Saudi Araabia
Saudi Araabia, ametlikult tuntud kui Saudi Araabia Kuningriik, on riik, mis asub Lääne-Aasias ja moodustab suurema osa Araabia poolsaarest. Oma ligikaudu 2 150 000 km2 pindalaga on Saudi Araabia geograafiliselt 5. suurim riik Aasias ja 2. suurim riik araabia maailmas Alžeeria järel. Saudi Araabia piirneb põhjas Jordaania ja Iraagiga, kirdes Kuveitiga, idas Katari, Bahreini ja Araabia Ühendemiraatidega, kagus Omaani ja lõunas Jeemeniga. Iisraelist ja Egiptusest eraldab seda Aqaba laht. See on ainus riik, millel on nii Punase mere kui ka Pärsia lahe rannik ning suurem osa selle maast on kuiv ja viljatu. Saudi Araabia on araablaste ja islami sünnimaa ning seda nimetatakse mõnikord "kahe püha mošee maaks", viidates Al-Masjid al-Haramile (Mekas) ja Al-Masjid an-Nabawile (Mediinas), mis on kaks püha paika islamis. Araabia keel on Saudi Araabia ainus ametlik keel.
Sunniitlik islam on riigireligioon. Mitteislami usundite praktiseerimine on keelatud avalikult, kuid mitte eraviisiliselt. Suur mõju on hanbali usukoolkonnal ja ultrakonservatiivset wahhabismi usuliikumist sunniitliku islami sees on nimetatud "Saudi Araabia kultuuri valdavaks tunnusjooneks".
Saudi Araabia on pindalalt suurim riik Lääne-Aasias (suurem osa Araabia poolsaarest) ja suuruselt teine riik araabia maailmas. Hinnanguliselt elab seal 27 miljonit inimest, kellest 8,8 miljonit on registreeritud välismaalased ja hinnanguliselt 1,5 miljonit on ebaseaduslikud sisserändajad. Saudi Araabia kodanikud moodustavad hinnanguliselt 16 miljonit inimest.
Saudi Araabia omab maailma suurimaid naftavarusid ja on maailma suurim naftaeksportija. Nafta moodustab üle 90% ekspordist ja peaaegu 75% valitsuse tuludest, mis hõlbustab heaoluriigi loomist. Sellised inimõiguste rühmitused nagu Amnesty International ja Human Rights Watch on siiski väljendanud muret inimõiguste olukorra pärast Saudi Araabias.
Saudi Araabias on linnad, mis on moslemi usu jaoks olulised. Paljud moslemid kogu maailmast külastavad Saudi Araabias asuvat Mekat, et teha palverännakut. Palverännak on üks "islami sambaid". Teised suured linnad on Riyadh, Jeddah ja Dammam. Palverännakut nimetatakse araabia keeles hajžiks. Kedagi, kes teeb palverännaku Mekasse, nimetatakse araabia keeles hajžiks. Inimesed, kes ei ole moslemid, ei tohi Mekasse minna.
Enamik inimesi räägib araabia keelt. Paljud inimesed teistest riikidest töötavad Saudi Araabias. Neid nimetatakse külalistöölisteks või ekspatsientideks. Raha ehk valuuta on Saudi Araabia riaal.
Ajalugu
Tänapäeva Saudi Araabia ala koosnes varem neljast erinevast piirkonnast: Hejaz, Najd ning osad Ida-Araabiast (Al-Ahsa) ja Lõuna-Araabiast ('Asir). [10] Saudi Araabia Kuningriigi asutas 1932. aastal Ibn Saud. Ta ühendas need neli piirkonda üheks riigiks mitme vallutuse kaudu, mis algasid 1902. aastal Riyadhi, tema perekonna, Saudide suguvõsa esivanemate kodu, vallutamisega. Sellest ajast alates on riik olnud absoluutne monarhia, mida valitsetakse islami põhimõtete järgi.
Saudi Araabia Kuningriigi asutas 1932. aastal Abdul-Aziz bin Saud (suurema osa oma karjäärist tuntud kui Ibn Saud). Vallutused, mis lõpuks viisid kuningriigi loomiseni, algasid 1902. aastal, kui ta vallutas Riyadhi, oma perekonna, Saudide suguvõsa esivanemate kodu. Saudi Araabia valitsus, mis on absoluutne monarhia, nimetab oma valitsemissüsteemi islamiks. Selle aluseks on tugevalt wahhabism, mis on islami vähemusrahvuse koolkond. Kuningriiki nimetatakse mõnikord "Kahe püha mošee maaks", viidates Masjid al-Haramile (Mekas) ja Masjid al-Nabawile (Mediinas), mis on islami kaks kõige pühamat paika.
Poliitika
Saudi Araabia on absoluutne monarhia. Vastavalt Saudi Araabia 1992. aastal kuningliku dekreediga vastu võetud põhiseadusele peab kuningas siiski järgima šariaati (islami õigust) ja Koraani, samas kui riigi põhiseaduseks on kuulutatud Koraan ja Sunna (Muhamedi traditsioonid). Esmane õigusallikas on islami šariaat, mis on tuletatud Koraani ja Sunna (prohveti traditsioonid) õpetustest. Saudi Araabia on kaasaegsete moslemiriikide seas ainulaadne selle poolest, et šariaat ei ole kodifitseeritud ja puudub kohtupraktika süsteem, mis annab kohtunikele õiguse kasutada otsuse tegemisel sõltumatuid õiguslikke põhjendusi. Saudi Araabia kohtunikud kalduvad järgima Hanbali koolkonna jurisprudentsi (või fiqh) põhimõtteid, mis on leitud moodsate tekstide eelsetest tekstidest ja mis on tuntud Koraani ja hadithide sõnasõnalise tõlgendamise poolest.
Kuna kohtunikul on õigus eirata varasemaid otsuseid (kas oma või teiste kohtunike otsuseid) ja ta võib kohaldada oma isiklikku šariaadi tõlgendust iga konkreetse juhtumi suhtes, tekivad erinevad otsused isegi näiliselt identsete juhtumite puhul, mis muudab õigusliku tõlgendamise prognoositavuse keeruliseks. Šariaadi kohtusüsteem moodustab Saudi Araabia põhilise kohtusüsteemi ning selle kohtunikud (qadi) ja juristid moodustavad osa ulema, riigi islamiõpetajate, hulgast.
Kuninglikud dekreedid on teine peamine õigusallikas, kuid neid nimetatakse pigem määrusteks kui seadusteks, sest nad on šariaadile allutatud. Kuninglikud dekreedid täiendavad šariaati sellistes valdkondades nagu töö-, kaubandus- ja äriühinguõigus. Lisaks sellele on endiselt olulised traditsioonilised hõimuõigused ja tavad. Šariaadivälised valitsuskohtud tegelevad tavaliselt konkreetsete kuninglike dekreetidega seotud vaidluste lahendamisega. Nii šariaadikohtute kui ka valitsuskohtute lõplik apellatsioonkaebus esitatakse kuningale ning kõik kohtud ja tribunalid järgivad šariaadi tõendamis- ja menetlusreegleid.
Naised
Hijab on traditsiooniline islami norm, mille kohaselt peavad naised "tõmbama oma üleriided enda ümber (kui nad lähevad välja või on meeste seas)" ja riietuma tagasihoidlikult. Saudi Araabia erineb paljudest islamiühiskondadest selle poolest, kui suures ulatuses peab ta islamiliselt korrektseks hidžabi (kõik peale käte ja silmade) ning selle poolest, et katmist jälgivad mutaweenid ehk usupolitseinikud.
Mittesugulaste seas peavad naised katma kehaosad, mis on awrah (privaatne). Suures osas islamist ei peeta naiste nägu awrah'ks. Saudi Araabias ja mõnes teises araabia riigis loetakse kogu keha awrah'ks, välja arvatud käed ja silmad. Sellest tulenevalt eeldatakse, et enamik naisi kannab hidžaabi (peakatet), täielikku musta mantlit, mida nimetatakse abaja, ja näohõlma, mida nimetatakse niqabiks. Paljud ajaloolased ja islamiõpetlased väidavad, et Koraani tõlgendati nii, et loori kandmist nõutakse osana selle kohandamisest hõimutraditsioonidega.
Värsid Koraanist. Koraan on riigi ametlik põhiseadus ja peamine õigusallikas. Araabia on ainulaadne, sest religioosne tekst on poliitiliseks dokumendiks.
Saudi Araabia naine kannab traditsioonilist niqabi.
Geograafia
Saudi Araabia on koduks suurimale liivamassiivile maa peal, mida tuntakse Rub-al Khali kõrbina (Rub-al Khali tähendab "tühja kvartalit"). Temperatuur on väga kuum. Riigis peaaegu puuduvad jõed ja järved. Seal on palju wadisid.
Jeemen ja Omaan asuvad Saudi Araabiast lõuna pool. Saudi Araabia asub Katarist, Araabia Ühendemiraatidest, Kuveidist, Iraagist ja Jordaaniast lääne pool. Kõik need riigid, välja arvatud Jordaania ja Iraak, moodustavad Araabia poolsaare.
Loomade hulka kuuluvad hundid, hiiud, mungod, pavianid, jänesed, liivarotid ja jerboad. Varem oli seal palju suuremaid loomi, nagu gasellid, oryxid ja leopardid. 1950. aastateks muutis mootorsõidukitest lähtuv küttimine need loomad peaaegu väljasurevaks. Lindude hulka kuuluvad haugid (keda püütakse ja treenitakse jahipidamiseks), kotkad, haugid, rabakotkad, liivakotkad ja bulbulid. Leidub mitmeid madu liike, millest paljud on mürgised, ja arvukalt sisalikke. Pärsia lahe mereelustik on väga mitmekesine. Koduloomade hulka kuuluvad kaamelid, lambad, kitsed, eeslid ja kanad.
Kuna Saudi Araabia on enamasti kõrbemaa, siis on taimed peamiselt väikesed rohttaimed ja põõsad, mis vajavad vähe vett. Lõuna-Asiiris on mõned väikesed rohumaad ja puud. Laialt on levinud datlipalm (Phoenix dactylifera).
Nejdi maastik: kõrb ja Tuwaiqi järsak Riyadi lähedal
Provints
Saudi Araabia on jagatud 13 provintsiks. Provintsid on jagatud 118 kubermanguks.
| Ei. | Piirkond | Capital | |
| 1 | Al Jawf (või Jouf) | Sakaka | |
| 2 | Põhjapiirid | Arar | |
| 3 | Tabuk | Tabuk | |
| 4 | Ha'il | Ha'il | |
| 5 | Al Madinah | ||
| 6 | Al Qasim | Buraidah | |
| 7 | |||
| 8 | Al Riyadh | Riyadh | |
| 9 | Ida-provints | Dammam | |
| 10 | Al Bahah (või Baha) | Al Bahah | |
| 11 | Asir | Abha | |
| 12 | Jizan | Jizan | |
| 13 | Najran | Najran |
Linnad
Need on Saudi Araabia suurimad linnad.
| Suurimad linnad rahvaarvu järgi |
|
|
| |
| Riyadh | 8.7 | |||
| Jeddah | 4.6 | |||
| 1.7 | ||||
| 1.3 | Riyadh | Jeddah | ||
| Dammam | 2.5 |
|
|
|
| Ta'if | 0.7 | |||
| Buraydah | 0.6 | |||
| Tabuk | 0.5 | |||
| Abha | 0.4 | |||
| Khamis Mushait | 0.4 | Dammam | Abha |
Saudi Araabia provintsid
Küsimused ja vastused
K:Mis on Saudi Araabia ametlik nimi?
V: Saudi Araabia ametlik nimi on Saudi Araabia Kuningriik.
K: Kui suur on Saudi Araabia pindalalt?
V: Saudi Araabia maismaa pindala on ligikaudu 2 150 000 km2 (830 000 ruut mi).
K: Millised riigid piirnevad Saudi Araabiaga?
V: Saudi Araabia piirneb põhjas Jordaania ja Iraagiga, kirdes Kuveitiga, idas Katari, Bahreini ja Araabia Ühendemiraatidega, kagus Omaani ja lõunas Jeemeniga. Iisraelist ja Egiptusest eraldab seda Aqaba laht.
Küsimus: Mis keelt räägivad inimesed Saudi Araabias?
V: Saudi Araabias räägitakse eranditult araabia keelt.
K: Milline religioon domineerib Saudi Araabias?
V: Saudi Araabias valitseb sunniitlik islam. Ülimalt konservatiivset wahhabismi usuliikumist sunniitliku islami raames on nimetatud "Saudi Araabia kultuuri valdavaks tunnusjooneks".
K: Kas mitteislami usundid on lubatud avalikes või privaatsetes kohtades?
V: Mitteislami usundid on avalikus kohas keelatud, kuid mitte-islami usundid ei ole keelatud eraruumides.
K: Millist valuutat kasutab Saudi Araabia?
V: Saudi Araabias kasutatav valuuta on Saudi Araabia riaal.
