Subjekt (grammatika): grammatilise ja loogilise subjekti selgitus
Grammatikas on subjekt aktiivses lauses tavaliselt lause tegija ehk see, kellest või millest öeldakse midagi. Näide: Alan suudles Jane'i — siin on Alan nii loogiline (semantiline) kui ka grammatiline subjekt.
Subjektil on kaks erinevat mõistet: grammatiline subjekt (sünktaktiline ehk morfosüntaktiline roll lauses) ja loogiline subjekt (semantiline tegija või agent). Need võivad langev kokku või erineda; järgnevad näited seda illustreerivad.
- Meie lapsed istutasid puu. — siin on meie lapsed nii loogiline kui ka grammatiline subjekt (nad tegid tegevuse).
- Puu istutati meie laste poolt. — selles passiivses lauses on puu grammatiline subjekt (seda märgitakse verbiga), aga loogiline tegija on meie lapsed.
Ehk teises lauses toimib puu lause sünktaktilise keskpunktina (grammatiline subjekt), kuigi tegevuse põhjustajad ehk agentid on hoopis meie lapsed. Sellest tulenebki vahe loogilise ja grammatilise subjekti vahel.p996
On ka lauseid, kus puudub nähtav (overt) subjekt või kus subjekt on implitsiitne (mitteesitatud):
- Tule siia! — käskivas (imperatiivses) lauses on subjekt tavaliselt välja jäetud, aga mõeldud subjekt on sinä (teise isiku kõnealus).
- Selle varguse tuvastamine võtab aega. — siin on subjekt nominaliseeritud tegevus selle varguse tuvastamine, mis on lause loogiline ja ka grammatiline subjekt.
- Sajab. — ilmastikku kirjeldav lause võib olla ilma selge tegijata (impersoonne), subjekt puudub või on olematu.
Kui lausel on subjekt (nähtav või implitsiitne), siis lause ülejäänud osa, mis ütleb subjekti kohta midagi, nimetatakse predikaadiks ehk öeldiseks. Predikaat sisaldab tavaliselt verbi ja võib sisaldada täiendusi või määrsõnu.
Lisamärkused ja tähelepanekud:
- Grammatiline subjekt väljendub sageli nimetavas käändes (nominative) ning sellega toimub ökoodi ehk kõnealus-öeldise kooskõla (nt isikuvormide puhul).
- Paljud keeled, sh eesti keel, lubavad subjekti välja jätta, kui see on konteksti põhjal arusaadav (niinimetatud pro-drop olukorrad imperatiivides ja mõnedes kõnevormides).
- Passiivsed ja nominaalised konstruktsioonid näitavad selgelt, kuidas grammatiline ja loogiline subjekt võivad erineda: grammatiline vastutab lause süntaksi eest, loogiline aga semantika ehk „kes teeb“.
- Subjekti määratlus võib sõltuda teooriast ja grammatikalisest analüüsist: eri keelte grammatikates ja lingvistilistes traditsioonides rõhutatakse subjektiga seotud erinevaid tunnuseid (näiteks käändevorm, lausealus, verbikooskõla jms).
Kokkuvõtteks: subjekt on lause osa, mis tavaliselt määrab, kellest või millest öeldakse midagi; grammatilise ja loogilise subjekti erinevus selgub eelkõige juhul, kui lause struktuur (näiteks passiiv) eraldab lause sünktaktilise keskme semantilisest tegijast.
