Hispaania on riik Lõuna-Euroopas. See asub Pürenee poolsaarel. Hispaania piirneb Prantsusmaa, Portugali, Andorra ja Marokoga. Hispaania kirdeosas asuvad Püreneede mäed.

Hispaania elanikke nimetatakse hispaanlasteks. Nad räägivad kastiilia keelt või hispaania keelt (hispaania keeles "Castellano", Castilla, või "Español" [espa'ɲol]. Mõnes riigiosas räägivad nad ka teisi keeli. Need on katalaani, baski ja galiitsia, leeoni, aragoni, araani oktsitaani ja isegi portugali keel. Hispaania elanikkonnast umbes 56% usku on roomakatoliiklane.

Alates 1975. aastast on Hispaanias olnud põhiseaduslik monarhia. Hispaania kuningas on Felipe VI; ta teeb ainult seda, mida põhiseadus talle lubab. Parlamenti nimetatakse "Las Cortes Generales" ja sellel on kaks organit: "El Congreso" (Kongress) ja "El Senado" (Senat) ning selle valib Hispaania rahvas hääletamise teel. Peaminister on Pedro Sánchez. Valitsus ja kuningapalee asuvad Hispaania pealinnas Madridis.

Hispaanias on üle viiesaja tuhande ruutkilomeetri maad. See on väiksem kui Prantsusmaa, kuid suurem kui Saksamaa. Hispaanias elab peaaegu viiskümmend miljonit inimest. Hispaania on jagatud 17 autonoomseks kogukonnaks (see tähendab, et nad saavad ise otsustada mõnede asjade üle). Igal kogukonnal on oma valitsus.

Geograafia ja loodus

Hispaania territoorium hõlmab mandriosa Pürenee poolsaarel ning mitu saarestikku: Balearide saared (Vahemeres) ja Kanari saared (Atlandis). Lisaks kuuluvad Hispaaniale väiksemad eksklaavid Aafrikas, näiteks Ceuta ja Melilla. Peamisi mäeahelikke on Püreneede kõrval Sierra Nevada ja Kesk-Hispaania kõrgustikud. Kõrgeim tipp on Kanaaride saarel asuv Teide (Tenerifel), mandriranniku kõrgeim mägi on Mulhacén Sierra Nevadast.

Olulisemad jõed on Tagus (Tajo/Tejo), Ebro, Duero, Guadalquivir jt. Klimaatilised tingimused on mitmekesised: Vahemereline kliima rannikualadel, mandrilises sisemaal kontinentaalsemad talved ja suved ning lõuna-ida rannikul kuivem, poolkõrbelik kliima. Hispaanias on rohkesti kaitsealasid ja UNESCO maailmapärandi paiku, mis kaitsevad nii loodus- kui kultuuripärandit.

Keeled ja rahvuslik mitmekesisus

Kastiilia ehk hispaania keel on riigi ametlik keel riiklikul tasandil ja see on valdav suhtluskeel. Paljudes autonoomsetes kogukondades on lisaks kastiilia keelele ka kohalikud keel/keelevariandid, millel on ametlik või kaasametlik staatus nende piirkondades:

  • Katalaani ja selle variant valencia keeles (Valencia autonoomias)
  • Galiitsia keel (Galicia)
  • Baski keel ehk euskara (Baski piirkond ja Navarra osaliselt)
  • Aranese (oksitaani murre) Val d'Aranis (Kataloonia)

Lisaks neid keeli mõjutavad piirkondlikud murded nagu astuur- leonese ja araoani (aragoni keel). Viimastel aastakümnetel on suurenenud ka immigrantide keelte (näiteks araabia, rumeenia, inglise) roll. Hispaania põhiseadus ja autonoomsete kogukondade seadused reguleerivad keelepoliitikat, säilitades nii riikliku keele kui ka kohaliku keeleõppe ja -kasutuse.

Kultuur ja eluviis

Hispaania on kultuuriliselt väga rikas ja mitmekesine. See on tuntud:

  • muusikast ja tantsust — eriti flamenco lõunaosas;
  • kirjandusest ja kunstist — kuulsad kunstnikud ja kirjanikud on näiteks Pablo Picasso, Salvador Dalí, Francisco Goya ja Miguel de Cervantes;
  • arhitektuurist — Antoni Gaudí tööd Barcelonas (nt Sagrada Família) on maailmakuulsad;
  • toidukultuurist — paella, tapas, gazpacho, jamón ibérico jm; piirkonniti eripärased köögid;
  • rahvapühadest ja festivalidest — näiteks San Fermín Pamplonas, La Tomatina Buñolis ning Semana Santa paljudes linnades.

Jalgpall on Hispaanias kultuuri osa: La Liga, Real Madrid ja FC Barcelona on rahvusvaheliselt tuntud. Turism on majanduse oluline sektor — riiki külastavad iga-aastaselt kümned miljonid turistid, eelistatult rannikualade, kultuurilinnade ja saarte tõttu.

Poliitika ja ühiskond

Hispaania on demokraatlik parlamentaarne riik ja põhiseaduslik monarhia. Praegune poliitiline korraldus tuli põhiseadusest (1978) pärast Franco diktatuuri lõppu. Poliitiline süsteem põhineb jagamisel täidesaatva (valitsus), seadusandliku (Cortes Generales) ja kohtuvõimu vahel. Autonoomsed kogukonnad omavad suurt enesehaldusõigust hariduses, tervishoius ja teistes teenustes, mis mõnikord tekitab keskvalitsuse ja piirkondade vahelisi pingeid (näiteks iseseisvusliikumised Kataloonias).

Peamised poliitilised parteid on olnud traditsiooniliselt PSOE (sotsialistlik) ja PP (konservatiivne), lisaks ilmusid uued jõud nagu Unidas Podemos, Vox ja teised, mis on muutnud koalitsioonipoliitika vajalikuks. Hispaania on Euroopa Liidu, NATO ja teiste rahvusvaheliste organisatsioonide liige ning kasutab eurot kui riigivaluutat.

Majandus ja ühiskondlikud suundumused

Hispaania majandus on mitmekesine: olulised on turism, automobiili- ja lennundustööstus, põllumajandus (oliivid, vein) ning teenindussektor. Majandus kogeb perioodiliselt kõikumisi (näiteks finantskriiside ja globaalse majanduse mõju), ning tööpuudus, eriti noorte seas, on olnud püsiv väljakutse.

Ühiskondlikult on Hispaania näinud sekulariseerumise kasvu: kuigi suur osa rahvast on ajalooliselt roomakatoliikliku taustaga, suureneb mitteusklike ja mitmereligioossete inimeste osakaal. Samuti on riik demograafiliste väljakutsetega — vananev rahvastik ja migratsiooni mõju sotsiaalteenustele ning tööjõuturule.

Kiired faktid

  • Pealinn: Madrid
  • Riigikeel: kastiilia (hispaania); mitmel alal kaasametlikud keeled
  • Valitsemisvorm: põhiseaduslik monarhia
  • Pindala: üle 500 000 km²
  • Elanikkond: ligikaudu 47–50 miljonit (sõltuvalt allikast ja ajast)

See artikkel annab ülevaate Hispaaniast geograafia, keelte, kultuuri ja poliitika põhiaspektidest. Kui soovite, võin lisada rohkem andmeid konkreetsete piirkondade, ajaloo või majandusnäitajate kohta.