Bioloogiline klassifikatsioon
Bioloogiline klassifikatsioon on viis, kuidas bioloogid rühmitavad organisme.
Klassifitseerimise juured on Aristotelese töös, kes leiutas mitmerealise süsteemi. Suurt mõju avaldas Carolus Linnaeus, kes populariseeris binoomilise nomenklatuuri idee, kasutades kaheosalist nime, mis näitab perekonda ja liiki. Inimese liigi nimi on Homo sapiens. Liikide nimed on sageli trükitud kursiivis, kuigi see ei ole kohustuslik (see kehtib ka perekondade nimede kohta jne jne).
Bioloogilist klassifikatsiooni nimetatakse ka taksonoomiaks. See on teadus ja nagu enamik teadusi, on ka see aja jooksul arenenud. Erinevatel aegadel võeti kasutusele erinevaid põhimõtteid ning ei ole harvad juhud, kui erinevad teadlased kasutavad erinevaid meetodeid. Alates 20. sajandi algusest peaksid rühmitused vastama Darwini ühise põlvnemise põhimõttele. Tänapäeval on populaarsed molekulaarse evolutsiooni uuringud, mille andmeteks on DNA järjestuse analüüs. Seda nimetatakse sageli "fülogeneetikaks", mis on kladismi haru või vorm. See lähenemisviis loob evolutsioonilise elupuu (bioloogia) ja kasutab taksonoomia harude üle otsustamiseks karaktereid (tunnuseid).
Mõnikord on samasse rühma (taksonisse) paigutatud organismid sarnased; selline sarnasus ei ole tingimata juhus. See võib olla ühise esivanemast pärineva ühise põlvnemise tulemus.
Oluliste auastmete hierarhia
Homoloogia
Homoloogilised tunnused on sarnasused, mis on põhjustatud ühisest põlvnemisest. Need erinevad analoogsetest tunnustest. Näiteks on lindudel ja nahkhiirtel mõlemal lennuvõime, kuid seda ei kasutata nende ühiseks liigitamiseks, sest see ei ole päritud ühiselt esivanemalt.
Hoolimata kõigist muudest erinevustest nende vahel, on asjaolu, et nii nahkhiired kui ka vaalad toidavad oma noori piimaga, üks tunnustest, mida kasutatakse mõlema liigitamiseks imetajate hulka, kuna see on päritud ühiselt esivanemalt.
Kui praegune elusolendite nimetamise süsteem välja töötati, oli ladina keel maailmas kõige laialdasemalt kasutatav keel. Seega on sellised nimed ikka veel ladina keeles. Ka uute taksonite ametlikud kirjeldused ja diagnoosid olid ja on kirjutatud ladina keeles. Zooloogid lubavad loomade kirjeldamiseks kasutada mis tahes keelt. Alates 1. jaanuarist 2012 võib uusi vetikate, seente ja taimede taksoneid kirjeldada kas inglise või ladina keeles.
Nimede lõpetamine
Taksonitele, mis asuvad perekonna tasemest kõrgemal, antakse sageli nimed, mis põhinevad "tüübiperekonnal" ja millel on standardne järelliide. Nende nimede moodustamisel kasutatavad järelliited sõltuvad kuningriigist ja mõnikord ka sugukonnast ja klassist, nagu on sätestatud allpool esitatud tabelis.
| Koht | Vetikad | |||
| Jaotis/tüvi | -phyta | -mycota | ||
| Alarajoon/alarajoon | -phytina | -mycotina | ||
| Klass | -opsida | -phyceae | -mycetes | |
| Alamklass | -idae [sic] | -phycidae | -mycetidae | |
| Superorder | -anae | |||
| Tellige | -ales | |||
| Alamjärjekord | -ineae | |||
| Infraorder | -aria | |||
| Üleliiduline perekond | -acea | -oidea | ||
| Perekond | -aceae | -idae [sic] | ||
| Alamperekond | -oideae | -inae | ||
| Hõim/perekond | -eae | -ini | ||
| Alamhõimkond | -inae | -ina | ||
Seotud leheküljed
- Binomiaalnomenklatuur
- Taksonoomia
- Süstemaatika
- Kladistika
- Molekulaarne evolutsioon
- Molekulaarne kell
- Fülogeneesia
- Prügikasti takson
- Evolutsiooniline hinne
Küsimused ja vastused
K: Mis on bioloogiline klassifikatsioon?
V: Bioloogiline klassifikatsioon on viis, kuidas bioloogid rühmitavad organisme. Seda tuntakse ka taksonoomiana ja see hõlmab erinevate põhimõtete kasutamist liikide liigitamiseks rühmadesse nende ühiste omaduste alusel.
K: Kes leiutas mitmeklassilise liigitussüsteemi?
V: Mitmeklassilise liigitussüsteemi leiutas Aristoteles.
K: Kes populariseeris binomiaalnomenklatuuri idee?
V: Binomiaalnomenklatuuri idee populariseeris Carolus Linnaeus, kes kasutas kaheosalist nime, mis tähistab perekonda ja liiki.
K: Kuidas on liikide nimed tavaliselt trükitud?
V: Liikide nimed trükitakse tavaliselt kursiivis, kuigi see ei ole kohustuslik (see kehtib ka perekondade nimede jne. kohta).
K: Millised uuringud on tänapäeval molekulaarevolutsioonis populaarsed?
V: Tänapäeval on populaarsed molekulaarse evolutsiooni uuringud, mille andmeteks on DNA järjestuse analüüs. Selline lähenemine loob sageli evolutsioonilise elupuu (bioloogia) ja kasutab taksonoomia harude üle otsustamiseks karaktereid (tunnuseid).
K: Miks võivad samasse rühma paigutatud organismid olla sarnased?
V: Samasse rühma paigutatud organismid võivad olla sarnased pigem ühisest esivanemast pärineva ühise põlvnemise kui kokkusattumuse tõttu.
