Prantsusmaa (/ˈfræns/ või /ˈfrɑːns/; prantsuse keele hääldus: [fʁɑ̃s]), ametlikult Prantsuse Vabariik (prantsuse keeles République française, prantsuse hääldus: [ʁepyblik fʁɑ̃sɛz]), on riik, mille suurlinnapiirkond paikneb Lääne-Euroopas ning kuhu kuuluvad ka mitmed teistel mandritel asuvad ülemeresaared ja -territooriumid. Prantsusmaa mandriosari ulatub Vahemerest La Manche'i väina ja Põhjamereni ning Reini jõest Atlandi ookeanini. Seda nimetatakse sageli L'Hexagone ("Kuusnurk") oma territooriumi kuju tõttu. Prantsusmaa on unitaarne, poolpresidentaalne vabariik, mille põhiväärtused on väljendatud Inimeste ja kodanike õiguste deklaratsioonis.

Prantsusmaa piirneb (põhjast päripäeva) Belgia, Luksemburgi, Saksamaa, Šveitsi, Itaalia, Monaco, Andorra ja Hispaaniaga. Prantsusmaa ülemeredepartemangud ja -koondised jagavad maismaapiiri ka Brasiilia ja Suriname (piirneb Prantsuse Guajaanaga) ning Hollandi Antillidega (piirneb Saint-Martiniga). Prantsusmaad ühendab Ühendkuningriigiga La Manche'i väina all kulgev La Manche'i väina tunnel.

Prantsusmaa on Euroopa Liidu suurim riik pindala järgi ja üks Euroopa suurimaid riike. See on olnud üks maailma tähtsamaid riike juba mitu sajandit. 17. ja 18. sajandil oli Prantsusmaa oluline koloniaalvõim ning 19. sajandi ja 20. sajandi alguse jooksul moodustas ta ühe oma aja suurima koloniaalimpeeriumi, mis hõlmas alasid Aafrikas, Kagu-Aasias, Põhja-Ameerikas ning paljudel Vaikse ookeani saartel. Tänapäeval on Prantsusmaa arenenud riik: tööstuse-, teenuste- ja põllumajandussektorid on tugevalt arenenud ning riigi majandus on maailma suurimate seas (nominaalse SKP järgi liigub tavaliselt maailma tippude hulgas). Prantsusmaa on väga populaarne turismisihtkoht — rahvusvaheliste külastajate arv on olnud eelmisel kümnendil tavaliselt kümneid miljoneid (enne pandeemiat ligi 80–90 miljonit aastas; üldtuntud näitena mainitakse sageli ka 82 miljonit). Prantsusmaa on üks Euroopa Liidu asutajaliikmetest ja tal on liikmetest suurim maa-ala. Samuti on ta ÜRO asutajaliige ning liige mitmetes rahvusvahelistes organisatsioonides, sealhulgas G8 (tänapäeval G7), NATO ja mitmetes prantsuskeelsetes organisatsioonides. Ta on üks ÜRO Julgeolekunõukogu alalisi liikmeid ning omab tuumaarsenali ja tuumaenergiat — Prantsusmaa elektrienergiast on märkimisväärne osa toodetud tuumaelektrijaamades.

Geograafia ja kliima

Asend: Prantsusmaa maapind on mitmekesine: aluspind on laia liustikulist ja künklikku mandrijagu, seal on kõrgmäestikke (Alpid ja Pyreneed), suurtesse tasandikualadesse jäävad põllumajanduspiirkonnad ning rannikualad Vahemere ja Atlandi ookeani ääres. Mandriosari (metropolitan France) ulatub erinevate kliimazoonideni — Vahemere rannikul valitseb vahemereline kliima, põhja- ja lääneosas mereline kliima ning sisealadel on parasvöötmeline mandriline kliima.

Loodusvarad ja maastik: olulisemad jõed on Seine (Seiin), Loire, Rhône ja Reini lisajõud. Alpides asub Prantsusmaa kõrgeim tipp Mont Blanc (sageli nimetatud Alpide ja kogu Lääne-Euroopa kõrgeimaks tipuks). Suured metsad, rannikualad ja mitmekesine maastik teevad riigist loodusrikkuse poolest mitmekülgse.

Ajalugu lühidalt

Prantsusmaa ajalugu ulatub keldi (galli) ja rooma aegadest, läbi keskaja tugevate kuningriikide ja hilisema revolutsioonini 1789. aastal, mis viis katkematu modernse Vabariigi kujunemiseni. 19. ja 20. sajand tõi industrialiseerimise, imperiaalse laienemise ja kaks maailmasõda, mille järel Prantsusmaa mängis olulist rolli Euroopa ühtsuse ja rahvusvahelise korra kujundamisel. Prantsusmaa on olnud oluline poliitiline ja kultuuriline mõjutaja Euroopas ja maailmas.

Poliitika ja haldusjaotus

Valitsemisvorm: Prantsusmaa on vabariik poolpresidentaalse süsteemiga (president on riigipea, peakantsler / peaminister juhib valitsust vastavalt poliitilisele olukorrale). Riik on jaotatud administratiivselt regioonideks ja departemangudeks (mandri-Prantsusmaal) ning mitmeteks ülemeredepartemangudeks ja -koguosadeks üle maailma.

Majandus

Põhitunnused: majandus põhineb tugeval teenindussektoril (sh turism, finantsteenused), tööstusel (autotööstus, lennundus — Airbusi ja teiste suurettevõtete osalus), põllumajandusel (Prantsusmaa on Euroopa suurim põllumajandustoodete tootja; tuntud on veinid, piimatooted ja muud põllumajandussaadused) ning kõrgtehnoloogilistel sektoritel. Prantsusmaa on samuti tuntud luksuskaupade tööstuse (mood, kosmeetika), energia ja transpordi arendamise poolest.

Rahvusvaheline roll: riik on rahvusvahelises kaubanduses ja poliitikas aktiivne, tal on tugev eksport teenuste ja tööstustoodete osas. Majandusnäitajad kõiguvad sõltuvalt maailmamajanduse olukorrast; siiski jääb Prantsusmaa püsivalt maailma suurte majanduste hulka.

Turism

Prantsusmaa on maailma enimkülastatud riikide seas: turismile annavad tõuke maailmakuulsad vaatamisväärsused (Eiffeli torn, Louvre, Versailles', Mont Saint-Michel, Loire'i lossidega ala, Côte d'Azur jt), rikkalik kultuuripärand, gurmeeköök ja mitmekesised maastikud. Suurlinnad (eriti Pariis) on olulised nii kultuuri- kui ärireiside sihtkohad. Talve- ja suusakuurordid Alpides meelitavad iga-aastaselt suuri külalistegruppe.

Kultuur ja keel

Prantsuse keel on riigi ametlik keel. Prantsuse kultuur on mõjutanud kunsti, kirjandust, filosoofiat, kõrgekultuuri ja kööki kogu maailmas. Prantsuse filosoofid, kirjanikud ja kunstnikud on mõjutanud Euroopa intellektuaalset elu läbi sajandite.

Rahvastik ja keel

Prantsusmaal elab üle mitmekümne miljoni inimese (umbes 65–67 miljonit; täpne arv muutub aegamisi). Pealinn on Pariis (suurim linn ja majanduslik-kultuuriline keskus). Prantsuse keel on ametlik keel Prantsusmaal ja mitmetes teistes riikides — kokku on prantsuse keel ametlikuks või laialt kasutatavaks nimetatud umbes 29 riigis üle maailma. Lisaks prantsuse keelele kõneldakse Prantsusmaa eri osades ka mitmetes regionaalsetes keeltes ja murretes ning ülemereterritooriumidel esinevad kohalikud keeled ja kreoolid.

Ülemereterritooriumid

Prantsusmaale kuuluvad mitmed ülemeresaarte ja -territooriumid, näiteks Guadeloupe, Martinique, Prantsuse Guajaana, Réunion, Mayotte, samuti territoriaalsed üksused Vaikse ookeani ja Kariibi mere piirkonnas (nt Prantsuse Polüneesia, Uus-Kaledoonia, Saint-Pierre ja Miquelon, Saint-Martin jt). Need alad annavad Prantsusmaale ülemaailmse geopoliitilise haarde ning tähendavad, et riigil on majanduslikke ja strateegilisi huve väljaspool mandrit.

Praktiline info

  • Pealinn: Pariis.
  • Keel: prantsuse (ametlik), paljudes piirkondades räägitakse ka teisi keeli.
  • Rahvus: prantslased (citoyens français) ja mitmekesine elanikkond erinevatest kultuurilistest taustadest.
  • Transport: väga arenenud raudteevõrk (ka kõrge kiirusega rööbasteed TGV), ulatuslik maanteede- ja lennuvõrk ning La Manche'i tunnel ühendab mandri-Euroopat Ühendkuningriigiga.

See artikkel annab ülevaate Prantsusmaast geograafia, ajaloo, majanduse ja turismi vaatenurgast. Riigi detailsed statistilised näitajad (nt täpne rahvaarv, SKP, turismistatistika) muutuvad regulaarselt, seega soovitatav on kontrollida värskeid allikaid juhul, kui on vaja kõige ajakohasemaid numbreid.