakse ja kaitstakse iseäranis viimastel aastakümnetel.
Religiooniliselt on levinud budism, taoism ja traditsiooniline rahvakultus, samuti kristlus ja muud usuvoolud. Kultuuris kajastuvad tihti Ida-Aasia traditsioonid, lääne mõjud ning kohalikud põlisrahvaste tavad.
Majandus ja tehnoloogia
Taiwan on üks Aasia arenenumaid ja tööstuslikumaid piirkondi. Majandus põhineb tugeval ekspordil, eriti elektroonika- ja pooljuhttööstusel — Taiwanis asuvad maailma juhtivad pooljuhtide tootjad ja tipptasemel tarneahela ettevõtted. Rahvusvaluuta on Uus Taiwan dollar (TWD). Põllumajandus, teenindussektor ja teadus- ning arendustegevus on samuti olulised majandusharud.
Halduseesk ja taristu
Taiwan jaguneb mitmeks administratiivseks üksuseks: spetsiaalhaldused (suurlinnad), maakonnad ja autonoomsed piirkonnad. Lääneranniku suuremad linnad ning tihe transpordivõrk (määratuna nii maanteede, raudteede kui ka kõrgekiirusrongiga) ühendavad tähtsamaid majandus- ja tööstuskeskusi. Rahvusvahelised lennujaamad, näiteks Taipei lähedal asuv suur rahvusvaheline lennujaam, ning suured sadamad (sh Kaohsiung) toetavad nii reisijate- kui ka kaubaliiklust.
Loodus ja keskkond
Taiwani maastik on mitmekesine: kõrged mäed, rohelised orud, rannajooned ja lõunapoolsed troopilised alad. Saarel leidub unikaalset taimestikku ja loomastikku, sealhulgas mitmeid endeemilisi liike. Keskkonnaprobleemid hõlmavad linnastumist, veereostust ja kliimamuutuste mõju, millele pööratakse üha enam tähelepanu nii valitsuse kui ka kodanikuühiskonna tasandil.
Muud nimetused ja kokkuvõte
Taiwanile on ajalooliselt antud ka nimi Formosa — nimi, mis pärineb portugali keelest. Nii nagu varem öeldud, on see portugali keeles sõna portugali keeles "ilus".
- Pealinn: Taipei
- Suurimad linnad: Taipei, Kaohsiung jt.
- Rahvusgrupp: enamik hanid (sh Lõuna-Fujiani provintsist pärit rühmad, hakka ja migrandid Mandri-Hiinast), samuti põlisrahvad.
- Valdkondade tugevused: kõrge tehnoloogiline tootmine, eksport, teadus- ja arendustegevus.
Taiwan on seega geograafiliselt väike, kuid rahvusvaheliselt ja majanduslikult oluline piirkond, mille ajalugu, poliitiline staatus ja kultuuriline mitmekesisus teevad sellest Aasia olulise osalise ja tihedalt seotud piirkonna globaalse majanduse ja regiooni julgeoleku seisukohast.
Ajalugu
- 1517. aastal nägi portugallaste avastuslaev seda saart ja nimetas selle portugali keeles "Ilha Formosa" ehk "Ilusaks saareks".
- 17. sajand: Fuerte Santo Domingos või Fort Santo Domingos rajasid hispaanlased koloniseerivad põhjaosa ja rajasid koloniaalvalitsuse. 1624-1661 koloniseerisid hollandlased Formosa lõunaosa ja rajasid koloniaalvalitsuse Fort Zeelandias. Lõpuks võitsid hollandlased hispaanlased ja võtsid Formosa täielikult oma kontrolli alla. Hiina kindral nimega Koxinga võitis hollandlasi Fort Zeelandia piiramisel.
- 1860: Taiwanist saab Tientsini lepingu alusel lepinguline sadam, mis avab saare kontaktile maailmaga.
- 1874: Jaapan tungis Lõuna-Taiwani, näiliselt selleks, et "karistada" sealseid põliselanikke 1871. aastal hukkunud Okinawa kalurite mõrva eest, kuid tegelikult selleks, et rajada koloonia. Jaapani väed tõmbuvad hiljem tagasi pärast seda, kui Meiji ja Qingi impeeriumid peaaegu sõdivad.
- 1884-1885: Taiwani blokeerib Prantsuse merevägi Hiina-Frango sõja ajal.
- 1895: Hiina kaotas esimese Hiina-Jaapani sõja ja andis Taiwani lõplikult Jaapanile.
- 1945: Jaapan kaotas Teises maailmasõjas USA-le ja loobus lõplikult Taiwanist.
- 1946: USA võtab Taiwanile vastu miljoneid põgenikke ja sõdureid Hiinast ning USA president kehtestab Hiina Vabariigi, et valitseda Taiwani ja võidelda Hiina ja kommunismi vastu.
- 1947: Taiwani elanikud protestivad laialdaselt valitsuse korruptsiooni vastu natsionalistide ajal. Tšiang Kai-šek saadab sõjaväe korra taastamiseks, tappes kümneid tuhandeid inimesi. Mõned taiwanlased alustasid Taiwani iseseisvusliikumist.
- 1949:
- Hiina kodusõda Kuomintangi (KMT) partei ja Hiina Kommunistliku Partei (KKP) vahel.
- Rahvuslased (KMT) kaotavad sõja ja põgenevad Taiwani saarele. Nad rajavad Taipei Hiina Vabariigi (ROC) ajutiseks pealinnaks.
- Hiina Kommunistlik Partei (KKP) kehtestab Hiina Rahvavabariigi (HRV) pealinnaks Pekingi.
- 1951: Jaapan sõlmib San Francisco lepingu (1951) USAga.
- 1979: KMT valitsus paneb vangi paljud demokraatlikud aktivistid, kes olid talle vastu (Kaohsiungi vahejuhtum).
- 1986: Moodustatakse Demokraatlik Progressiivne Partei (DPP); see on esimene erakond, mis moodustatakse peale KMT. Esimesel aastal jääb see ebaseaduslikuks, kuid KMT valitsus ei püüa seda keelustada.
- 1987: KMT valitsus tühistab peaaegu 40 aasta pärast sõjaseisukorra.
- 1988: Lee Teng-hui (KMT) sai presidendiks pärast Chiang Ching-kuo surma.
- 1995: Lee Teng-hui (KMT) sai esimeseks rahva poolt valitud presidendiks.
- 2000: Li Shui-bian (DPP) sai presidendiks.
- 2000: Chen Shui-bian (DPP) sai presidendiks.
- 2004: Chen Shui-bian valitakse tagasi pärast vastuolulist mõrvakatse, mille paljud KMT toetajad uskusid, et selle lavastas Chen. Kuid pärast soovimatust teha koostööd tema meditsiiniliste andmete osas jäi uurimine tulemusteta.
- 2008: Endine president Chen Sui-bian ja tema abikaasa arreteeritakse korruptsiooni ja rahapesu eest.
- 2008: Ma Ying-jeou (KMT) valiti Hiina Vabariigi presidendiks ja seega toimus teist korda erakondade vahetus.
- 2009: Kaohsiung võõrustab 2009. aasta maailmamänge.
- 2016: Tsai Ing-wen (DPP) valiti Taiwani esimeseks naispresidendiks.
- 2019: samasooliste abielu legaliseeriti
Taiwani staatus
Maailmas on kaks Hiina valitsust: Hiina Rahvavabariik (HRC) ja Hiina Vabariik (ROC). Tänapäeval kontrollib Hiina Rahvavabariigi valitsus Mandri-Hiinat ja Hiina Rahvavabariigi valitsus Taiwani. ROC valitsus valitses enamikku Hiina mandriosa 1911-1949, enne kui kaotas kontrolli Hiina mandriosa üle Hiina Rahvavabariigile.
Tänapäeval on Taiwanil elavatel inimestel teistsugused arusaamad. Kuigi paljud taiwanlased arvavad, et Hiinas ei ole vabadust, on ikka veel mõned taiwanlased, kes tahavad taas Hiinaga ühineda. Enamik Taiwani elanikest soovib, et kõik jääks nii, nagu see praegu on.
Tänapäeval tunnustab enamik maailma riike Hiina Rahvavabariiki kui Hiinat. Kuigi ÜRO ei tunnusta Taiwani suveräänse riigina, on enamikul riikidel Taiwaniga siiski tihedad majandus- ja kultuurisuhted. Seega ei tee kumbki pool poliitilisest status quo'st suuri muudatusi. Seda poliitikat väljendasid 1992. aasta konsensuses mõned mõlema poole juhid.
2004. aasta märtsis võttis Hiina valitsus vastu seaduse, mida kutsutakse loovutamisvastaseks seaduseks (Anti-Secession Law). Seadus nõuab, et Hiina sõjavägi tungiks kohe Taiwanile, kui see kuulutab iseseisvuse välja. Seadus näitab Hiina muret Taiwani valitsuse kasvava iseseisvumise suunas liikumise pärast.
Geograafia
Taiwani saar asub umbes 180 kilomeetri kaugusel Hiina kagurannikust. See asub üle Taiwani väina. Selle pindala on 35 883 km 2(13 855 ruutmi). Põhja pool asub Ida-Hiina meri, idas Filipiinide meri, lõunas otse Luzoni väin ja edelas Lõuna-Hiina meri.
Taiwani kõrgeim punkt on Yu Shan (Jade Mountain). See on 3952 meetri kõrgune (12 966 jalga). Üle 3500 meetri on veel viis tippu.
Penghu saared asuvad 50 km (31,1 mi) lääne pool põhisaarest. Nende pindala on 126,9 km2 (49,0 ruut mi). Kaugemad Hiina Vabariigi kontrolli all olevad saared on Kinmeni, Wuchiu ja Matsu saared Fujiani rannikul. Nende kogupindala on 180,5 km2 (69,7 ruut mi). Lõuna-Hiina meres asuvate Pratase saarte ja Taipingi saare kogupindala on 2,9 km2(1,1 ruutmi). Neil puuduvad alalised elanikud.
Linnad
Taiwani suurimad linnad on:
Koht | Osakonna nimi | Hiina nimi | Tüüp | Rahvastik |
1 | Uus Taipei linn | 新北市 | Eriline omavalitsusüksus | 3,903,745 |
2 | Kaohsiungi linn | 高雄市 | Eriline omavalitsusüksus | 2,772,461 |
3 | Taichungi linn | 臺中市 (台中市) | Eriline omavalitsusüksus | 2,655,456 |
4 | 臺北市 (台北市) | Eriline omavalitsusüksus | 2,635,766 | |
5 | Taoyuan City | 桃園市 | Eriline omavalitsusüksus | 2,163,728 |
6 | 臺南市 (台南市) | Eriline omavalitsusüksus | 1,874,724 | |
7 | Hsinchu linn | 新竹市 | Provintsi linn | 417,335 |
8 | Keelungi linn | 基隆市 | Provintsi linn | 381,770 |
9 | Chiayi linn | 嘉義市 | Provintsi linn | 272,128 |
10 | Changhua linn | 彰化市 | Maakonna kontrolli all olev linn | 236,447 |
11 | Pingtungi linn | 屏東市 | Maakonna kontrolli all olev linn | 210,275 |
12 | Zhubei linn | 竹北市 | Maakonna kontrolli all olev linn | 144,234 |
13 | Hualien City | 花蓮市 | Maakonna kontrolli all olev linn | 108,938 |
14 | Taitungi linn | 臺東市 | Maakonna kontrolli all olev linn | 108,648 |
15 | Douliu linn | 斗六市 | Maakonna kontrolli all olev linn | 107,012 |
16 | Nantou linn | 南投市 | Maakonna kontrolli all olev linn | 104,069 |
17 | Magong | 馬公市 | Maakonna kontrolli all olev linn | 104,069 |


Taiwan on idas enamasti mägine, läänes aga nõrkade tasandikega. Penghu saared asuvad põhisaarest lääne pool.


Taipei City, Taiwani pealinn.
Seotud leheküljed
- Taiwani poliitiline staatus
Küsimused ja vastused
K: Mis on Taiwani ametlik nimi?
V: Taiwani ametlik nimi on Hiina Vabariik (ROC).
K: Kuidas on Taiwan ametlikult tunnustatud mõnede riikide poolt?
V: Mõned riigid tunnustavad Taiwani kui riiki Ida-Aasias.
K: Millal kolis Hiina Vabariik Taiwani saarele?
V: Hiina Vabariik kolis Taiwani saarele pärast Hiina kodusõda 1949. aastal.
K: Mis asendas 1971. aastal Hiina Rahvavabariiki ÜROs?
V: Hiina Rahvavabariik (HRV) asendas 1971. aastal Hiina Rahvavabariiki ÜROs.
K: Mida tähendab "Formosa" portugali keeles?
V: Formosa tähendab portugali keeles "ilus".
K: Kes on enamik inimesi, kes elavad Taiwanis?
V: Enamik Taiwanis elavatest inimestest on hanid.
K: Millised kaks suuremat linna asuvad Taiwanil?
V: Kaks suuremat linna, mis asuvad Taiwanil, on Taipei ja Kaohsiung.
Otsige