Saudi Araabia, ametlikult Saudi Araabia Kuningriik, paikneb Lääne-Aasias ja hõlmab suure osa Araabia poolsaarest. Selle pindala on ligikaudu 2 150 000 km2, mis teeb riigist geograafiliselt ühe suurema Aasias (Aasias) ja araabia maailmas teise riigi (araabia) pärast Alžeeriat. Saudi Araabia piirneb põhjas Jordaaniaga ja Iraagiga, kirdes Kuveidiga, idas Katari, Bahreini ja Araabia Ühendemiraatidega, kagus Omaaniga ja lõunas Jeemeniga. Iisraelist ja Egiptusest eraldab seda Aqaba laht. Riigil on nii Punase mere kui ka Pärsia lahe rannik, kuid suur osa territooriumist on kõrbe- ja poolkuiv maastik.
Geograafia ja kliima
Rahvaste hulgas tuntud piirkondadest kuuluvad Negevi lääneosa, suur liivaväli Rub' al Khali (Tühja kvartali kõrbe) lõunas ning Ida-provinss, kus asuvad laiemad liivatasandikud ja naftavarud. Kliima on suurema osa riigist äärmiselt kuum ja kuiv; rannikualadel on niiskus suurem ning kõrgetel altitudidel (näiteks Asiri mäestikus) on suveajal jahedam. Aastane sademete hulk on üldiselt väga väike ja erosioon ning vee nappus on olulised arengu ja põllumajanduse piirajad.
Rahvastik ja keel
Saudi Araabias elab hinnanguliselt umbes 27 miljonit inimest; neist umbes 16 miljonit on Saudi kodanikud ja ülejäänud on registreeritud välismaalased (umbes 8,8 miljonit) ning hinnanguliselt 1,5 miljonit ebaseaduslikku sisserändajat. Enamik elanikkonnast räägib araabia keelt, mis on riigi ametlik keel. Suur osa tööjõust koosneb ekspatideks nimetatutest külalistöölisest, kes tulevad eri riikidest töötama nafta-, ehitus- ja teenindussektorites.
Usk ja kultuur
Islam on riigis valdav usu- ja väärtussüsteem ning sunniitlik islam on riigi põhiline religioon; ametlikult on islam riigireligioon. Suur mõju on hanbali usukoolkonnal ning konservatiivse wahhabismi liikumise mõju on olnud pikaajaline ja laialdane. Samas on Saudi Araabias ka šiiitlikud kogukonnad, eriti Ida-provinssis.
Mitteislami usundite avalik praktiseerimine on piiratud või keelatud, kuigi koduses ja erasektoris mõningane tegevus võib toimuda tagasihoidlikult. Õigus- ja haridussüsteemid põhinevad suures osas šariaadiseadustel.
Püha linnad ja palverännakud
Saudi Araabia on islami kaks püha keskust: Al‑Masjid al‑Haram (suur palvemaja Mekas, Meka) ja Al‑Masjid an‑Nabawi (Medina). Palverännak Mekasse ehk hajž on üks islami viiest sambast ning kohustuslik kord elus neile moslemitele, kes on füüsiliselt ja rahaliselt suutlikud seda ette võtma. Palverännakutele ja osalesuse korrale kehtivad ranged reeglid ja iga-aastane palverännak toob riiki miljoneid usklikke.
Palverännaku kõrval tehakse ka väiksemaid palverännakuid, mida nimetatakse umrah'iks (aasta ringi lubatud). Palveränduritest räägitakse araabia keeles kui hajžiks (inimesest, kes on hajž'i sooritanud). Inimesed, kes ei ole moslemid, ei tohi pääseda Mekasse ja osadesse teistesse pühamutesse.
Majandus ja nafta
Saudi Araabia omab maailma suurimaid teadaolevaid naftavarusid ning on maailma suurim naftaeksportija ja oluline liige OPECis. Nafta moodustab üle 90% ekspordist ja ligi 75% valitsuse tuludest, mis on võimaldanud kiiret infrastruktuuri arengut ja laiaulatuslikke sotsiaalseid programme. Riiklik naftafirma Saudi Aramco on üks maailma suurimaid ettevõtteid nii toodangu kui kasumi poolest.
Vastuseks naftatööstuse kõrvalekalletele on valitsus käivitanud majandusliku mitmekesistamise programmi Vision 2030, mille eesmärk on vähendada sõltuvust naftatulust, arendada tööstust, turismi, teenindust ja erasektorit ning luua töökohti kohalikele elanikele.
Poliitika, õigus ja sotsiaalsed muutused
Riik on absoluutne monarhia, kus võimu teostab Al Saud'i kuninglik perekond. Viimastel aastatel on toimunud mõned sotsiaalsed reformid, näiteks naiste õiguste laienemine (joonestades näiteks autorooli lubamine) ja leebemad piirangud avalikus elus. Samas hoiavad konservatiivsed institutsioonid ja seadused endiselt suurt mõju ning inimõiguste organisatsioonid on väljendanud jätkuvat muret sõnavabaduse, kogunemisvabaduse ning poliitiliste õiguste piiratuse pärast.
Inimõigused ja rahvusvaheline tähelepanu
Sellised organisatsioonid nagu Amnesty International ja Human Rights Watch on korduvalt toonud esile probleeme seoses vangistuste, kohtusüsteemi läbipaistmatuse, meediavabaduse piiratuse ja surmanuhtluse kasutamisega. Samas rõhutab Saudi Araabia valitsus majanduslikku arengut ja julgeolekuküsimusi oma poliitikavalikutes.
Linnad, haldus ja igapäevaelu
Suurimad linnad on Riyadh (pealinn), Jeddah (suur sadamalinn Punase mere ääres) ja Dammam (peamine linn idaosas ja naftatööstuse keskpunkt). Riik on jaotatud administratiivselt mitmeks provintsiks, millel on erinevad majanduslikud ja kultuurilised iseärasused.
Enamik inimesi räägib araabia keelt. Paljud välismaalased töötavad riigis eri ametitel; neid nimetatakse külalistöölisteks või ekspatsientideks. Rahaühik on Saudi Araabia riaal (valuuta), mida kasutatakse nii siseriiklikus majanduses kui ka rahvusvahelistes kaupade tehingutes.
Reisipiirangud ja julgeolek
Riiki sisenemisel kehtivad mitmed viisapoliitika reeglid ja usulised piirangud: Mekasse ning mõnevatesse teiste minevatesse usuasjadesse on ligipääs piiratud ainult moslemitele. Palverännakute ajal reguleerib valitsus masside liikumist ja turvalisust rangelt, et tagada ohutus ja avaliku korra säilimine.
Kuigi Saudi Araabia on kiiresti muutuv riik ja teeb samme moderniseerumise suunas, jääb see piirkondlikult ja maailmatasandil mõjukaks tänu oma geograafiale, naftavarudele ja religioossele tähtsusele.
