Lima — mis see on? Funktsioonid, koostis ja tähtsus

Lima: mis see on? Funktsioonid, koostis ja tähtsus — kaitse, niisutus, liikumine ja immuunsus inimestel ning loomadel. Sügav ülevaade lima rollist organismis.

Lima (lima) ehk lima on libe vedelik. Seda toodavad paljud elusolendid omamoodi bioloogilise määrdeainena. See täidab elusolendite puhul sama rolli, mida õli täidab masinates.

Lima koosneb peamiselt polüsahhariididest, mis on pikaahelalised süsivesikud. Need molekulid on kuivalt jäigad ning märjalt kleepuvad ja libedad. Neid leidub igasugustes organismides alates bakteritest kuni inimesteni.

Selgroogsetel loomadel toodavad lima limaskestad. Lima võib sisaldada antiseptilisi ensüüme (näiteks lüsosüüme) ja immunoglobuliine (antigeene). Selle lima peamine ülesanne on kaitsta seente, bakterite ja viiruste põhjustatud nakkuste eest.

Lima kaitseb epiteelirakke imetajate kopsudes, soolestikus, suguelundites, nägemis- ja kuulmissüsteemis, kahepaiksete epidermis ja kalade lõpusedel. Tigud, teod, lutsud ja teatavad selgrootud loomad toodavad samuti välist lima. Lisaks kaitsefunktsioonile aitab lima kaasa liikumisele ja mängib rolli suhtlemisel.

Lima toodetakse paljudes kehaosades. Kõigis seedekanalites, ninas ja suguorganites on limanäärmed, mis edastavad lima pinnale. Pinnad on enamasti sisepinnad, kuigi mõnel loomal katab lima ka looma välispinda. Sellise näitena võib tuua näiteks teod. Limanäärmed on eksokriinsed näärmed, seega edastavad nad oma lima pinnale kanalite kaudu.

Koostis lühemalt

Peamine osa limast on vesi (tavaliselt üle 90%), kuid selle funktsionaalsuse annavad muudetud valgulised ja suhkrulised komponendid. Tähtsamad koostisosad on:

• Musiinid – suured glükoproteiinid, mis moodustavad geeli ja annavad limale viskoelastsed omadused;
• Polüsahhariidid (nagu eespool mainitud) ja muud süsivesikud;
• Valgud ja ensüümid (nt lüsosüüm), mis võivad toimida mikroobe hävitavalt;
• Immunoglobuliinid (antikehad), mis seonduvad patogeenidega ja neutraliseerivad neid;
• Ioonid ja happesus, mis mõjutavad limakihi ülesehitust ja mikroobset mikrokeskkonda;
• Rasvad ja lipiidid, rakujäägid ning mõnikord rakulised komponendid (näiteks valged verelibled põletiku korral).

Funktsioonid

Lima täidab mitmeid olulisi ülesandeid:

• Kaitse: moodustab barjääri õhuteede, seedetrakti ja muude limaskestade ning väliskeskkonna vahel;
• Antimikroobne toime: sisaldab ensüüme ja antikehi, mis takistavad patogeenide kinnitumist ja kasvu;
• Lubrikatsioon: hoiab pinnad libedana (nt silmad, suu, suguorganid, limaskestad) ning vähendab kulumist;
• Motoorika ja puhastamine: kopsudes aitab limaskestade ripsmetega koos toimiv mukotsiliaarne puhastus eemaldada tolmu ja mikroobe;
• Transport ja toidu seedimine: seedekanalis aitab lima toitu edasi liigutada ning kaitseb epiteeli seedetrakti ensüümide eest;
• Kommunikatsioon ja liikumine loomadel: näiteks teod ja tigud kasutavad välislima liikumiseks ja feromoonide levitamiseks.

Tootmine ja näärmed

Lima sünteesitakse limaskestade epiteelirakkude poolt ja eritub kas üksikute limaeritajate (nt goblet-rakud) kaudu või eraldi näärmetest (limanäärmed, submukoossed näärmed). Nagu eespool mainitud, on need näärmed eksokriinsed näärmed, mis juhivad eritatava aine epiteeli pinnale kanalitega. Limakihte hoitakse pidevalt uuenemas: vana lima eemaldub ja asemele sünteesitakse uut.

Meditsiiniline tähtsus

Lima seisund ja omadused on paljude haiguste puhul olulised:

• Hingamisteed — astmas, kroonilises bronhiidis ja tsüstilises fibroosis võib lima olla liigse koguse või liiga paksu, mis raskendab hingamist;
• Nina ja ninakõrvalkoobaste põletik — lima kogunemine ja värvus võivad aidata hinnata infektsiooni või allergia olemasolu;
• Seedetrakti häired — limakihi kahjustus võib soodustada haavandeid ja põletikku; liigne lima võib esineda ka nakkushaiguste või toitumisprobleemide korral;
• Diagnostika — röga, ninaeritised ja muud limapidemed on sageli analüüsimiseks kasutatavad proovid mikroobide tuvastamiseks;
• Ravimite manustamine — limakiht mõjutab ka ravimite imendumist limaskestade kaudu, mistõttu arendatakse mükosaalseid vaktsiine ja ravivorme.

Hooldus ja ravi

Kui lima muutub liigseks või muutub selle koostis probleemseks, kasutatakse erinevaid lähenemisviise: niisutamist (auru, hügroskoopsete lahuste näol), mukolüütilisi ravimeid (mida kasutatakse limakihi vedeldamiseks), expectorante ning põletikuvastaseid ja antibakteriaalseid ravimeid vastavalt põhjusele. Krooniliste haiguste korral on oluline jälgida arsti juhiseid ja tegeleda põhjusliku haigusega (nt astma või allergia) selleks, et limatootmist kontrollida.

Kokkuvõte

Lima on elutähtis bioloogiline aine, mis kaitseb, määrib ja aitab säilitada erinevate elusorganite funktsioone. Kuigi sageli peetakse limast midagi ebameeldivat, on see keha loomulik ja vajalik kaitsemehhanism. Probleemiks muutub lima tavaliselt alles siis, kui selle hulk, viskoossus või koostis muutub haiguslikult.

Küsimused ja vastused

K: Mis on lima?

K: Millised on lima koostisosad?

K: Millist rolli mängib lima elusolendite puhul?

K: Kus toodetakse lima loomades?

K: Kuidas jõuab lima pinnale?

K: Kas limaskestas on ensüüme või immunoglobuliine?

K: Millistes organismides võib leiduda limaskesta?

Otsing