Pähklinäpp
Sarapuu- või harilik uinuvlane on Muscardinus avellanarius. See väike näriline on ainus elusolev liik oma perekonnas. Ta on 6-9 sentimeetrit pikk ja tema saba on 5,7-7,5 sentimeetrit pikk. Ta kaalub 17-20 grammi (0,60-0,71 oz), mis enne talvitumist suureneb 30-40 grammini (1,1-1,4 oz). Sarapuu-tormi talvitub oktoobrist kuni aprillist/maikuuni. Briti allikates nimetatakse teda tavaliselt pigem uinuvaks kui sarapuu- või harilikuks uinuvaks.
Sarapuu-tormi on kodumaine Põhja-Euroopas ja Väike-Aasias. Ta on ainus Briti saartel kodumaiselt esinev hiireviu, kuigi söödav hiireviu (Glis glis) toodi juhuslikult Briti saartele ja nüüdseks on tema populatsioon juba väljakujunenud).
Ühendkuningriigi kohad, kus sarapuu-rabakiili võib leida, on esitatud riikliku bioloogilise mitmekesisuse võrgustiku veebisaidil (National Biodivestity Network).
Kaitse staatus
Sarapuu-loorkull on Euroopa kaitsealune liik ja on Ühendkuningriigis kaitstud looduskaitse seaduse (Wildlife and Countryside Act) alusel.
Looduslugu
Sarapuu-loorkull on ainus väikeimetaja Suurbritannias, kellel on täiesti karvane saba. Tal on kuldpruun karvkate ja suured mustad silmad. Ta on öine elukas ja veedab suurema osa oma ärkvelolekuajast puudel toidu otsimisega. Ta teeb pikki rännakuid puuokstel, selle asemel et tulla alla maapinnale. Seda selleks, et vältida ohtu.
Talveperioodil (oktoobri alguses) talvitub sarapuu pimedas pesades, mis asuvad metsapõrandal leheprahi all. Kui ta kevadel (aprilli lõpus või mai alguses) ärkab, ehitab ta pesad mesirohu koorest, värsketest lehtedest ja rohttaimedest. Kui ilm on külm ja niiske ning toitu on vähe, säästab ta energiat, minnes torporisse (ajutine talvitus). Ta kerib end kuhugile ja läheb magama. Sarapuu-ussike veedab suure osa oma elust magades, kas talvel talvitudes või suvel torporis.
Identifitseerimismärgid
Sarapuupähklite uurimisel võib koores olla korralik ümmargune auk. See näitab, et selle on avanud väike näriline, näiteks uinuvlane, puuhiir või hiir. Teised loomad, sealhulgas oravad või jaanalinnud, lõhuvad koore kas täielikult pooleks või teevad sellesse sakilise augu.
Kui te vaatate auku lähemalt, siis on selle sisemise serva hammasjäljed, mis on augu suhtes nurga all (kui selle on teinud tormi). Kui augu on teinud puuhiir, siis on hambajäljed paralleelsed pähkli pinnal olevate jämedate jälgedega. Pangamutt jätab paralleelsed sooned, millel puuduvad karedad jäljed.
Dieet
Ta toitub erinevatest toiduainetest, mida ta võib leida puudest:
- nektar ja õietolm õitest
- marjad ja pähklid
- putukad - eriti täkud ja roomikud.
- noorte lehtede pungad
- Sarapuu on peamine toiduaine, mida pähklid söövad, et enne talveunet nuumada. Puu on ka oluline putukate toitja.
- Sarapuu ja must-torni viljad (kui sarapuid on vähe).
Sarapuu-loorkull vajab ellujäämiseks erinevatel aastaaegadel erinevaid toiduallikaid.
Elupaik
- Woodland
- Hekkide. Need sisaldavad palju erinevaid liike ja on seotud metsaga. Parimad neist on 3 kuni 4 meetri kõrgused ja neid ei ole vähemalt 7 aastat niidetud. See tuleneb sellest, et paljud põõsad ei hakka nii kaua vilja kandma.
- pesakastid
- Tavaliselt liiguvad nad oma pesast vähem kui 70 meetrit.
Puud ja põõsad, mis on dormiitide jaoks olulised
- Sarapuu. See on hiireviu peamine toiduallikas. Sellel on palju oksi, mis hõlbustab hiireviu liikumist. Sarapuu-koerahiire ladinakeelne nimi avellanarius tähendab sarapuud.
- Tamm. Tamme õisi söövad nii tamme õied kui ka puul elavaid putukaid. Tamme tammesid ei söö sageli.
- Kuusekübara. Selle puu õied ja viljad on toiduks. Koore kasutab pesamaterjalina.
- Bramble. Tõrvikud söövad õisi ja vilju. Okkad kaitsevad tormi pesa.
- Sycamore. Tõrvikud söövad selle puu õietolmu ja ka puul elavaid putukaid.
- Tuhk. Tormid söövad seemnevõtmeid, kui need on veel puu küljes.
- Viburnum lantana. Tõrvikud söövad vilju ja õisi.
- Paju. Tormid söövad vilju.
- Hornbeam. Tormid söövad seemneid.
- Luud. Varasuvel söövad lilli kõrkjad.
- Sallow. Tõrvikud söövad valmimata seemneid ja putukaid, mis elavad sellel taimel.
- Koerust. Koerad söövad seemneid.
- Magus kastan. Koerakad söövad kukeseened ja kastanid.
- Blackthorn. Tormid söövad vilju.
- Hawthorn. Kevadel söövad õisi kõrkjad. Mõnikord söövad nad ka vilju.
Röövloomad
- Mäger, rebane, kährik ja nutt söövad rästikuid. Kuna nad on öised loomad, on nad ka öökullide saagiks.
- Toidupuudus - näiteks kui hekke kärbitakse liiga tihti või kui teised liigid (näiteks oravad) söövad toitu, millega toidukojad toituvad.
- Metsade ja hekkide elupaikade hävitamine.
Sarapuu-loorkullerkullerkullerkullerkullerkullerkullerkullerkullerkullerkullerkull
Küsimused ja vastused
Küsimus: Mis on sarapuu dormi?
V: Sarapuu-rabakiir on väike näriline, mis on ainus elav liik oma perekonnas.
K: Kui pikk on sarapuu-tormi?
V: Sarapuu-tormi on 6-9 sentimeetrit pikk ja tema saba on 5,7-7,5 sentimeetrit pikk.
K: Kui palju kaalub sarapuu-tormi?
V: Sarapuuuss kaalub 17-20 grammi, mis vahetult enne talvitumist kasvab 30-40 grammini.
K: Millal sarapuu-tormihiir talvitub?
V: Sarapuu-hiirtel on talveunne oktoobrist kuni aprillist/maikuuni.
K: Kus on sarapuu-ussiküülik kodumaine?
V: Sarapuu-tormi on kodumaine Põhja-Euroopas ja Väike-Aasias.
K: Kuidas nimetatakse sarapuu-tormihiirt Suurbritannias?
V: Briti allikates nimetatakse sarapuu-tormi tavaliselt pigem dormouse'iks kui hazel või common dormouse'iks.
K: Kas Briti saartel leidub ka teisi töllerhiireliike?
V: Sarapuu-tormihiir on ainus Briti saartel kodumaine tormihiir, kuigi söödav tormihiir (Glis glis) on juhuslikult sisse toodud ja nüüdseks on selle populatsioon väljakujunenud.