Leopard (Panthera pardus) — kirjeldus, elupaik ja käitumine

Leopard (Panthera pardus) on Panthera perekonda kuuluv suur kassikaru. Ta elab Aafrikas ja Aasias.

Kirjeldus

Leopard on võimas ja hästi lihaseline suurkass, kellel on lühike, tihe karvkate, mis on enamasti kollakaspruunil või kuldsel taustal tumedate laikudest koosnev. Karva muster aitab tal sulanduda maastikku ja varitseda saaki. Täiskasvanud isaste keha pikkus ilma sabata ulatub tavaliselt 90–190 cm-ni, saba lisaks veel 60–110 cm; kehakaal on 30–90 kg, piirkonniti ja alaliigiti erinev. Nad on muskliline ja painduv, mis teeb neist osavad ronijad ja jahimehed.

Elupaik ja levik

Kuigi Aafrikas ja Aasias elavad leopardi populatsioonid on killustunud, kohanevad nad erinevate elupaikadega: savannid, metsad, mägisemad alad ja isegi poolkõrbed. Nad eelistavad kohti, kus on varjualuseid ja puid — elupaikades, kus on piisavalt peidukohti ja ronimisvõimalusi, saavad nad edukalt varitseda ja saaki kaitsta.

Käitumine ja toitumine

Erinevalt lõvidest ei ela nad rühmades. Täiskasvanud isased on peamiselt üksi elavad ja emased koos poegadega kuni nende iseseisvumiseni. Nad on peamiselt öised või hämarikuaktiivsed varitsusjahtijad — liiguvad vaikselt lähemale ja löövad rünnaku välja lühikese kiirendusega.

• Toitumine: laias valikus — jänkudest ja metsloomadest kuni väiksemate imetajate, lindude ja mõnikord kaladeni; nad ei välista toidujääke ega inimeste kasvandusi.
• Puu otsa tõstmine: nad ronivad saaki sageli puu otsa, et hoida seda hyaenade ja lõvide eest. See käitumine kaitseb saaki ja võimaldab neil süüa rahus mitu päeva.
• Territoriaalsus: nii isased kui emased tähistavad territooriumi lõhnamärgistuse ja kriipimisega; territooriumi suurus sõltub toidu kättesaadavusest ja asustatusest.

Sarnasus teiste liikidega

Eluviisilt kõige sarnasem kass on jaaguar, mis elab Kesk- ja Lõuna-Ameerikas. Mõlemad kasutavad varitsusjahti, ronivad puudele ja kannavad saaki kõrgele hoiustamiseks, kuid jaaguar on üldiselt jämedama kehaehituse ja tugevamate lõualuudega.

Paljunemine ja eluiga

Emased saavad paarituda tavaliselt iga paari aasta tagant. Rasedusaeg kestab ligikaudu 90–105 päeva ja ühes pesakonnas sünnib tavaliselt 2–4 poega. Poegade ellujäämine sõltub toiduküllusest ja kiskjate (nt lõvide) või inimtegevuse surve olemasolust. Vabas looduses on leopardide eluiga tavaliselt kuni 12–15 aastat; vangistuses võivad nad elada kauem.

Ohud ja kaitse

Peamised ohud on elupaikade kadumine ja killustumine, ebaseaduslik jahindus (nõudlus karvade ja kehaosade järele), saagi vähenemine ja konfliktid inimestega (nt karjakahjustused). Mitmed leopardi alaliigid on ohustatud või lähedal ohule, mistõttu on ellujäämiseks vaja kaitsemeetmeid.

• Oluline on säilitada metsakillud ja koridorid, mis võimaldavad liikuda vabalt populatsioonide vahel.
• Konfliktide vähendamiseks kasutatakse preventiivseid meetmeid nagu karjakaitse ja haridus algkogukondades.
• Rahvusvahelised kaitseprogrammid ja metsade kaitse aitavad mõnedes piirkondades populatsioone stabiliseerida.

Kokkuvõte

Leopard on paindlik, osav ronija ja tõhus varitsusjahtija, kelle edu sõltub varjul olevatest kohtadest, piisavast saagist ja inimeste poolt jäetud elupaikade säilimisest. Tema iseseisev eluviis ja käitumuslikud eripärad — nagu saagi puu otsa kandmine — eristavad teda teistest suurkassidest ning teevad temast olulise osa nii Aafrika kui Aasia kiskjate ökosüsteemidest.

Küsimused ja vastused

K: Mis on leopard?

K: Kus elavad leopardid?

K: Mille poolest erinevad leopardid elukorralduse poolest lõvidest?

K: Millises elupaigas elavad leopardid?

K: Kuidas kasutavad leopardid puid enda kasuks?

K: Milline kass on elustiili poolest leopardiga kõige sarnasem?

K: Mis liiki kiskja on leopard?

Otsing