Vene keel
Vene keel (vene keeles vene язык, transliteratsioon: russkiy yaz'ik) on Venemaa peamine keel. Seda räägivad paljud inimesed ka teistes endise Nõukogude Liidu osades, näiteks Ukrainas, Valgevenes, Kasahstanis, Usbekistanis, Tadžikistanis, Kõrgõzstanis, Moldovas, Lätis, Leedus, Türkmenistanis ja Eestis.
Vene keel, nagu ka teised slaavikeeled, on indoeuroopa keeled. Vene keel on üks kolmest peamisest idaslaavi keelest; teised on ukraina ja valgevene keel. Vene keelt räägib rohkem inimesi kui ühtegi teist slaavi keelt.
Kirjalik vene keel ei kasuta ladina tähestikku, mida kasutavad inglise ja lääneslaavi keeled. See kasutab kirillitsat, mille tähed, nagu ka ladina keele tähed, pärinevad kreeka keelest, kuid erinevad sellest. Teised idaslaavi keeled ja mõned lõunaslaavi keeled kasutavad samuti kirillitsat.
Vene keel on Venemaa, Valgevene, Kasahstani, Kõrgõzstani ja Usbekistani ametlik keel. See on üks ÜRO kuuest ametlikust keelest koos inglise, hispaania, prantsuse, araabia ja hiina keelega.
Standardne vene keel
Standardset vene keelt nimetatakse ka kaasaegseks kirjanduslikuks vene keeleks (Современный русский литературный язык). Esmakordselt ilmus see 18. sajandi alguses. Peeter Suur töötas siis selle nimel, et muuta riik kaasaegsemaks. Standardne vene keel kasvas välja vene keele dialektist, mida rääkisid inimesed Moskvas ja selle ümbruses. Mõnes mõttes sarnanes standardvene keel ka varasematel sajanditel riigiasutustes kasutatava vene keelega.
Mihhail Lomonossov kirjutas 1755. aastal esimese raamatu vene keele grammatikast. Vene Teaduste Akadeemia avaldas 1783. aastal esimese täieliku vene keele sõnaraamatu. Vene keele grammatika, sõnavara ja hääldus muutusid stabiilseks ja standardiseeriti 18. sajandi lõpus ja 19. sajandi jooksul. See oli vene kirjanduse "kuldajastu", mis sai kuulsaks kogu maailmas.
Kogu Venemaa hakkas kasutama vene keelt kirjanduse, hariduse ja ametliku suhtluse keelena. Kuni 20. sajandini rääkisid kirjanduskeelt ainult ülemkihid ja linnade elanikud. Maal elavad venelased rääkisid jätkuvalt oma kohalikke murdeid. 20. sajandil pidid siis kõik lapsed käima koolis. Paljudel inimestel oli raadio ja televiisor, mis aitas levitada standardset vene keelt. 20. sajandi keskpaigaks kadusid vene murded enamasti ära. Standardne vene keel asendas need peaaegu täielikult.
Nimed
Vene keeles koosneb inimese nimi kolmest osast: eesnimi, teine nimi ja perekonnanimi.
Vanemad valivad oma lapsele eesnime. Mõned tavalised vene poiste nimed on Ivan, Vladimir, Mihhail ja Nikolai. Tüdrukute tavalised vene nimed on Anna, Anastasia, Svetlana ja Jekaterina.
Teine nimi on isanimi (vene keeles otšestvo) ja tuleneb isa eesnimest. Näiteks poiss, kelle isa on Ivan, oleks isanime Ivanovitš. Kui poisi isa on Nikolai, on tema patroonimi Nikolajevitš. Kui tüdruku isa on Ivan, on tema isanimi Ivanovna. Kui tema isa on Nikolai, on tema isanimi Nikolajevna. Poisi isanimi lõpeb -ovitš või -evitš. Tüdruku isanimi lõpeb -ovna või -evna.
Poistel on sama perekonnanimi kui nende isadel. Tüdrukud kasutavad oma isa perekonnanime, kuid nime lõppu lisatakse -a. Mehel, kelle perekonnanimi on Romanov, oleks poeg perekonnanimega Romanov ja tütar perekonnanimega Romanova.
Kui mehe nimi on Nikolai Aleksandrovitš Romanov ja tal on poeg Aleksei ja tütar Anastasia, siis on poja täisnimi Aleksei Nikolajevitš Romanov ja tütre täisnimi Anastasia Nikolajevna Romanova.
Venemaal on ka palju inimesi, kelle perekonnanimed ei ole venekeelsed. Mõnel perekonnanimel on ainult üks vorm ja seega on see sama nii poegadele kui ka tütardele. Mõned näited on Glushko (ukraina nimi), Rubinstein (saksa/juudi nimi) või Ševardnadze (gruusia nimi).
Grammatika
Juhtum
Nagu ladina, kreeka ja saksa keeles, on ka vene keeles kasutusel suurtähtede süsteem. Vene keeles kehtib see substantiivide, pronoomenite, omadussõnade, arvsõnade ja partitsiipide kohta koos sõnalõpude (sõnade otsa lisatud häälikute/tähtede) kogumiga, mis näitab sõnade grammatilist rolli lauses. Kuna sõnalõpud näitavad grammatilisi rolle, on sõnajärjekord vabam kui inglise keeles. Vene keeles on kuus juhtumit.
Lause subjekti puhul kasutatakse nominatiivi ehk sõnaraamatus loetletud vormi. Genitiivis on tihtipeale omanikutunnus. Akusatiivi kasutatakse otsese objekti puhul, datiivi kaudse objekti puhul. Instrumendilaadi kasutatakse tööriista või vahendi puhul, millega midagi tehakse. Prepositsiooniline käände on kasutusel teatavate prepositsioonide, näiteks "in" ja "on", järel, kuid teiste prepositsioonide puhul võib olla vaja kasutada teisi käändeid. Igal juhul on ka muid kasutusviise kui need, mis on loetletud.
Sugu ja arv
Vene keeles on nimisõnadel üks kolmest soost: maskuliinne, feminiinne või neutraalne sugu. Meessoost nimisõnad lõppevad tavaliselt konsonantidele, neutraalsed nimisõnad lõppevad tavaliselt -o või -e ja naissoost nimisõnad lõppevad tavaliselt -a või -я. Mitmuse mitmus toimib nagu neljas sugu. kuna sugu ei muuda mitmuse sõnu.
Adjektiivid
Vene keeles peab omadussõna vastama sõnale, mida ta kirjeldab, nii soo kui ka arvu poolest. Nominatiivis lõppevad naissoost sõnu kirjeldavad omadussõnad tavaliselt -ая või -яя. Need, mis kirjeldavad mehelikke sõnu, lõpevad tavaliselt -ый, -ий või -ой. Need, mis kirjeldavad neutraalseid sõnu, lõpevad tavaliselt -ое või -ее. Need, mis kirjeldavad mitmuse sõnu, lõpevad tavaliselt -ые või -ие. Lõpud muutuvad sõltuvalt kohast.
Küsimused ja vastused
K: Mis keel on vene keel?
V: Vene keel on slaavi keel.
K: Kus seda peamiselt räägitakse?
V: See on peamine keel, mida räägitakse Venemaal ja ka paljudes teistes endise Nõukogude Liidu osades, näiteks Ukrainas, Valgevenes, Kasahstanis, Usbekistanis, Tadžikistanis, Kõrgõzstanis, Moldovas, Lätis, Leedus, Türkmenistanis ja Eestis.
K: Kas vene keel on indoeuroopa keel?
V: Jah, vene keel on indoeuroopa keel.
K: Kas lisaks vene keelele on ka teisi idaslaavi keeli?
V: Jah; kaks teist idaslaavi keelt on ukraina ja valgevene keel.
K: Millist tähestikku kasutatakse vene kirjakeeles?
V: Kirjalises vene keeles kasutatakse enamasti kirillitsat; mõned inimesed õpivad siiski kirjutama seda ladina tähtedega. Teised idaslaavi keeled ja mõned lõunaslaavi keeled kasutavad samuti kirillitsat.
K: Millistes riikides on vene keel ametlik keel?
V: Vene keel on ametlik keel Venemaal, Valgevenes, Kasahstanis, Kõrgõzstanis ja Usbekistanis.
K: Kas see on üks ÜRO kuuest ametlikust keelest?
V: Jah, see on üks ÜRO kuuest ametlikust keelest koos inglise hispaania, prantsuse, araabia ja hiina keelega.
