Hispaania

Hispaania ajalugu

Varajane ajalugu

Inimesed on Hispaanias elanud juba kiviajast alates. Hiljem kontrollis Rooma impeerium Hispaaniat umbes viissada aastat; seejärel, kui Rooma impeerium lagunes, kolisid sinna germaani rahvaste rühmad, sealhulgas läänegoodid, ja võtsid kontrolli üle.

Mauride okupatsioon

711. aastal võtsid võimu üle Umajaadid ja hiljem Põhja-Aafrikast pärit rühmad, keda kutsuti mauriteks. Esialgu valitsesid maurid suuremat osa Hispaaniast, kuid rekonkista surus nad seitsme sajandi jooksul aeglaselt välja. Nad nimetasid maad Al-Andaluseks. Nad olid moslemid ja moslemi Hispaania oli islami tsivilisatsiooni läänepoolseim punkt. Córdoba kalifaat lagunes 11. sajandi alguses ja moslemi valitsejad sõdisid mõnikord üksteisega, kui nad ei sõdinud kristlaste vastu. Moslemi Hispaania oli keskendunud õppimisele. Seal oli ka suurim raamatukogusüsteem väljaspool Bagdadi.

Leóni Kuningriik

Leóni kuningriik, mis oli Hispaania varase keskaja tähtsaim, sai alguse 910. aastal. Selles kuningriigis loodi 1188. aastal Euroopa esimene demokraatlik parlament (Cortes de Llión). Pärast 1301. aastat oli Leóni kuningal personaalunioonis sama kuningas kui Kastiilia kuningriigil. Erinevad kuningriigid jäid iseseisvateks territooriumiteks kuni 1833. aastani, mil Hispaania jagati piirkondadeks ja provintsideks.

1492. aastal vallutasid kristlased viimase osa Hispaaniast, mis kuulus veel mauritele, Granada. Boabdil, viimane mauride kuningas Granadas, alistus 2. jaanuaril 1492 Aragóni kuningas Ferdinand II-le ja Kastiilia kuningas Isabella I-le. Ferdinand ja Isabella valitsesid seejärel kogu Hispaaniat.

Enne seda oli mitmeid kristlikke riike sellel alal, mida praegu nimetatakse Hispaaniaks. Kaks neist riikidest, Kastiilia ja Aragón, ühinesid, kui Aragóni Ferdinand II abiellus Kastiilia kuninganna Isabellaga. Kuningas valitses sama palju kui kuninganna.

Samal aastal, 1492, saatsid nad Christoph Kolumbuse üle Atlandi ookeani purjetama. Kolumbus leidis Kariibi mere saared.

Kui teised eurooplased, nagu Hernán Cortés ja Francisco Pizarro, avastasid, et seal on kaks kontinenti - Põhja-Ameerika ja Lõuna-Ameerika. Hispaania konquistadoorid vallutasid väga suured osad neist kahest mandrist. See impeerium ei teinud Hispaaniat rikkaks riigiks, sest suurem osa rahast tuli kulutada sõdadesse Itaalias ja mujal. Mõned neist sõdadest peeti teiste Euroopa riikide vastu, kes püüdsid osa Ameerikast üle võtta.

Vahepeal olid moslemi käsikirjad kodus kas põletatud või viidud teistesse riikidesse. Ka juudid olid Hispaaniast välja saadetud. Mõned juudid jäid, kuid nad pidid saama kristlasteks. Üks väheseid vanu asju, mida Hispaanias säilitati ja austati, olid muusikas: harmoonia ja keelpillid. Mauride poolt ehitatud hooned jäid alles ja paljud moslemite religioossed hooned (mošeed) muudeti kirikuteks. Mõned juudi religioossed hooned muudeti samuti kirikuteks. Paljud araabia sõnad said hispaania keele osaks.

16. ja 17. sajand

Ferdinandi ja Isabella pojapoeg oli Karl. Kui tema vanaisa suri, päris ta Kastiilia ja Aragóni. Ta päris ka paljud territooriumid oma teise vanaisa, Austria Maximilian I surma korral. Karl sai Maximilianilt Austria riigi ja Burgundia alad. Hispaanias nimetati teda Karl I-ks, kuid ta valiti Püha Rooma keisriks ja sai nimeks Karl V, Püha Rooma keiser. See muutis impeeriumi suuremaks kui kunagi varem. See ei olnud siiski mitte üks riik, vaid paljude iseseisvate riikide personaalne liit ühe kuninga all. Alguses ei tahtnud paljud hispaanlased Karlit oma kuningaks, mistõttu nad võitlesid tema vastu. Kuid ta võitis.

Kaarlile ei meeldinud protestantlik reformatsioon ja ta võitles selle vastu.

18. sajand

18. sajandil muutusid mõned selle suure impeeriumi osad omaette riikideks või võeti üle uute riikide, näiteks Ameerika Ühendriikide poolt.

19. sajand

Prantsusmaa Napoleon tungis Hispaaniasse (ja teistesse Euroopa riikidesse). Suurbritannia saatis väed poolsaare kaitsmiseks, kuna see oli nii nõrk. Suurem osa Hispaania impeeriumist sai järgnevatel aastakümnetel iseseisvaks.

20. sajand

Hispaanias ei olnud 20. sajandi esimesel poolel palju rahu. Mõned hispaanlased püüdsid luua rahva valitud valitsust (demokraatiat) ja sundisid Alfonso XIII riigist lahkuma. Kuid 1936. aastal läksid Hispaania kodusõjas kaks erinevat hispaanlaste rühma sõdima selle üle, kas valitsus peaks olema demokraatia (kuigi vabariigi poolel oli suures osas sotsialistlik või anarhistlik) või võtma käske ühelt isikult. 1939. aastal said need, kes tahtsid demokraatiat, lüüa ja valitsuse võttis üle natsionalistlik diktaator Francisco Franco.

Francisco Franco suri 20. novembril 1975. Ta oli otsustanud, et Hispaanias peaks taas olema monarhia, ja valis kuningaks Juan Carlosi, riigist lahkuma sunnitud Juan Bourbonide pojapoja, ning esimeseks peaministriks Adolfo Suárezi. Kuid kuningas ja Suárez ei valitsenud diktaatorina; selle asemel otsustasid nad luua demokraatia.

23. veebruaril 1981 üritas grupp inimesi, kes toetasid nüüdseks surnud kindral Francot, võtta jõuga kontrolli demokraatliku Hispaania parlamendi üle, sisenesid hoonesse ja tulistasid õhku. Seda nähti otseülekandes Hispaania televisioonis ja laialdaselt kardeti, et see võib olla uue kodusõja algus. Kuid Juan Carlos I ilmus kiiresti televisiooni ja teatas rahvale, et nad peaksid jääma rahulikuks. Isikud, kes vastutasid riigipöörde katse eest, arreteeriti.

Nüüd on Hispaania kaasaegne demokraatlik riik ja teeb äri paljude riikidega üle maailma. See on maailma kaheksandaks suurim majandusriik ja oluline osa Euroopa Liidust.

21. sajand

2. juunil 2014 teatas Juan Carlos I, et ta loobub troonist oma poja Felipe VI kasuks. Ametist loobumise ja Felipe troonile üleandmise kuupäev oli 19. juuni 2014. Ta ja tema abikaasa säilitasid oma tiitlid.

Ibeeria poolt valmistatud Elche daam


Córdoba Mezquita, moslemi mošee, millest sai kristlik katedraal, seestpoolt.

Religioon

Hispaania muistsed religioonid olid enamasti paganlikud. Tänapäeval on aga vähemalt 68 protsenti Hispaaniast roomakatoliiklased. Hispaania müstik Teresa Ávila on oluline tegelane katoliikluses. 27 protsenti hispaanlastest ei ole religioossed. 2 protsenti on teistest religioonidest, nende hulka kuuluvad baha'i budistid, džainistid, moslemid, unitaarne universalism ja zoroastrism.

Hispaania geograafia

Hispaania keskosa on kõrge, kuiv ja tasane maa, mida nimetatakse La Mesetaks. La Mesetas võib suvel olla väga kuum ja talvel külm või väga külm. Hispaanias on ka palju mäestikke. Teide mägi (Tenerife, Kanaari saared), Hispaania ja Atlandi ookeani saarte kõrgeim mägi (see on oma aluse järgi maailma suuruselt kolmas vulkaan). Põhjaosas on mäestik, mida nimetatakse Los Picos de Europa (Euroopa tipud). Siin on talvel väga külm ja palju lund, kuid suved on leebed ja soojad.

Riigi kaguosas asub mäestik, mida nimetatakse La Sierra Nevadaks (lumised mäed). Selles mäestikus asub Hispaania mandriosa kõrgeim mägi Mulacen, mille kõrgus on 2952 meetrit. La Sierra Nevada on talvel väga populaarne talispordi, eriti suusatamise poolest. Lumi püsib selle tippudel aastaringselt. Lõunarannikul on soe ja mõõdukas kliima, mitte väga kuum ega väga külm. Kuna Hispaania asub Euroopa lõunaosas, on seal väga päikesepaisteline. Paljud inimesed Põhja-Euroopast teevad Hispaanias puhkust, nautides selle randu ja linnu.

Hispaania piirneb läänes Portugaliga ning põhjas piirneb Prantsusmaa ja Andorraga. Lõunas piirneb see Gibraltariga, mis on Briti territoorium. Hispaania territooriumid Ceuta ja Melilla asuvad Põhja-Aafrikas ja piirnevad Marokoga.

Piirkonnad

Hispaania on jagatud autonoomseteks piirkondadeks, mis tähendab, et neil on oma piirkondlikud omavalitsused. Need on Andaluusia (pealinn Sevilla), Aragon (pealinn Zaragoza), Astuuria (pealinn Oviedo), Baleaari saared (pealinn Palma de Mallorca), Baskimaa (pealinn Vitoria), Kanaarisaared (pealinnad Santa Cruz de Tenerife ja Las Palmas), Kantaabria (pealinn Santander), Castilla-La Mancha (pealinn Toledo), Castilla ja Leon (pealinn Valladolid), Kataloonia (pealinn Barcelona), Extremadura (pealinn Merida), Galicia (pealinn Santiago de Compostela), La Rioja (pealinn Logrono), Madridi kogukond (pealinn Madrid), Murcia (pealinn Murcia), Navarra (pealinn Pamplona) ja Valencia (pealinn Valencia).

Hispaania, Tapas

Linnapiirkonnad

Hispaanias elavad paljud inimesed linnades või linnade lähedal. Kümme suurimat linnapiirkonda on järgmised:

Pos.	Linnapiirkond	Piirkond	Prov.	elanikkond (linn + piirkond)
1	Madrid	Madrid	Madrid	5,263,000
2	Barcelona	Kataloonia	Barcelona	4,251,000
3	Valencia	Valentsias asuv ühendus	Valencia	1,499,000
4	Sevilla	Andalucia	Sevilla	1,262,000
5	Bilbao	Baskimaa	Biskaia	947,000
6	Málaga	Andaluusia	Málaga	844,000
7	Oviedo-Gijón	Astuuria	Astuuria	844,000
8	Alicante-Elche	Valentsias asuv ühendus	Alicante	793,000
9	Las Palmas de Gran Canaria	Kanaariad	Las Palmas de Gran Canaria	640,000
10	Zaragoza	Aragon	Zaragoza	639,000

Teide rahvuspark, Tenerife

Keeled

Kuigi hispaania keelt räägitakse riigis kõige rohkem, räägitakse mõnel territooriumil ka teisi keeli, näiteks katalaani, baski või galiitsia keelt.

Hispaania keeled