Umayyaadide kalifaat
Umayyaadide kalifaat oli teine neljast suurest islami kalifaadist, mis loodi pärast Muhamedi surma.
See oli sel ajal maailma suurim impeerium. See on ajaloo suuruselt viies impeerium.
Seda valitses Umayyadide dünastia (araabia keeles بنو أمية, Banu Umayyah), kes pärinesid Mekast, tänapäeva Saudi Araabiast. Damaskus oli nende pealinn aastatel 661-744, Harrran 744-750 ja paguluses oli nende pealinnaks Córdoba (756-1031).
Origins
Traditsiooni kohaselt on Umayyadide suguvõsa (tuntud ka kui Banu Abd-Shams) ja islami prohvet Muhamedi ühine esivanem Abd Manaf ibn Qusai. Muhammad pärines Abd Munafist tema poja Hashimi kaudu, Umayyaadid pärinesid Abd Munafist teise poja, Abd-Shamsi kaudu. Seega peetakse neid kahte perekonda ühe ja sama araabia hõimu (Quraši hõimu) eri suguvõsadeks (vastavalt Hashimi ja Umayya suguvõsad).
Umajajad ja hašimiidid olid kibedad rivaalid. Rivaalitsemine tulenes Umayya pojapoja Abu Sufyan ibn Harbi esialgsest vastuseisust Muhammadile ja islamile. Ta püüdis uuest usust vabaneda, pidades mitmeid lahinguid. Kuid lõpuks võttis ta, nagu ka tema poeg (tulevane kaliif Muawiyah I), islami vastu ning mõlemad pakkusid kiiresti laieneva islami impeeriumi juhtimiseks väga vajalikke poliitilisi ja diplomaatilisi oskusi.
Umajaadide valitsemise alged ulatuvad tagasi Uthmani mõrvamisse 656. aastal. Sel ajal sai kaliifiks Ali, kes kuulus Hashimi klanni ja oli prohvet Muhamedi nõbu. Ta kohtas peagi mitmete rühmituste vastupanu ja kolis oma pealinna Mediinast Kufasse. Sellest tulenev konflikt, mis kestis 656. aastast kuni 661. aastani, on tuntud kui esimene Fitna ("kohtumisaeg").
Alile astus kõigepealt vastu liit, mida juhtisid Muhamedi lesk Aisha ning Talhah ja Al-Zubayr, kaks Prohveti kaaslast. Mõlemad pooled põrkasid kokku 656. aastal toimunud Kaameli lahingus, kus Ali saavutas otsustava võidu.
Kui Ali mõrvati 661. aastal, marssis Muawiyah Kufasse. Seal veenis ta mitmeid Ali toetajaid Ali poja Hasani asemel teda kaliifina aktsepteerima. Seejärel viis ta kalifaadi pealinna Damaskusesse. Süüria jäi Umajaadide võimu tugipunktiks kuni dünastia lõpuni.
Sissepääs Damaskuse suure mošee palvemajja, mille ehitas kaliif Al-Walid I.
Kalifaadi laienemine Umajaadide ajal. Laienemine prohvet Muhamedi ajal, 622-632 Laienemine patriarhaadi kalifaadi ajal, 632-661 Laienemine Umajaadide kalifaadi ajal, 661-750.
Seotud leheküljed
Küsimused ja vastused
K: Mis oli Umayyaadide kalifaat?
V: Umayyaadide kalifaat oli teine neljast suurest islami kalifaadist, mis loodi pärast Muhamedi surma. See oli sel ajal maailma suurim impeerium ja seda peetakse üheks viiest suurimast impeeriumist ajaloos.
K: Kes seda valitses?
V: Selle üle valitses Umayyaadide dünastia (araabia keeles: بنو أمية, Banu Umayyah). Nad olid pärit Mekast, mis asub tänapäeva Saudi Araabias.
K: Kus asus selle riigi pealinn?
V: Selle pealinn asus aastatel 661-744 Damaskuses, 744-750 Harrranis ja Cَrdobas (756-1031), kui nad olid pagenduses.
K: Kui kaua see kalifaat kestis?
V: See kalifaat kestis umbes 370 aastat kuni 1031. aastani pKr.
K: Millised teised kalifaadid eksisteerisid enne seda?
V: Enne seda kalifaati oli veel kolm suurt islami kalifaati, mis olid asutatud pärast Muhamedi surma - Rashidunide kalifaat, Umayyade kalifaat ja Abbassiidide kalifaat.
Küsimus: Mis keelt nad sel perioodil rääkisid? V: Sel perioodil rääkisid araabia keelt peamiselt need, kes elasid impeeriumi piires.
K: Millist usku nad sel perioodil praktiseerisid? V: Selle perioodi jooksul praktiseerisid need, kes elasid impeeriumi piires, islamit.
