Jänesed — bioloogia, toitumine, kiirus ja liigid (Lagomorpha)

Avasta jäneste bioloogia, toitumine, liigid ja uskumatud kiirused, Lagomorpha — faktid Euroopast Põhja-Ameerikani ning hüppevõime kuni 3 m.

Jänesed on lagomorfide rühm, mis kuulub Lagomorpha järjekorda ja on imetajad (imetajad). Nad kuuluvad jäneste sugukonda jäneste sugukonda ning on lähedased teistele lagomorfidele nagu küülikud; kuigi mõlemad kuuluvad Lagomorpha, ei pruugi nad kuuluda sama perekonda. Jänesed on tavaliselt küülikutest suuremad, neil on pikad kõrvad, tugevad tagajäsemed ja iseloomulik hambastruktuur (uuemad ülahambad ja tagapool väiksemad hambad), mis on kohastunud taimse toiduga.

Füüsilised omadused ja käitumine

Jänestel on võimsad tagajalad, mis võimaldavad kiiret ja kükaklevat liikumist ning pikaid hüppeid. Karvkate, värvus ja suurus varieeruvad liigiti ja aastaajati (näiteks talvel võivad mõned liigid värvuda heledamaks). Enamik elab üksikult või paaridena; mitmete allikate järgi kasutatakse jäneste rühma kohta ka nimetust "küüdi". Paljud liigid eelistavad avatud elupaiku — niidud, põllud, rabad ja steppid — kuid mõned liigid elutsevad metsaservades või tundras.

Toitumine

Jänesed on taimtoidulised. Nende toitumine sisaldab:

• värsket rohtu ja rohtu sisaldavaid taimi,
>lehti ja umbrohtu,
• põõsaste võrseid, koort ja talvel oksakesi, kui rohtu napib.

Paljud jänesed praktiseerivad koprofagiat (pehme väljaheite söömine), mille abil omastatakse käärsooles toodetud vitamiinid ja mikrotoitained — see on oluline kõhuõõnes toimiva seedimise efektiivsuse tagamiseks.

Kiirus ja liikumisvõime

Jänesed on väga kiirelt liikuvad loomad ning suudavad visalt põgeneda röövloomade eest. Euroopa pruun jänes (Lepus europaeus) võib lühikesel lõigul saavutada väga kõrge kiiruse (tavaliselt vahemikus 50–70 km/h sõltuvalt indiviidist ja tingimustest). Mõned Põhja-Ameerika liigid, näiteks nn jackrabbit’id, võivad samuti saavutada kiirusi ligi 60–65 km/h ja teha korraga mitu meetrit pikki hüppeid (hüpped kuni ~3 m). Selline kiirus ja põiklev jooksustiil aitavad vältida saakloomade püüdmist.

Paljunemine ja eluiga

Jänesed paljunevad tavaliselt hooajaliselt, viljakusperiood sõltub liigist ja kliimast. Erinevalt paljudest küülikutest sünnivad jänesepoegad (leverets) enamikul liikidel ettekujutuslikult arenenud — nad on sündides karvased ja avatud silmadega (precocial), mis eristab neid küülikupoegadest, kes on sündides abitud ja karvata. Looduses on keskmine eluiga tavaliselt mõnest aastast kuni ligi kümne aastani, olenevalt röövloomade arvukusest ja keskkonnatingimustest; paljudel liikidel on siiski lühike keskmine eluiga (2–5 aastat) intensiivse röövloomastumise tõttu.

Liikide mitmekesisus ja kaitse

Perekonnas Lepus on maailmas umbes kolmikümmend liiki (jänesed ja jackrabbit’id), kes elavad väga erinevates elupaikades. Mõned liigid on arvukad ja laialt levinud, teised aga on ohustatud elupaika hävitamise, jahipidamise ja invasiooni tõttu. Inimesed kasutavad mõningaid liike toidu ja karvade saamiseks; samal ajal on ellujäämiseks tähtis elupaikade kaitse ja jätkusuutlik jahipidamine.

Röövloomad ja kaitsemehhanismid

• Peamised kiskjad: rebased, hundid, metsikud kassid, kotkad ja muud röövlinnud;
• Kaitsemehhanismid: kiire jooks, järsud muutused liikumissuunas, varjukohtade valik ja värvumine (ka aastaajati).

Järeldus: jänesed on kohastunud kiireks põgenemiseks ja taimseks toitumiseks, nad mängivad olulist rolli ökosüsteemides nii saakloomana kui taimede seemnete ja rohttaimede kontrollijana. Liikide staatuse hoidmine sõltub elupaikade säilitamisest ja mõistlikust inimtegevusest.

Küsimused ja vastused

K: Mis on jänes?

K: Milline on jänese toitumine?

K: Kui kiiresti võib Euroopa pruun jänes joosta?

K: Kui kiiresti võivad jänesed joosta?

K: Kas jänesed oskavad hüpata?

K: Kas jänesed elavad üksi või rühmades?

K: Millisesse perekonda jänesed kuuluvad?

Otsing