Lause on rühm sõnu, mis on kokku pandud, et midagi tähendada. Lause on keele põhiüksus, mis väljendab terviklikku mõtet. See teeb seda, järgides süntaksi grammatilisi põhireegleid. Näiteks: "Angela on klassi kõige armsam tüdruk".

Terviklikul lausel on vähemalt subjekt ja põhiverbi, et väljendada (deklareerida) terviklikku mõtet. Lühike näide: Walker kõnnib. Subjekt on substantiiv, mis teeb põhiverbi. Põhiverbiks on verb, mida subjekt teeb. Inglise keeles ja paljudes teistes keeltes on kirjutatud lause esimene sõna suurtäht. Lause lõpus on punkt või punkt (ameerika keeles: "period").

Mis moodustab lause — põhiosad

Lause põhiosad on järgmised:

  • Subjekt — see, kellest või millest lause räägib (tavaliselt substantiiv või nimisõnarühmitus).
  • Põhiverb (predikaat) — ütleb, mida subjekt teeb või mis temaga toimub (tavaliselt verb).
  • Objekt — lause osa, mis kannatab tegevust; vastab küsimusele „keda? mida?“. Ei ole iga lauses kohustuslik.
  • Adverbiaalid (moodustised, määrangud) — annavad lisainfot kohast, ajast, viisist, põhjuse jms.
  • Attributid — täpsustavad subjekti või objekti (näiteks omadussõnad).

Lauseliigid ja näited

  • Lihtlause — sisaldab ühte predikaati: Maria loeb raamatut.
  • Liitlause — koosneb mitmest omavahel seotud lausest (sõltumatu või sõltuv), näiteks: Ta tuli koju ja hakkas süüa tegema.
  • Kooslause (liit- ja alistuslausete kombinatsioon) — sisaldab pealauset ja üht või mitut alalauseid: Kui vihma sajab, jääme koju.
  • Käskiv lause — väljendab käsku või soovi: Tule siia!
  • Küsimus — lõpeb küsimärgiga: Kuhu sa lähed?
  • Hüüdlause — väljendab tugevat emotsiooni: Kui ilus päev!

Põhireeglid ja varjundid

  • Sõnajärg: eesti keeles on sõnajärg suhteliselt vaba, kuid tavapärane järjestus on SVO (subjekt–verb–objekt). Sõnajärg mõjutab rõhku ja tähenduse nüansse.
  • Ühildumine: verbaalne tegusõna peab kooskõlastuma subjektiga ajavormis, arvus ja isikus (näiteks: mina lähen vs meie läheme).
  • Kogus ja vormid: objektid, määrsõnad ja omadussõnad võivad muutuda käändes vastavalt funktsioonile lauses.
  • Kirjapunktuur: lause algab tavaolukorras suure algustähega (sõltuvalt keele reeglitest) ja lõpeb punktiga, küsimärgiga või hüüumärgiga.

Kölmused ja alalauseed

Alamlausete abil saab lisada täpsustusi, põhjendusi, tingimusi ja muid kõrvalmõtteid. Näited:

  • Selgitav alalause: Õpetaja, kes naerab, on meie klassis kõige sõbralikum.
  • Tingimuslause: Kui sa valmis oled, lähme ära.
  • Põhjuslause: Sest sadu külma tõttu jääme täna koju.

Kasutuspraktika ja näpunäited

  • Kirjuta selgeid ja lühikesi lauseid, kui tahad olla arusaadav—pikaid liitlauseid kasuta siis, kui vajalik.
  • Kontrolli, et lausel oleks põhiosad (subjekt ja predikaat) või et puuduv osa oleks kontekstist arusaadav.
  • Väldi vigu ühildumises (nt subjekt ja verb eri arvus) ning jälgi käänete korrektset kasutust.
  • Kasuta lauseehitust teadlikult: näiteks teisalda mõtte rõhutamiseks algusesse konkreetset sõna või fraasi.

Lühike kokkuvõte: lause on tähendust kandev sõnajada, mille keskmes on tavaliselt subjekt ja verb. Loomulikult on olemas palju variatsioone ja erandeid, aga need põhitõed aitavad lauset mõista ja korrektselt kasutada.