Tigu }}
Tigu on molluskite liigi üldnimetus. Seda terminit kasutatakse keerdunud koorega mao kohta. Nende fossiilsed leiud ulatuvad tagasi karboniperioodi.
Maatigud ja teod hingavad mingi kopsu abil. Varem koondati nad ühte rühma, Pulmonata. See oli traditsioonilises taksonoomias tuntud järjestus. Pulmonata on aga polüfületiline. See tähendab, et sama eluviis arenes välja mitmes erinevas liinis. Seda nimetatakse konvergentseks evolutsiooniks. Seetõttu ei ole Pulmonata enam ametlik termin bioloogilises klassifikatsioonis.
Mõnikord kasutatakse terminit "tigu" ka vesitigude sarnaste tigude kohta, millel on tavaliselt lõpused. Tegelikult on enamik tigude liike meritigusid. Neid on rohkem liike ja nende arvukus on palju suurem. Paljusid tigude liike võib leida ka magevee elupaikades.
Enamik maismaatigusid ja -nugiseid on taimtoidulised. Veetigud ja -nugised on tavaliselt kõik- või röövloomad.
Paljudes maailma riikides söövad inimesed tigusid delikatessina. Prantsusmaal nimetatakse tigusid escargots'iks, mis on ka selle roa nimi. Prantsuse köögis keedetakse tigusid soolases vees ja serveeritakse seejärel küüslaugukastmega.
Suurim tigu on hiiglaslik Aafrika tigu. Nende jalg on kuni 35 cm pikk. Kiireim tigu on Helix aspersa. Ta võib saavutada kiiruse kuni 0,047 kmh. Maailmas on teada üle 43000 tigude liigi.
Keha osad
Shell
Tigud on selgrootud, st selgrooteta loomad. Tigude kest aitab neid kaitsta ja vähendab ka veekadu aurustumisel. Koored on erineva kuju, suuruse ja värvusega. Tigud ei hinga suu kaudu, vaid neil on hingamisava kestade all.
Jalg
Tigu "jalg" on lihas, mis võimaldab tal aeglaselt üle maapinna liikuda. Jalg väljutab ("eritab") lima, mis hõlbustab tigu liikumist, jättes jälje. Tigud saavad oma jala kaudu imeda mineraaltoite, kui nad lihtsalt istuvad kivil.
Pea
Pea on kinnitatud jala külge. Peal on 15 mm varred. Varte otsas on tigude silmad.
Habitat
Tigusid leidub kogu maailmas. Üldiselt elavad maismaatigud niisketes elupaikades. Nad elavad koobastes ja pimedates kohtades. Tigusid võib leida pimedates kohtades, näiteks aias taimede lehtede all. Mõned liigid elavad külmades kohtades, nagu Arktika, ja mõned liigid elavad soojades kohtades, nagu rannad ja kõrbed.
Toiduained
Maatigud söövad köögivilju ja puuvilju, näiteks salatit, porgandeid, kurki ja õunu. Veetigud on sageli lihasööjad. Tigud kasutavad oma radulaid toidu lõikamiseks. Radula on kõva, krobeline plaat suus. Radula hambad on nagu väikesed liivapaberitükid. Need on head taimede tükeldamiseks ja kui tigu sööb liha, siis on need head liha tükeldamiseks.
Paljud loomad söövad tigusid. Tulikärbsed, maod, mardikad, kalad, putukad, kilpkonnad ja ka inimesed söövad tigusid. Enda kaitsmiseks tõmbuvad tigud oma kestasse tagasi.
Seotud leheküljed
Küsimused ja vastused
K: Mis on tigu?
V: Tigu on üldnimetus molluskite liigile, millel on mähis.
K: Kui kaua on tigusid olnud?
V: Tigude kivistised pärinevad karboniperioodist.
K: Kuidas hingavad maismaatigud ja teod?
V: Maismaatigud ja teod hingavad mingi kopsu abil.
K: Milline oli traditsiooniline taksonoomiline rühm maismaatigude ja -nugiliste jaoks?
V: Maatigude ja -nugiliste traditsiooniline taksonoomiline rühm oli Pulmonata.
K: Kas enamik tigude liike on mere- või maismaaliigid?
V: Enamik tigude liike on merelised, kuigi paljusid neist võib leida ka mageveekogudes.
K: Mida söövad enamik maismaatigusid ja -nugiseid?
V: Enamik maismaa tigusid on taimtoidulised, samas kui vees elavad tigud toituvad tavaliselt kõik- või röövloomadest.
K: Milline on suurim teadaolev tigude liik?
V: Aafrika hiiglaslik tigu on suurim, kuni 35 cm pikkune.
