Alaska (/əˈlæskə/ ( kuula)) on osariik Ameerika Ühendriikides. See asub Ameerika Ühendriikide lääneranniku mandri loodenurgas. Alaska ei puutu kokku ühegi teise USA osariigiga. Ta piirneb Kanada, Põhja-Jäämere, Vaikse ookeani, Beringi mere ja Beringi väinaga.

Alaska on Ameerika Ühendriikide suurim osariik. See on 4. kõige vähem asustatud osariik. Sellel on kõigist osariikidest kõige väiksem rahvastikutihedus. Umbes pool Alaska elanikkonnast elab Anchorage'i suurlinna piirkonnas. Alaskas elab 722 718 inimest.

Ameerika Ühendriigid ostsid Alaska Venemaalt 30. märtsil 1867. aastal. Seda nimetati Alaska ostuks. See maksis 7,2 miljonit dollarit. Tänapäeval oleks see 120 miljonit dollarit. Hind oli umbes 0,02 dollarit hektari kohta (4,74 dollarit/km2). Alaskast sai 11. mail 1912. aastal organiseeritud (või registreeritud) territoorium. Sellest sai 49. osariik 3. jaanuaril 1959.

Nimi Alaska tuleneb aleutide sõnast alaxsaq. See tähendab "mandrit" või "objekti, mille poole mere tegevus on suunatud". Maad nimetatakse ka Alyeska, mis on teine aleutide sõna, mis tähendab "suurt maad". Venekeelne nimi oli Аляска.

Geograafia ja loodus

Alaska pindala on erakordselt suur — umbes 1,717,856 km² (663 267 sq mi), mistõttu ta on Ameerika Ühendriikide suurim osariik ja oluliselt suurem kui järgmine suur osariik (Texas). Alaska koosneb mandriosast ja paljudest saartest, sealhulgas Aleuudi saarestikust ning Pribilofide ja Alexanderi saartest. Rannajoon koos kõigi lahte, lahesoppide ja saartega on väga lai ning osariigil on üks pikimaid rannajooneid maailmas.

Maa ülestik varieerub drastiliselt: lääneosas ja põhjas on madalad rannikualad ja tundra; sisemaal laiuvad boreaalse metsaga kaetud taiga ning suured mäestikualad — kõrgeim tippsus on Denali (endise nimega Mount McKinley), mis tõuseb 6 190 meetri kõrgusele ja on Põhja-Ameerika kõrgeim mäetipp. Alaskal on tuhandeid liustikke, suuri jõgesid (näiteks Yukon ja Copper) ning ulatuslikud permafrostialad.

Kliima ja ilmastikuerinevused

Kliima ulatub arktikast kuni merelise konditsioonini: põhja- ja põhjapoolkeral valitseb arktiline kliima, sisemaa on külm ja mandriline, samas kui edela- ja saarestiku piirkonnad (sisekohadese ja Aleuutide lääneosa) on mere mõju all, mis toob rohkem sademet ning pehmemad talved. Talved võivad olla rängad, eriti sisemaal ja põhjaosas; suved on lühikesed, kuid kohati võivad tõusta temperatuurid tolmudes soojadel päevadel.

Alaskas esinevad suured päevavalguse kõikumised: põhjapoolsetes piirkondades on suvist "päevatöö" ehk polaarpäev (kesksuvine päike ei looju) ja talvine polaaröö (päike ei tõuse mitu päeva või nädalaid).

Rahvastik, linnad ja ühiskond

Alaska rahvaarv on suhteliselt väike võrreldes pindalaga — ligikaudu 730 000 inimest (ligikaudne väärtus; elanike arv on aja jooksul muutuv). Suurim linn on Anchorage, mille suurlinna piirkond sisaldab suure osa osariigi elanikest. Teised olulised linnad on Juneau (osariigi pealinn, asub Kagu-Alaskal ja on maanteega teiste linnadega ühendada peaaegu olematu — enamasti saab sinna laeva või lennukiga), Fairbanks (sisemaal, oluline keskus) ja Ketchikan.

Ajalugu — põgus ülevaade

  • Etteaegne ajalugu: Alaska on olnud koduks mitmetele Ameerika põlisrahvastele — Inupiatid, Yupikid, Aleutid (Unangan), Athabaskanid, Tlingitid, Haida ja teised rahvad, kellel on oma keeled, kombed ja elatusallikad.
  • Venemaa aeg: 18. ja 19. sajandil tegutses Alaskal Vene kaubandus ja koloniaalhaldus (nn Russian America), peamiselt hülgehüttirowjates ja karusnahakaubanduses.
  • Alaska ost (1867): USA ostis territooriumi Venemaalt 30. märtsil 1867. aastal 7,2 miljoni dollari eest — tehingu tähistatakse kui Alaska ostu.
  • Kuld ja settimine: 19. sajandi lõpus ja 20. sajandi alguses tõukas mitmeid laineid inimesi Alaskale kullaotsimine (näiteks Klondike'i kulduru) ning tekkisid uued asulad ja infrastruktuur.
  • Nafta ja kaasaegne areng: 1968. aastal avastati suuri naftavarusid Prudhoe lahel; see tekitas suurt majanduslikku mõju ja viis Trans-Alaska naftatoru (Trans-Alaska Pipeline) ehitamiseni 1970ndatel.
  • Osariigiks saamine: Alaska sai USA 49. osariigiks 3. jaanuaril 1959.

Majandus

Olulised majandusharud on:

  • kalapüük ja mereannitööstus (eriti lõhe ja muud kalasordid);
  • nafta- ja gaasitööstus (Prudhoe Bay jt leiukohad ning naftatoru);
  • kaevandamine (kuld, hõbe, vasel, molübdeen jt);
  • turism — paljud külastajad tulevad vaatama loodusmaastikke, kansi ja rahvusparke (nt Denali, Kenai Fjords, Glacier Bay);
  • kohalikud teenused ja avalik sektor, mis toetavad hajusat elanikkonda ja infrastruktuuri.

Kultuur ja keeleline mitmekesisus

Alaska kultuur on segu põlisrahvaste traditsioonidest, vene mõjudest ja kaasaegsest Ameerika kultuurist. Põlisrahvaste seas on säilinud tugev orienteeritus loodusressurssidele, käsitöödele ja suulisele pärimusele. Paljudes kogukondades räägitakse endiselt mitmeid põlisrahvaste keeli ning püütakse säilitada ja elustada keele- ning kultuuripärandit.

Looduskaitse ja rahvuspargid

Alaskas on palju rahvusparke, kaitsealasid ja looduskaitsepiirkondi, mis kaitsevad suurel hulgal liike ja loodusmaastikke. Tuntumate hulka kuuluvad Denali rahvuspark, Glacier Bay, Katmai (kuulus pruunkarude rändamise ja kalapüügi poolest) ning Wrangelli–St. Elias (üks maailma suurimaid kaitsealasid).

Huvitavad faktid

  • Alaska on pindalalt suurem kui pooled USA osariigid kokku.
  • Denali on Põhja-Ameerika kõrgeim tipp.
  • Juneau on üks väheseid osariigi pealinnu maailmas, kuhu ei vii maanteeühendust väljaspool osariiki (juurdepääs peamiselt õhu- või meretranspordiga).
  • Osariigis on tugev põlisrahvaste kohalolek ja mitmekesine pärand, mis mõjutab kultuuri, õigust ja poliitikat.

See artikkel annab lühiülevaate Alaska geograafiast, ajaloost, loodusest ja ühiskonnast. Vajadusel võin lisada täpsemaid andmeid rahvaarvu, kliimastatistika, transpordi või konkreetsete rahvusparkide kohta.