Saudi Araabia — faktid: geograafia, islam, nafta ja palverännakud

Saudi Araabia, ametlikult Saudi Araabia Kuningriik, paikneb Lääne-Aasias ja hõlmab suure osa Araabia poolsaarest. Selle pindala on ligikaudu 2 150 000 km2, mis teeb riigist geograafiliselt ühe suurema Aasias (Aasias) ja araabia maailmas teise riigi (araabia) pärast Alžeeriat. Saudi Araabia piirneb põhjas Jordaaniaga ja Iraagiga, kirdes Kuveidiga, idas Katari, Bahreini ja Araabia Ühendemiraatidega, kagus Omaaniga ja lõunas Jeemeniga. Iisraelist ja Egiptusest eraldab seda Aqaba laht. Riigil on nii Punase mere kui ka Pärsia lahe rannik, kuid suur osa territooriumist on kõrbe- ja poolkuiv maastik.

Geograafia ja kliima

Rahvaste hulgas tuntud piirkondadest kuuluvad Negevi lääneosa, suur liivaväli Rub' al Khali (Tühja kvartali kõrbe) lõunas ning Ida-provinss, kus asuvad laiemad liivatasandikud ja naftavarud. Kliima on suurema osa riigist äärmiselt kuum ja kuiv; rannikualadel on niiskus suurem ning kõrgetel altitudidel (näiteks Asiri mäestikus) on suveajal jahedam. Aastane sademete hulk on üldiselt väga väike ja erosioon ning vee nappus on olulised arengu ja põllumajanduse piirajad.

Rahvastik ja keel

Saudi Araabias elab hinnanguliselt umbes 27 miljonit inimest; neist umbes 16 miljonit on Saudi kodanikud ja ülejäänud on registreeritud välismaalased (umbes 8,8 miljonit) ning hinnanguliselt 1,5 miljonit ebaseaduslikku sisserändajat. Enamik elanikkonnast räägib araabia keelt, mis on riigi ametlik keel. Suur osa tööjõust koosneb ekspatideks nimetatutest külalistöölisest, kes tulevad eri riikidest töötama nafta-, ehitus- ja teenindussektorites.

Usk ja kultuur

Islam on riigis valdav usu- ja väärtussüsteem ning sunniitlik islam on riigi põhiline religioon; ametlikult on islam riigireligioon. Suur mõju on hanbali usukoolkonnal ning konservatiivse wahhabismi liikumise mõju on olnud pikaajaline ja laialdane. Samas on Saudi Araabias ka šiiitlikud kogukonnad, eriti Ida-provinssis.

Mitteislami usundite avalik praktiseerimine on piiratud või keelatud, kuigi koduses ja erasektoris mõningane tegevus võib toimuda tagasihoidlikult. Õigus- ja haridussüsteemid põhinevad suures osas šariaadiseadustel.

Püha linnad ja palverännakud

Saudi Araabia on islami kaks püha keskust: Al‑Masjid al‑Haram (suur palvemaja Mekas, Meka) ja Al‑Masjid an‑Nabawi (Medina). Palverännak Mekasse ehk hajž on üks islami viiest sambast ning kohustuslik kord elus neile moslemitele, kes on füüsiliselt ja rahaliselt suutlikud seda ette võtma. Palverännakutele ja osalesuse korrale kehtivad ranged reeglid ja iga-aastane palverännak toob riiki miljoneid usklikke.

Palverännaku kõrval tehakse ka väiksemaid palverännakuid, mida nimetatakse umrah'iks (aasta ringi lubatud). Palveränduritest räägitakse araabia keeles kui hajžiks (inimesest, kes on hajž'i sooritanud). Inimesed, kes ei ole moslemid, ei tohi pääseda Mekasse ja osadesse teistesse pühamutesse.

Majandus ja nafta

Saudi Araabia omab maailma suurimaid teadaolevaid naftavarusid ning on maailma suurim naftaeksportija ja oluline liige OPECis. Nafta moodustab üle 90% ekspordist ja ligi 75% valitsuse tuludest, mis on võimaldanud kiiret infrastruktuuri arengut ja laiaulatuslikke sotsiaalseid programme. Riiklik naftafirma Saudi Aramco on üks maailma suurimaid ettevõtteid nii toodangu kui kasumi poolest.

Vastuseks naftatööstuse kõrvalekalletele on valitsus käivitanud majandusliku mitmekesistamise programmi Vision 2030, mille eesmärk on vähendada sõltuvust naftatulust, arendada tööstust, turismi, teenindust ja erasektorit ning luua töökohti kohalikele elanikele.

Poliitika, õigus ja sotsiaalsed muutused

Riik on absoluutne monarhia, kus võimu teostab Al Saud'i kuninglik perekond. Viimastel aastatel on toimunud mõned sotsiaalsed reformid, näiteks naiste õiguste laienemine (joonestades näiteks autorooli lubamine) ja leebemad piirangud avalikus elus. Samas hoiavad konservatiivsed institutsioonid ja seadused endiselt suurt mõju ning inimõiguste organisatsioonid on väljendanud jätkuvat muret sõnavabaduse, kogunemisvabaduse ning poliitiliste õiguste piiratuse pärast.

Inimõigused ja rahvusvaheline tähelepanu

Sellised organisatsioonid nagu Amnesty International ja Human Rights Watch on korduvalt toonud esile probleeme seoses vangistuste, kohtusüsteemi läbipaistmatuse, meediavabaduse piiratuse ja surmanuhtluse kasutamisega. Samas rõhutab Saudi Araabia valitsus majanduslikku arengut ja julgeolekuküsimusi oma poliitikavalikutes.

Linnad, haldus ja igapäevaelu

Suurimad linnad on Riyadh (pealinn), Jeddah (suur sadamalinn Punase mere ääres) ja Dammam (peamine linn idaosas ja naftatööstuse keskpunkt). Riik on jaotatud administratiivselt mitmeks provintsiks, millel on erinevad majanduslikud ja kultuurilised iseärasused.

Enamik inimesi räägib araabia keelt. Paljud välismaalased töötavad riigis eri ametitel; neid nimetatakse külalistöölisteks või ekspatsientideks. Rahaühik on Saudi Araabia riaal (valuuta), mida kasutatakse nii siseriiklikus majanduses kui ka rahvusvahelistes kaupade tehingutes.

Reisipiirangud ja julgeolek

Riiki sisenemisel kehtivad mitmed viisapoliitika reeglid ja usulised piirangud: Mekasse ning mõnevatesse teiste minevatesse usuasjadesse on ligipääs piiratud ainult moslemitele. Palverännakute ajal reguleerib valitsus masside liikumist ja turvalisust rangelt, et tagada ohutus ja avaliku korra säilimine.

Kuigi Saudi Araabia on kiiresti muutuv riik ja teeb samme moderniseerumise suunas, jääb see piirkondlikult ja maailmatasandil mõjukaks tänu oma geograafiale, naftavarudele ja religioossele tähtsusele.

Poliitika

Saudi Araabia on absoluutne monarhia. Vastavalt Saudi Araabia 1992. aastal kuningliku dekreediga vastu võetud põhiseadusele peab kuningas siiski järgima šariaati (islami õigust) ja Koraani, samas kui riigi põhiseaduseks on kuulutatud Koraan ja Sunna (Muhamedi traditsioonid). Esmane õigusallikas on islami šariaat, mis on tuletatud Koraani ja Sunna (prohveti traditsioonid) õpetustest. Saudi Araabia on kaasaegsete moslemiriikide seas ainulaadne selle poolest, et šariaat ei ole kodifitseeritud ja puudub kohtupraktika süsteem, mis annab kohtunikele õiguse kasutada otsuse tegemisel sõltumatuid õiguslikke põhjendusi. Saudi Araabia kohtunikud kalduvad järgima Hanbali koolkonna jurisprudentsi (või fiqh) põhimõtteid, mis on leitud moodsate tekstide eelsetest tekstidest ja mis on tuntud Koraani ja hadithide sõnasõnalise tõlgendamise poolest.

Kuna kohtunikul on õigus eirata varasemaid otsuseid (kas oma või teiste kohtunike otsuseid) ja ta võib kohaldada oma isiklikku šariaadi tõlgendust iga konkreetse juhtumi suhtes, tekivad erinevad otsused isegi näiliselt identsete juhtumite puhul, mis muudab õigusliku tõlgendamise prognoositavuse keeruliseks. Šariaadi kohtusüsteem moodustab Saudi Araabia põhilise kohtusüsteemi ning selle kohtunikud (qadi) ja juristid moodustavad osa ulema, riigi islamiõpetajate, hulgast.

Kuninglikud dekreedid on teine peamine õigusallikas, kuid neid nimetatakse pigem määrusteks kui seadusteks, sest nad on šariaadile allutatud. Kuninglikud dekreedid täiendavad šariaati sellistes valdkondades nagu töö-, kaubandus- ja äriühinguõigus. Lisaks sellele on endiselt olulised traditsioonilised hõimuõigused ja tavad. Šariaadivälised valitsuskohtud tegelevad tavaliselt konkreetsete kuninglike dekreetidega seotud vaidluste lahendamisega. Nii šariaadikohtute kui ka valitsuskohtute lõplik apellatsioonkaebus esitatakse kuningale ning kõik kohtud ja tribunalid järgivad šariaadi tõendamis- ja menetlusreegleid.

Naised

Hijab on traditsiooniline islami norm, mille kohaselt peavad naised "tõmbama oma üleriided enda ümber (kui nad lähevad välja või on meeste seas)" ja riietuma tagasihoidlikult. Saudi Araabia erineb paljudest islamiühiskondadest selle poolest, kui suures ulatuses peab ta islamiliselt korrektseks hidžabi (kõik peale käte ja silmade) ning selle poolest, et katmist jälgivad mutaweenid ehk usupolitseinikud.

Mittesugulaste seas peavad naised katma kehaosad, mis on awrah (privaatne). Suures osas islamist ei peeta naiste nägu awrah'ks. Saudi Araabias ja mõnes teises araabia riigis loetakse kogu keha awrah'ks, välja arvatud käed ja silmad. Sellest tulenevalt eeldatakse, et enamik naisi kannab hidžaabi (peakatet), täielikku musta mantlit, mida nimetatakse abaja, ja näohõlma, mida nimetatakse niqabiks. Paljud ajaloolased ja islamiõpetlased väidavad, et Koraani tõlgendati nii, et loori kandmist nõutakse osana selle kohandamisest hõimutraditsioonidega.

Värsid Koraanist. Koraan on riigi ametlik põhiseadus ja peamine õigusallikas. Araabia on ainulaadne, sest religioosne tekst on poliitiliseks dokumendiks.


Saudi Araabia naine kannab traditsioonilist niqabi.

Geograafia

Saudi Araabia on koduks suurimale liivamassiivile maa peal, mida tuntakse Rub-al Khali kõrbina (Rub-al Khali tähendab "tühja kvartalit"). Temperatuur on väga kuum. Riigis peaaegu puuduvad jõed ja järved. Seal on palju wadisid.

Jeemen ja Omaan asuvad Saudi Araabiast lõuna pool. Saudi Araabia asub Katarist, Araabia Ühendemiraatidest, Kuveidist, Iraagist ja Jordaaniast lääne pool. Kõik need riigid, välja arvatud Jordaania ja Iraak, moodustavad Araabia poolsaare.

Loomade hulka kuuluvad hundid, hiiud, mungod, pavianid, jänesed, liivarotid ja jerboad. Varem oli seal palju suuremaid loomi, nagu gasellid, oryxid ja leopardid. 1950. aastateks muutis mootorsõidukitest lähtuv küttimine need loomad peaaegu väljasurevaks. Lindude hulka kuuluvad haugid (keda püütakse ja treenitakse jahipidamiseks), kotkad, haugid, rabakotkad, liivakotkad ja bulbulid. Leidub mitmeid madu liike, millest paljud on mürgised, ja arvukalt sisalikke. Pärsia lahe mereelustik on väga mitmekesine. Koduloomade hulka kuuluvad kaamelid, lambad, kitsed, eeslid ja kanad.

Kuna Saudi Araabia on enamasti kõrbemaa, siis on taimed peamiselt väikesed rohttaimed ja põõsad, mis vajavad vähe vett. Lõuna-Asiiris on mõned väikesed rohumaad ja puud. Laialt on levinud datlipalm (Phoenix dactylifera).

Nejdi maastik: kõrb ja Tuwaiqi järsak Riyadi lähedal

Provints

Saudi Araabia on jagatud 13 provintsiks. Provintsid on jagatud 118 kubermanguks.

	Ei.	Piirkond	Capital
	1	Al Jawf (või Jouf)	Sakaka
	2	Põhjapiirid	Arar
	3	Tabuk	Tabuk
	4	Ha'il	Ha'il
	5	Al Madinah	Medina
	6	Al Qasim	Buraidah
	7	Makkah	Mecca
	8	Al Riyadh	Riyadh
	9	Ida-provints	Dammam
	10	Al Bahah (või Baha)	Al Bahah
	11	Asir	Abha
	12	Jizan	Jizan
	13	Najran	Najran

Linnad

Need on Saudi Araabia suurimad linnad.

Suurimad linnad rahvaarvu järgi (2007)	veski.
Riyadh	8.7
Jeddah	4.6
Mecca	1.7
Medina	1.3	Riyadh	Jeddah	Mecca
Dammam	2.5
Ta'if	0.7
Buraydah	0.6
Tabuk	0.5
Abha	0.4
Khamis Mushait	0.4	Medina	Dammam	Abha

Saudi Araabia provintsid

Küsimused ja vastused

K:Mis on Saudi Araabia ametlik nimi?

K: Kui suur on Saudi Araabia pindalalt?

K: Millised riigid piirnevad Saudi Araabiaga?

Küsimus: Mis keelt räägivad inimesed Saudi Araabias?

K: Milline religioon domineerib Saudi Araabias?

K: Kas mitteislami usundid on lubatud avalikes või privaatsetes kohtades?

K: Millist valuutat kasutab Saudi Araabia?

Otsing