Orthomyxoviridae (orthos, kreeka keeles "sirge"; myxa, kreeka keeles "lima") on RNA-viiruste perekond. Nende hulka kuulub viis perekonda: Influentsaviirus A, Influentsaviirus B, Influentsaviirus C, Thogotoviirus ja Isaviirus. Kolm esimest perekonda sisaldavad viirusi, mis põhjustavad grippi selgroogsetel, sealhulgas lindudel (vt ka linnugripp), inimestel ja muudel imetajatel. Isoviirused nakatavad lõhe; thogotoviirused nakatavad selgroogseid ja selgrootuid, näiteks sääski ja meritäisid.

Influentsaviiruste kolme perekonda saab eristada nende valkude struktuuri järgi. Nad nakatavad selgroogseid järgmiselt:

  • Influentsaviirus A – lai peremehevalik (linnud, inimene, sigalid, mitmed muud imetajad). Genomeerub 8 segmendist. Pinnal kaks peamist glükoproteiini: hemaglutinina (HA) ja neuraminidaas (NA). HA ja NA tüüp määrab A-perekonna alatüübid (nt H1N1, H3N2).
  • Influentsaviirus B – peamiselt inimestel leviv perekond, vähem mitmekesine kui A. Samuti 8 genoomisegmenti ja HA/NA-laadsed pinnavalkud, kuid A-st erinev antigenne struktuur; jaguneb peamiselt lineage'ideks (näiteks Victoria, Yamagata).
  • Influentsaviirus C – põhjustab tavaliselt kergemaid ülesköhavastaseid haigusi inimestel; genoom koosneb tavaliselt 7 segmendist. Pindvalk on HEF (hemaglutinina-esteraas-ühendav), mis kombineerib HA ja NA funktsioone.

Struktuur ja genoom

Orthomyxoviridae on enveloped (ümbriseta) viirused, millel on negatiivse sensoormärgiga ühe ahelaline RNA (ssRNA). Genoom on segmenteeritud (enamasti 7 või 8 osa), mis võimaldab kahe erineva viiruseliigi ko-infektsiooni korral segmentide vahelist ümberpaigutamist (reassortment). Tuntumad struktuurielemendid ja valkude nimetused:

  • HA (hemaglutinina) – kinnitumine peremeesraku retseptoritele ja rakkudesse sisenemine.
  • NA (neuraminidaas) – aitab uutelt viirusosakestelt peremeesraku pinnalt vabaneda.
  • M1, M2 – membraani ja morfoloogia stabiliseerivad valgud; M2 toimib ioonikanalina A-tüüpide puhul.
  • PB1, PB2, PA – RNA-sõltuv polymeraasi komplekt; vajalikud transkriptsiooniks ja replikatsiooniks.
  • NP – nukleoproteiin, seob genoomi ja stabiliseerib RNP kompleksi.

Orthomyxoviridae replitseeruvad harilikult peremeesraku tuumas; neil on nn "cap-snatching" mehhanism, kus viiruse polümeraas lõikab ära peremeesmRNA-lt 5' kapistruktuure, et alustada oma mRNA sünteesi.

Antigense varieeruvuse ja epidemioloogia olulisus

Kahe peamise muutumise mehhanismi tõttu on influentsaviirused pidevalt muutuvad:

  • Antigenne drift – aeglased punktmutatsioonid HA ja NA geenides, mis põhjustavad hooaeglikku variatsiooni ja nõuab iga-aastast vaktsiinide uuendamist.
  • Antigenne shift – äkiline ümberpaigutus (reassortment) kahe erineva segmenteeritud viiruse vahel, mis võib anda tekke uuele HxNy kombinatsioonile; see nähtus võib viia pandeemiateni (nt 1918, 1957, 1968, 2009 juhtumid).

Influenza A reservuaariks on ennekõike metsised linnud, kust viirus võib edasi kanduda kodulindudele, sigadele ja teistesse imetajatesse. Siga võib toimida "seguanumana", kus toimub reassortment ja sealt edasi inimesse levimine.

Kliinika ja tüsistused

  • Haigusnähud: äkiline palavik, köha, kurguvalu, lihas- ja liigesevalu, väsimus, peavalu; lastel võivad esineda ka gastroenteroloogilised sümptomid.
  • Tüsistused: sekundaarne bakteriaalne pulmoniit, äge respiratoorne distressi sündroom (ARDS), südamepõletik, neuromuskulaarsed komplikatsioonid ja dekompensatsioon krooniliste haiguste korral.
  • Riskigrupid: vanurid, väikelapsed, rasedad ja krooniliste haigustega inimesed (nt astma, diabeet, südamehaigused).

Diagnoos, ravi ja ennetus

  • Diagnoos: PCR (molekulaarne test) on kõige tundlikum ja spetsiifilisem; kiirtestid ja viirusekultuur on samuti kasutusel.
  • Ravi: neuraminidaasi inhibiitorid (oseltamiviir, zanamiviir) ja uued ravimid nagu baloksavirmarboxil (CAP-endonukleaasiga inhibeerija) vähendavad sümptomite kestust ja tüsistuste riski, eriti kui alustada varakult. Hooldus on ka toetav (vedelikud, hapnik, nõudlikel juhtudel intensiivravi).
  • Ennetus: aastane vaktsineerimine (inaktiveeritud või elav ninasprei, olenevalt vanusest ja riigi suunistest) on peamine meede. Hügieen, isolatsioon haigena ja nakkuskontroll loomafarmides (biosecurity) vähendavad levikut.

Thogotoviirused ja Isaviirus

  • Thogotoviirused – levivad tavaliselt vektorite (näiteks puukide) kaudu; võivad infektsioone põhjustada nii selgroogsetel kui selgrootutel ja on harva inimeste puhul seotud palaviku ja neuroloogiliste nähudega.
  • Isaviirus (ISAV) – Infectious Salmon Anemia Virus, mõjutab lõhet ja on kalandusele märkimisväärne majanduslik oht; haigus põhjustab veritsust, aneemiat ja kõrget suremust farmitud atlase lõhel.

Kokkuvõtteks: Orthomyxoviridae hõlmab olulisi RNA-viiruste perekondi, millel on segmenteeritud genoom, kõrge muutlikkus ja suur mõju inimeste, loomade ja kalanduse tervisele. Jätkuv jälgimine, vaktsiinide uuendamine ning loomade ja inimeste vahelise ülekande jälgimine on oluline gripi kontrolli ja pandeemiate ennetamise seisukohast.