Näärid (Mustela) — väikesed kiskjad: kirjeldus, liigid ja levik
Näärid (Mustela) — 17 liiki väikesi, sihvakaid kiskjaid: liigid, elupaigad, levik üle maailma, kehaehitus ja käitumine — põhjalik ülevaade huvilisele.
Näärid kuuluvad perekonda Mustela, mis on osa Mustelidae perekonnast. Sugukonda kuuluvad mardikas, kährikkoerad, tuhkrud ja minkid.
Näärid on väikesed, aktiivsed kiskjad, pikad ja sihvakad, lühikeste jalgadega. Nende kehakuju on kohandatud saagi, näiteks jäneste järel kaevikutesse minekuks. Neid on 17 liiki ja nad elavad kogu maailmas, välja arvatud Antarktikas ja Austraalias.
Nääride pikkus varieerub 173-217 mm (6,8-8,5 in). Neil on punane või pruun pealisnahk, all valge. Nende saba võib olla 34-52 mm pikk.
Bioloogiliselt on nad, vaatamata sellele, et nad näevad välja nagu kassid, tegelikult rohkem koertega seotud.
Välimus ja morpholoogia
Näärid on tüüpiliselt pikakerega ja hästi liikuva kehaehitusega, mis võimaldab neil pugeda kitsastesse käikudesse ja rohudesse saagi püüdmiseks. Erinevatel liikidel on suuruse- ja värvivariatsioonid: paljudel liigidel on pruun või punakas-pruun pealiskarv, kõht on heledam kuni valge. Mõnel liigist, näiteks mets-kährikul või mardikal, esineb hooajaline värvimuutus (talvel valge kasukas).
Sügelus- ja sabatipud võivad liigiti erineda: näiteks mõnel nääri liigil on saba otsas must tüvi või pikem, karvane saba, mis aitab tasakaalustamisel ja soojuse hoidmisel.
Levik ja elupaik
Näärid (perekond Mustela) elavad laialdaselt Põhja- ja Kesk-Euroopas, Aasias ning Põhja-Ameerikas. Neid võib leida väga erinevates elupaikades: segametsad, rohumaad, põllumaad, metsasarad, aga ka linnalähedased alad, kus leidub piisavalt saaki ja varjepaiku. Kuigi perekonna liikmed on laialt levinud, ei esine neid Antarktikas ega Austraalias.
Toitumine ja käitumine
Näärid on peamiselt lihasööjad. Peamiseks saagiks on väiksed närilised (rott, hiired), aga sõltuvalt liigist ja kättesaadavusest söödavad ka linnu, munad, konnad, putukad ja väiksemad imetajad. Nad on osavad jahimehed: kiiresti liikuvad, võimelised pugema kitsastesse käikudesse ja kasutama saagi jälitamist oma pika keha ja painduva selgroo abil. Paljud liigid on peamiselt öised või hämarikuaktiivsed.
Paljunemine
Nääridel on tavaliselt mitu poegimist aastas; pesakondade suurus varieerub liigiti (tavaliselt 3–8 poega, mõnel liigil rohkem). Mõnel mustelide-liigil esineb embrüo diapaus (viivitusviljastumine), mis võimaldab ajastada sigimist sobiva aastaajaga. Emad hoolitsevad poegade eest pesas kuni need on iseseisvumiseks valmis.
Eluiga ja kaitse
Nääride eluiga looduses on suhteliselt lühike — tavaliselt 1–3 aastat — kuid vangistuses võivad nad elada oluliselt kauem. Paljud liigid ei ole laialdaselt ohustatud, kuid kohalikud populatsioonid võivad kannatada elupaikade kadumise, pestitsiidide, reostuse ja inimtegevuse tõttu. Lisaks mõjutavad invasiivsed liigid (näiteks invasiivne mink mõnes piirkonnas) kohalikke ökosüsteeme.
Suhe inimestega
Näärid aitavad regulaarselt kontrollida näriliste populatsioone ja mängivad olulist rolli ökosüsteemides. Samas võivad nad mõnikord sattuda konflikti põllumajanduse ja kanakasvatusega, kui nad jahtivad linde või mune. Paljudes piirkondades kehtivad kaitse- või haldamismeetmed, et hoida tasakaalu inimtegevuse ja nääride populatsioonide vahel.
Tuntud liigid
- Väike näär (Mustela nivalis) — maailma väikseim marderilaadne kiskja.
- Roheline või suur näär (Mustela erminea) — tuntud talvise valge kasuka poolest (ermine).
- Tõmmu näär/soir (Mustela putorius) — sugulane, kellelt on tuletatud kodune näär (sile).
Kuigi siin on toodud üldine ülevaade, varieeruvad täpsed morfoloogilised ja käitumuslikud tunnused liigiti. Täpsema liigilise informatsiooni saamiseks tasub vaadata iga liigi eraldi kirjeldust või konsulteerida kohalike loomastikuallikatega.
Põhja-Ameerika pika sabaga nugis
Küsimused ja vastused
K: Mis on nohik?
V: Ninas on väike, aktiivne kiskja, kes kuulub perekonda Mustela, kuhu kuuluvad ka mardikad, kiisud, tuhkrud ja minkid.
K: Milleks on nuhkhiirte kehakujundus kohandatud?
V: Näärme kehakuju on kohandatud saakloomade, näiteks jäneste järel kaevikutesse minekuks.
K: Mitu liiki nuhkhiiri on olemas?
V: Maailmas on 17 liiki nuhkasid, välja arvatud Antarktikas ja Austraalias.
K: Milline on nääsi suurus?
V: Nääride pikkus varieerub 173-217 mm (6,8-8,5 tolli).
K: Milline on nääsi karvkatte värvus?
V: Ninasele on punane või pruun pealisnahk ja valge alumine karvkate.
K: Kui pikk on nääsi saba?
V: Nääsi saba võib olla 34-52 mm pikk.
K: Milline on nuhkide ja kasside bioloogiline seos?
V: Bioloogiliselt on nutt, hoolimata sellest, et ta näeb välja nagu kass, tegelikult pigem koertega seotud.