Nälkjad
Tigu on üldnimetus maojalgsete molluskite kohta, millel puudub kest või millel on ainult väike sisemine kest.
Tigud kuuluvad mitmesse erinevasse perekonda, mille hulka kuuluvad ka karbiga tigud. Tigud on kõhtjalgsed, kellel on piisavalt suur kere, et loom saaks selle sisse tagasi tõmmata. Maismaatigude perekonnad ei ole vaatamata sarnasele välimusele väga lähedalt sugulased. Kooreta tigude tüüp on näide konvergentsest evolutsioonist, mistõttu kategooria "tigud" ei ole taksonoomiline kategooria.
Nimetust "lutsu" kasutatakse õhku hingavate maismaatigude kohta, samas kui merejalgsed vormid on tavaliselt tuntud kui meretigud. Maismaatigusid, mille kest on keha varjamiseks liiga väike, nimetatakse mõnikord poolnugadeks.
Kehaosad ja käitumine
Sarnaselt maismaatigudele on enamikul teibadel peas neli "tunnetajat" ehk lonksu. Kaks ülemist ("optilised telgitagused") näevad valgust ja nende otstes on silmapunktid, samas kui kaks alumist ("sensoorsed telgitagused") on mõeldud haistmiseks. Tentaklid on sissetõmmatavad ja võivad kadumise korral uuesti kasvada.
Tigu peal, pea taga, on kehaosa, mida nimetatakse mantliks, ja selle all on suguelundite ava ja pärak. Mantli ühel küljel (peaaegu alati paremal) on hingamisava, mis on avatud olekus kergesti näha, kuid suletud olekus on seda raske näha. Mõne liigi puhul on mantli sees väga väike, lame kest.
Tigu põhja nimetatakse "jalaks". Nagu teisedki tigud, liigub ka tigu oma jala põhja lihaskontraktsiooni rütmiliste lainete abil. Samal ajal eritab ta limaskihti, millel ta liigub, mis aitab vältida jala kahjustusi. Jala serva ümber on nn jalahari.
Mõne liigi puhul talvituvad nad külma talvega kohtades maa all, kuid teiste liikide puhul surevad täiskasvanud isendid sügisel.
Kehaosad, mis on lutsu kehaosad
