Akusatiiv (akusatiivkääne): määratlus, funktsioon ja näited

Akusatiiv (akusatiivkääne): selge määratlus, funktsioon ja praktilised näited eri keeltest — lihtne juhend akusatiivi tundmaõppimiseks ja korrektseks kasutamiseks.

Akusatiiv on grammatiline vorm, mis tähistab transitiivse verbi otsest objekti. Selle mõiste mõistmiseks on kasulik vaadelda konkreetseid näiteid ja võrdlusi teiste keeltes.

Näiteks lihtsa ingliskeelse lausega saab akusatiivi ideed hästi illustreerida. Lauses "He sees a woman" on he subjekt ja a woman otsene objekt. Inglise keeles on pronoomenitel eri vormid sõltuvalt sellest, kas need on subjektid või objektid: he (subjekt) vs him (akusatiiv/objekti vorm). Seega vastaks akusatiivile inglise keeles pronoomen him.

Algtekstis toodud näited:

• Lauses "Ta näeb naist" on "ta" lause subjekt.
• Lauses "Naine näeb teda" on "ta" objekt (vorm, mida inglise keeles vastab him).

Akusatiiv erinevates keeltes

Paljudes keeltes väljendub otsene objekt eraldi käändevormiga. Näited:

• Ladina keeles: "Mees näeb naist" = Vir feminam videt, aga "Naine näeb meest" = Femina virum videt. Siin on vir (subjekt) vs virum (objekt) ja femina (subjekt) vs feminam (objekt).
• Saksa keeles ei muutu alati nimisõna tüvi, vaid artikli vorm: "der Wagen" (nominatiiv) vs "den Wagen" (akusatiiv). Samuti kasutatakse määratluse järgi erinevaid artikleid pärast teatud eessõnu ja tegusõnu.
• Teistes keeltes, nagu vene, soome või paljud slaavi keeled, on ka eraldi akusatiivsed pöörded, mis annavad teada objekti grammatilist rolli.
• Mõnes analüütilises keeles, näiteks hispaania või inglise keeles, väljendatakse objekti sageli sõnajärje ja eessõnade abil, kuid pronoomenetel on selgelt eristuvad objektivormid (nt hispaania lo/la, inglise him/her).

Akusatiivi funktsioonid

• Märkimine otsest objekti: akusatiiv näitab, mida või keda tegevus puudutab (keda? mida?).
• Suhted eessõnadega: mõned eessõnad nõuavad akusatiivi (näiteks saksa keeles für, ohne, durch, um jpt).
• Liikumise või suuna väljendamine: mitmes keeles kasutatakse akusatiivi suuna märkimiseks (nt lähen tuppa vs viibin ruumis – sõltuvalt keelest).
• Erinevus subjektist (nominatiiv): akusatiiv eristab objekti sellest, kes tegevust sooritab.

Kuidas akusatiivi ära tunda?

• Küsi lausesse küsimusi: keda? või mida? – vastuseks olev sõna on otsene objekt (akusatiivifunktsiooniga).
• Võrdle sõna vormi nominatiiviga: kui vorm erineb (näiteks artikli või lõpu järgi), siis muutus võib tähendada akusatiivi kasutust.
• Kontrolli, kas antud keel eristab subjekti- ja objekti-vorme pronoomenitel (näiteks inglise he/him, vene он/его).

Akusatiiv ja eesti keel

Eesti keeles ei ole tänapäeval eraldi produktiivset akusatiivkäändet samamoodi nagu ladina või vene keeles. Otsese objekti väljendamiseks kasutatakse peamiselt nimetava, omastava ja osastava käände vorme ning nende valik sõltub semantilisest tegurist (nt tegevuse täielikkus, arv, määratlus, eitamine). Samas on eesti keeles olemas objekti vormid pronoomenitel (nt mina → mind, tema → teda), mis mängivad samas rolli nagu teistes keeltes objektivormid.

Lihtsad eesti näited objekti väljendamiseks:

• Ma näen teda. (pronoomeni objektivorm)
• Ta tunneb meest.
• Ma joon vett.

Kui vajad täpsemat grammatikaülevaadet eesti objektivormide kasutusest (nimetav vs osastav vs omastav) või soovid harjutusülesandeid objektide tuvastamiseks eri keeltes, võin koostada selged reeglid ja näidete komplekti.

Otsing