Taiwan - Hiina Vabariik (ROC): geograafia, ajalugu ja rahvastik

Taiwan - Hiina Vabariik (ROC): põhjalik ülevaade geograafiast, ajaloost ja rahvastikust, Taipei, kultuurirühmad, poliitiline taust ja saarte eripära.

Taiwan, ametlikult Hiina Vabariik (ROC; hiina: 中華民國; pinyin: Zhōnghuá Mínguó), on saareriik (või erihalduspiirkond sõltuvalt rahvusvahelisest tõlgendusest) Ida-Aasias. Põhiosa territooriumist koosneb Taiwani saarest; ligi- ja kõrvalsaared hõlmavad Pescadores saari (Penghu) ning väiksemaid saarestikke ja saari Fujiani rannikul. Pealinn ja suurim linn on Taipei, teine suurem linn ja tähtis sadamalinn on Kaohsiung.

Asukoht ja geograafia

Taiwan asub Mandri-Hiinast kagus, Jaapanist lõunas ja Filipiinidest põhjas. Saar on umbes 394 km pikem ja 144 km lai (kõige laiema koha järgi), pindala on ligikaudu 36 000 km². Keskosas tõuseb ulatuslik kõrge mäestik (Central Mountain Range), lääneosa on peamiselt viljakas tasandik, kus asuvad suurimad linnad ja põllumajanduspiirkonnad. Kliima on peamiselt subtroopiline põhjaosas ja troopiline lõunaosas; piirkonda iseloomustavad niisked suved, monsoonid ja tsüklonid (tropilised orkaanid). Ametlik ajavöönd on UTC+8.

Ajalugu lühidalt

Hiina Vabariik (ROC) loodi 1912. aastal. Pärast Hiina kodusõda 1940. aastatel lahendusena kolis ROC valitsus 1949. aastal mandriosalt Taiwanile; tol ajal juhtis valitsust Kuomintang, ja ROC jätkas tegutsemist Taiwani põhiseisva poliitilise institutsioonina. Samal ajal kuulutati Mandril Hiina Rahvavabariik. Alates 1970. aastatest ja eriti 1980.–1990. aastatel on Taiwan läbinud olulise demokraatliku ülemineku: toimusid mitmed poliitilised reformid, parteide pluralism ning valimised, mis viisid presidendi ja parlamendi otsevalimisteni.

Rahvusvaheline positsioon on keeruline: mõned riigid tunnustavad formaalset diplomaatilist suhet ROC-iga, paljudel teistel on aga ametlik „Ühe Hiina” poliitika, mis seab suhted Hiina Rahvavabariigiga (PRC) esikohale. ROC oli ÜRO liikmeks kuni 1971. aastani, mil Hiina esindus toimus edasi PRC poolt.

Rahvastik ja etniline koosseis

Taiwani elanikke on umbes 23 miljonit (ligikaudne hinnang). Suur osa elanikkonnast moodustavad hanid. Hanide seas eristatakse tavaliselt kolme suurt rühma: Lõuna-Fujiani provintsist pärit inimesed (tuntud sageli kui Hokkien või Minnan-rühm), hakka ning hilisemad migrandid ja põgenikud Mandri-Hiinast pärast 1948. aastat. Hanide seas räägitakse mitmeid mandariini eri murdeid ja dialekte.

Lisaks hanidele elavad Taiwanil ka põlisrahvad (aborigeenid), kes on Austronesia keelkonna esindajad ja kellel on oma keel, kultuur ning erinevad hõimud. Nad olid saarel enne hanide saabumist ja moodustavad oluline osa Taiwani kultuurilisest mitmekesisusest.

Kultuur, keel ja religioon

Mandariini hiina keel on ametlik riigikeel ja seda kasutatakse hariduses, meedias ja ametlikes dokumentides. Kohalikud keelevormid, eriti taiwani hokkienski (tihti nimetatakse lihtsalt taiwani või taiwani hiinakeelseks) ning hakka keel, on laialdaselt kasutusel igapäevases suhtluses. Põlisrahvaste keeli tunnustatakse ja kaitstakse iseäranis viimastel aastakümnetel.

Religiooniliselt on levinud budism, taoism ja traditsiooniline rahvakultus, samuti kristlus ja muud usuvoolud. Kultuuris kajastuvad tihti Ida-Aasia traditsioonid, lääne mõjud ning kohalikud põlisrahvaste tavad.

Majandus ja tehnoloogia

Taiwan on üks Aasia arenenumaid ja tööstuslikumaid piirkondi. Majandus põhineb tugeval ekspordil, eriti elektroonika- ja pooljuhttööstusel — Taiwanis asuvad maailma juhtivad pooljuhtide tootjad ja tipptasemel tarneahela ettevõtted. Rahvusvaluuta on Uus Taiwan dollar (TWD). Põllumajandus, teenindussektor ja teadus- ning arendustegevus on samuti olulised majandusharud.

Halduseesk ja taristu

Taiwan jaguneb mitmeks administratiivseks üksuseks: spetsiaalhaldused (suurlinnad), maakonnad ja autonoomsed piirkonnad. Lääneranniku suuremad linnad ning tihe transpordivõrk (määratuna nii maanteede, raudteede kui ka kõrgekiirusrongiga) ühendavad tähtsamaid majandus- ja tööstuskeskusi. Rahvusvahelised lennujaamad, näiteks Taipei lähedal asuv suur rahvusvaheline lennujaam, ning suured sadamad (sh Kaohsiung) toetavad nii reisijate- kui ka kaubaliiklust.

Loodus ja keskkond

Taiwani maastik on mitmekesine: kõrged mäed, rohelised orud, rannajooned ja lõunapoolsed troopilised alad. Saarel leidub unikaalset taimestikku ja loomastikku, sealhulgas mitmeid endeemilisi liike. Keskkonnaprobleemid hõlmavad linnastumist, veereostust ja kliimamuutuste mõju, millele pööratakse üha enam tähelepanu nii valitsuse kui ka kodanikuühiskonna tasandil.

Muud nimetused ja kokkuvõte

Taiwanile on ajalooliselt antud ka nimi Formosa — nimi, mis pärineb portugali keelest. Nii nagu varem öeldud, on see portugali keeles sõna portugali keeles "ilus".

• Pealinn: Taipei
• Suurimad linnad: Taipei, Kaohsiung jt.
• Rahvusgrupp: enamik hanid (sh Lõuna-Fujiani provintsist pärit rühmad, hakka ja migrandid Mandri-Hiinast), samuti põlisrahvad.
• Valdkondade tugevused: kõrge tehnoloogiline tootmine, eksport, teadus- ja arendustegevus.

Taiwan on seega geograafiliselt väike, kuid rahvusvaheliselt ja majanduslikult oluline piirkond, mille ajalugu, poliitiline staatus ja kultuuriline mitmekesisus teevad sellest Aasia olulise osalise ja tihedalt seotud piirkonna globaalse majanduse ja regiooni julgeoleku seisukohast.

Geograafia

Taiwani saar asub umbes 180 kilomeetri kaugusel Hiina kagurannikust. See asub üle Taiwani väina. Selle pindala on 35 883 km ²(13 855 ruutmi). Põhja pool asub Ida-Hiina meri, idas Filipiinide meri, lõunas otse Luzoni väin ja edelas Lõuna-Hiina meri.

Taiwani kõrgeim punkt on Yu Shan (Jade Mountain). See on 3952 meetri kõrgune (12 966 jalga). Üle 3500 meetri on veel viis tippu.

Penghu saared asuvad 50 km (31,1 mi) lääne pool põhisaarest. Nende pindala on 126,9 km² (49,0 ruut mi). Kaugemad Hiina Vabariigi kontrolli all olevad saared on Kinmeni, Wuchiu ja Matsu saared Fujiani rannikul. Nende kogupindala on 180,5 km² (69,7 ruut mi). Lõuna-Hiina meres asuvate Pratase saarte ja Taipingi saare kogupindala on 2,9 km²(1,1 ruutmi). Neil puuduvad alalised elanikud.

Linnad

Taiwani suurimad linnad on:

Koht	Osakonna nimi	Hiina nimi	Tüüp	Rahvastik
1	Uus Taipei linn	新北市	Eriline omavalitsusüksus	3,903,745
2	Kaohsiungi linn	高雄市	Eriline omavalitsusüksus	2,772,461
3	Taichungi linn	臺中市 (台中市)	Eriline omavalitsusüksus	2,655,456
4	Taipei City	臺北市 (台北市)	Eriline omavalitsusüksus	2,635,766
5	Taoyuan City	桃園市	Eriline omavalitsusüksus	2,163,728
6	Tainani linn	臺南市 (台南市)	Eriline omavalitsusüksus	1,874,724
7	Hsinchu linn	新竹市	Provintsi linn	417,335
8	Keelungi linn	基隆市	Provintsi linn	381,770
9	Chiayi linn	嘉義市	Provintsi linn	272,128
10	Changhua linn	彰化市	Maakonna kontrolli all olev linn	236,447
11	Pingtungi linn	屏東市	Maakonna kontrolli all olev linn	210,275
12	Zhubei linn	竹北市	Maakonna kontrolli all olev linn	144,234
13	Hualien City	花蓮市	Maakonna kontrolli all olev linn	108,938
14	Taitungi linn	臺東市	Maakonna kontrolli all olev linn	108,648
15	Douliu linn	斗六市	Maakonna kontrolli all olev linn	107,012
16	Nantou linn	南投市	Maakonna kontrolli all olev linn	104,069
17	Magong	馬公市	Maakonna kontrolli all olev linn	104,069

Taiwan on idas enamasti mägine, läänes aga nõrkade tasandikega. Penghu saared asuvad põhisaarest lääne pool.


Taipei City, Taiwani pealinn.

Küsimused ja vastused

K: Mis on Taiwani ametlik nimi?

K: Kuidas on Taiwan ametlikult tunnustatud mõnede riikide poolt?

K: Millal kolis Hiina Vabariik Taiwani saarele?

K: Mis asendas 1971. aastal Hiina Rahvavabariiki ÜROs?

K: Mida tähendab "Formosa" portugali keeles?

K: Kes on enamik inimesi, kes elavad Taiwanis?

K: Millised kaks suuremat linna asuvad Taiwanil?

Otsing