Tigu on molluskite liigi üldnimetus. Seda terminit kasutatakse keerdunud koorega mao kohta (gastropoodide hulka kuuluvad limused, nii koorega kui kooreta vormid). Tigude fossiilsed leiud ulatuvad tagasi sügavale maaajalukku — näiteks karboniperioodi kihtidesse —, mistõttu on nad olnud evolutsiooniliselt olulised uurimisobjektid.

Määratlus ja taksonoomia

Termin „tigu” viitab peamiselt maolistele (Gastropoda) liikidele, kelle kehad on sageli pööratud (torsioon) ja paljudel on väline koorik. Varem koondati maismaastunud kujundeid eraldi rühma Pulmonata, sest paljudel neist arengujärgus tekkis spetsiaalne hingamisõõs kopsu funktsiooni täitmiseks. Nagu tekstis öeldud, oli see traditsioonilises taksonoomias tuntud järjestus, kuid tänapäeva filogeneetilised analüüsid näitavad, et Pulmonata on polüfületiline — sama eluviis tekkis sõltumatult mitmes eri liinis (see on konvergentse evolutsiooni näide). Seetõttu ei kasutata Pulmonata terminit enam formaalses bioloogilises klassifikatsioonis, vaid gastropoodide hulgas eristatakse mitmeid monofüleetilisi hõime ja sugukondi.

Anatoomia ja eluviis

Maismaa- ja veetigudel on varieeruv morfoloogia: osa on täielikult orienteeritud koorega, osa on kooreta (tihti nimetatakse neid teod ehk limusteks). Paljud maismaatigud ja -teod hingavad õhku moodustatud kopsu (suurem osa nn pulmonaatidest), samas kui veetigudel on tihti gillid või nad hingavad vee kaudu. Tihti on tigudel selgelt arenenud lihaseline jalg liikumiseks, ribiline radoula ehk „keel” toidu hõrendamiseks ning sensoorse tähendusega otsmikukarvakesed.

Elupaigad ja levik

Tigude elupaigad on väga erinevad: enamik gastropoodidest on meretaimed (nii merekivimid, põhjased liivased alad kui korallrahud), palju on magevee- ja maismaaliike. Nagu mainitud, enamik tuntud tigude liike on tegelikult meritigusid, kuid maal ja magevees elavaid liike on samuti palju (mageveeelupaikades elab rohkesti teatud selgroogsete ja selgrootute spetsiifilisi liike).

Toitumine ja ökoloogiline roll

Enamik maismaatigusid on peamiselt taimtoidulised — nad kraabivad lehti, samblikke või surnud orgaanilist ainet. Mõned liigid toituvad seentest, samas kui paljud veetigud ja -teod võivad olla kõik- või röövloomad, saades toitu pisikestest selgrootutest, liivapõhja organismidest või isegi teistest tigudest. Tigud osalevad lagundamises, mulla rikastamises ning mõnel juhul seemnete levitamises — neil on oluline osa ökosüsteemides.

Reproduksioon ja areng

Paljud maismaatigud on hermafrodiidid (kandvad nii isas- kui emassuguelundeid), mis võimaldab paindlikku paaritumist. Enamik neist muneb mune, millest kooruvad noored tigu-laadsed isendid; mõnel meregastropoodil on vaba ujumisfaas (larvid, nt veliger), mis aitab levikut. Paljud liigid talitlevad hooajaliselt ja nende eluiga varieerub paarist aastast kuni mitme aastani.

Inimese ja majanduse suhted

Paljudes maailma paikades kasutatakse tigusid toiduks ja delikatessiks. Prantsusmaal nimetatakse tigusid escargots'iks, mis on ka selle roa nimi. Prantsuse köögis keedetakse tigusid sageli soolases vees ja serveeritakse seejärel küüslaugukastmega või sulavõiga. Samas võivad tigud olla põllukultuuridele tõsised kahjurid (näiteks hiiglaslik Aafrika tigu), levitades haigusi ja kahjustades saaki, mistõttu neid käsitletakse mõnes piirkonnas invasiivsete liiki probleemina.

Peamised liigid, suurus ja kiirus

Üks tuntumaid suuri liike on hiiglaslik Aafrika tigu (nt Achatina fulica ja Achatina achatina), kelle jalg võib ulatuda kuni umbes 30–35 cm pikkuseks, sõltuvalt isendist. Kiireimate maismaatigude hulka on vahel liigendatud Helix aspersa (tavaliselt nimetatakse ka Cornu aspersum), kelle liikumiskiirus on mõõdukas — kirjanduses leidub väärtusi ligikaudu 0,047 km/h tasemel, kuid tegelik kiirus sõltub pinnasest, niiskusest ja liigist.

Liikide arv ja kaitse

Gastropoodide (tigu, limused ja nende sugulased) kirjeldatud liikide arv on väga suur ja pidevas muutumises: arvatakse, et maailmas on kirjeldatud kümneid tuhandeid kuni üle 60 000 gastropoodi liigi, sõltuvalt taksonoomilisest lähenemisest ja andmeallikatest. Paljud liigid on ohustatud elupaikade kadumise, invasiivsete liikide ja saastamise tõttu ning vajavad kohalikke kaitsemeetmeid.

Huvitavad faktid

  • Tigude koorik koosneb peamiselt kaltsiumkarbonaadist ja võib jätta pika geoloogilise jäädvustuse.
  • Mõned liigid talitlavad öösel või vihmastel päevadel aktiivselt, et vältida vee- ja niiskuskadu.
  • Teadlased kasutavad tigusid evolutsiooni, ökoloogia ja ka neurobioloogia mudelorganismidena, sest nende närvisüsteem on suhteliselt lihtne ja hästi uuritav.

Kokkuvõttes on tigu (gastropood) rikas ja mitmekesine rühm molluskeid, kelle elupaigad, anatoomia ja eluviisid varieeruvad suurel määral ning kellel on nii ökoloogiline tähtsus kui ka inimeste kultuuriline ja majanduslik mõju.