Organism on individuaalne elusolend. Elavat asja on lihtne ära tunda, kuid mitte nii lihtne seda määratleda. Loomad ja taimed on ilmselgelt organismid. Organismid on biootiline ehk elav osa keskkonnast. Kivimid ja päike on mitteelava keskkonna osad.

Määratlus ja üldjooned

Organismi määratlemisel võetakse sageli aluseks rida tunnuseid, mis võimaldavad eristada elavat ja mitteelavat. Neid tunnuseid ei pruugi täita iga üksik juhtum (nt viirused või sporid), kuid enamiku organismide puhul kehtivad nad. Organismi iseloomustavad eelkõige rakkuline ülesehitus, ainevahetus, kasv ja areng, paljunemine, reaktsioon ärritajatele ja võime kohanduda ja evolutsioneeruda.

Organismi põhilised vajadused

Organismidel on tavaliselt viis põhivajadust, et jätkata oma ainevahetust. Nad vajavad õhku, vett, toitaineid (toitu), energiat ja elukohta. Kuid kõik elusolendid ei vaja neid kõiki samaaegselt. Paljud organismid ei vaja üldse juurdepääsu õhule.

Lisaks nendele põhivajadustele on organismidel võime säilitada sisekeskkonna stabiilsust (homeostaas), muuta aineid ja energiat oma elutegevuseks ning reageerida keskkonna muutustele (nt liikumine või kemotaksis). Energiat saadakse kas fotosünteesi teel (peamiselt taimed ja mõned bakterid) või orgaanilistest ainetest (enamik loomi ja seeni).

Paljunemine ja areng

Organismid paljunevad kas suguliselt, mittesuguliselt või mõlemit moodi. Suguline paljunemine toob geneetilise mitmekesisuse, mis soodustab kohastumist ja evolutsiooni; mittesuguline paljunemine võimaldab kiiret isendite arvu suurenemist. Lisaks paljunemisele toimub organismidel individuaalne areng — muutused, mis algavad viljastumisest või eosedest ning jätkuvad kuni küpsuseni ja vananemiseni.

Eri juhtumid bioloogias: viirused ja sporid

Viiruste kohta on vaja veidi järele mõelda. Ei ole üksmeelt selles osas, kas neid tuleks pidada elavateks. Nad koosnevad valkudest ja nukleiinhappest ning nad arenevad, mis on tõesti oluline asjaolu. Siiski eksisteerivad nad kahes üsna erinevas faasis. Üks faas on seisev, mitte aktiivne. Teine on mõne teise organismi elava raku sees. Siis on viirus väga aktiivne ja paljuneb. Mõelge paralleelile arvutiprogrammiga. Kui see on kasutusel, on see aktiivne; kui seda ei kasutata, on see täiesti passiivne. See on ikkagi programm.

Samamoodi on ka spoor, mis on bakterite, seente või mõnede taimede levikufaas. Nad ei ole aktiivsed enne, kui nad satuvad õigesse olukorda. Neil on olemas kõik töötavad osad, et luua terviklik organism, kuid hetkel on see välja lülitatud.

Rakuline ülesehitus ja suurus

Mõned organismid koosnevad miljonitest rakkudest. Need on mitmerakulised organismid. Paljusid neist saab näha ilma mikroskoopi kasutamata.

Enamik organisme on nii väikesed, et neid ei ole võimalik palja silmaga näha. Nende nägemiseks on vaja mikroskoopi. Neid nimetatakse mikroorganismideks. Organismid võivad koosneda ainult ühest rakust. Neid nimetatakse üherakuliste organismideks või üherakulisteks organismideks. Näidetena võib tuua bakterid ja algloomad, nagu amööbe ja parameesium.

Rakkude eristustasemed võivad olla väga erinevad: bakterid ja mõned protistid on üherakulised, samas kui taimed, loomad ja enamik seeni on koostatud rakkude eristunud kudedest ja organitest. Suurus võib ulatuda ülitüüpiliselt mitme nanomeetri või mikromeetri skaalal (viirused, bakterid) kuni paljude meetriteni (näiteks puud).

Organismide tüübid lühidalt

  • Bakterid: üherakulised prokarüoodid, sageli mikroobid, kes elavad pea kõigis elupaikades.
  • Arhed (Archaea): sarnased bakteritele, kuid geneetiliselt ja biokeemiliselt erinevad; sageli elavad äärmuslikes tingimustes.
  • Protistid (algloomad ja muud protistid): enamasti üherakulised eukarüoodid, mõne hulga hulgas ka mitmerakulised vormid.
  • Seened: eukarüoodid, keskiiresti orgaanilist materjali lagundavad; paljunevad spooridega.
  • Taimed: eukarüoodid, kes kasutavad fotosünteesi energia tootmiseks ja toodavad hapnikku.
  • Loomad: eukarüoodid, enamasti liikuva eluga ja sööjad või kiskjad.
  • Viirused: nõrgalt elusate ja mitte-elusate vahel; sõltuvad teistest rakkudest paljunemiseks.

Näited ja igapäevane tähendus

Organismid mõjutavad meid igapäevaselt — nad annavad toitu (taimed, loomad), lagundavad jäätmeid (seened, bakterid), võivad põhjustada haigusi (bakterid, viirused) ja kasutavad end ära biotehnoloogias (näiteks bakterite ja seente kasutamine toidu, ravimite ja biokütuste tootmisel). Mõistmine, mis on organism ja kuidas nad toimivad, aitab paremini käsitleda tervist, keskkonda ja tootmist.

Kokkuvõte

Organism on keerukas ning mitmekesine kontseptsioon — see hõlmab kõike alates üherakulistest bakteritest kuni suurte mitmerakuliste taimede ja loomadeni. Kuigi mudeleid ja tunnuseid on palju, jääb mõistatuslikuks piir teatud erijuhtude (nt viiruste) puhul. Bioloogia uurib neid erinevusi, et paremini aru saada elu olemusest, arengust ja seotusest ümbritseva keskkonnaga.