Keel — mõiste, funktsioonid ja tüübid (inimkeel, viipekeel)
Tutvu keelega: mõiste, funktsioonid ja tüübid (inimkeel, viipekeel). Kuidas keel kujundab suhtlust, mõtlemist ja kultuuri ning miks 2500 keelt on väljasuremiseohus.
Keel on inimeste tavapärane suhtlemisviis. Erinevalt teiste loomade kommunikatsioonist võimaldab inimkeel väga keerukat ja abstraktset informatsiooni edastada: see on produktiivne (uute lausete loomise võime), rekursiivne ja suudab väljendada mõtteid, mis ei ole otseselt siin‑ja‑praegu. Kuigi teised loomad suhtlevad muude vahendite abil, on inimkeel kultuuriliselt edasikantav ja omab kõrget abstraktsioonitaset.
Põhiomadused ja komponendid
Inimkeelel on süntaks, st reeglite kogum, mille abil ühendatakse sõnu omavahel, et moodustada avaldusi ja küsimusi. Süntaksi kõrval kuuluvad keele põhikomponentide hulka:
- fonoloogia (häälikute süsteem),
- morfoloogia (sõnaehitus ja vormide tähendus),
- semantika (sisu ja tähendused),
- pragmatika (kontekstist sõltuv keelakasutus) ja
- leksikon (sõnavara).
Keel on generaatiivne: piiratud reeglitega saab toota väga paljusid uusi lausetsidemeid. Keele struktuurid ja reeglid muutuvad aja jooksul — tekivad uusi sõnu, muutuvad tähendused ja kujunevad dialektid.
Funktsioonid
Keel täidab mitmeid olulisi funktsioone:
- kommunikatiivne: info ja emotsioonide edastamine;
- kognitiivne: keel aitab mõelda, mõtestada ja organiseerida teadmisi;
- sotsiaalne: identiteedi ja grupikuuluvuse väljendamine (nt kogukonna või riigi keel);
- kultuuriline: teadmiste, traditsioonide ja väärtuste pärandamine;
- metakeelne: keel ise kui vahend keele kohta rääkimiseks (nt grammatika kirjeldamine).
Vormid, tüübid ja eri tähendused
Keel võib toimuda kõne või kirjutamise teel või käte liigutamisega, et teha märke. Keele väljendusviisid võivad olla akustilised, visuaalsed või taktiilsed (näiteks puudutuse kaudu edastatavad süsteemid). See tähendab, et keel ei ole lihtsalt ükskõik milline suhtlemisviis — tal on spetsiifilised struktuurid ja reeglid. Isegi osa inimeste suhtlusest ei ole keel: vt mitteverbaalne suhtlus, mis hõlmab žeste, ilmeid ja keharõhke.
Inimkeel jaguneb ka mõistes kahte tasandit: keel kui võime ehk kõnevõime ja keel kui konkreetne süsteem (näiteks eesti keel). Lisaks on olemas:
- kogukonna või riigi keel — konkreetne keelesüsteem, mida kasutab teatud inimgrupp;
- kõnevõime — inimese võime omandada ja kasutada keelt;
- formaalne keel matemaatikas, loogikas ja informaatikas — täpselt määratletud märgisüsteem, mida kasutatakse algoritmide, tõestuste ja programmide kirjeldamiseks;
- viipekeel kurtidele (inimesed, kes ei kuule) — nägemispõhine keeleline süsteem, millel on oma grammatikad ja variante;
- koolitüüpi õppeaine — ajal kasutatakse sõna ka aine või kursuse tähenduses (nt keeleõpe).
Keele omandamine ja mitmekeelsus
Lapsed omandavad emakeelt väga varakult läbi kuulmise, imiteerimise ja sotsiaalse osalemise. Keeleõppe uurimused näitavad, et varane ja rikkalik keelekeskkond toetab sõnavara ja grammatikate arengut. Inimesed võivad olla ka kaks- või mitmekeelsed — see mõjutab kognitiivseid oskusi, identiteeti ja sotsiaalset suhtlust.
Keelte muutumine ja väljasuremine
Keel muutub pidevalt: uued sõnad tekivad tehnoloogia, kultuuri ja kontaktide kaudu; mõisted saavad uusi tähendusi; dialektid ja standardkeeled nihkuvad. Keelte elujõulisust mõjutavad poliitika, haridus, urbaniseerumine ja majandus. UNESCO ütleb, et 2500 keelt on väljasuremisohus — sageli suruvad need väikesed keelerühmad suuremate riigikeelte või rahvusvaheliste keeltevoolude tõttu välja. Keelte säilitamiseks on vajalik dokumenteerimine, keeleõpe noortele ja kogukondade keelepoliitika toetamine.
Praktiline tähendus
Keel on igapäevaelus hädavajalik — see võimaldab suhtlust, teadmiste edasiandmist, loomet ja institutsioonide toimimist. Samal ajal on keele uurimine oluline teadusharu (lingvistika), mis aitab mõista inimmeele, kultuuri ja ühiskonda.
Keele universaalid
Kõiki keeli ühendavad teatud asjad, mis eristavad neid kõigist teistest suhtlusviisidest.
- Keelel on reeglid, mida kogukond jagab.
- Kõik inimkeeled põhinevad helil ja kuulmisel või viipekeele puhul nägemisel. Kõiki põhiheliühikuid ehk foneeme ühendab see, et neid saab rääkida inimhäälega ja kuulda inimkõrvaga.
- Helid tulevad järjestikku, mitte kõik korraga. Seda jäljendatakse kirjutamisel, kus märgid pannakse paberile või ekraanile samas järjekorras.
- Helide voogude vahel on väikesed vahed ja need on suuremates pakettides. Suuremaid pakette nimetame me lauseteks või küsimuseks või vastuseks või kommentaariks.
- Enamikus keeltes, sealhulgas inglise keeles, võib süntaks või sõnade järjestus muuta tähendust: "kass istus mehe peal" erineb "mees istus kassi peal".
- Sõnad (mis võivad koosneda rohkem kui ühest foneemist) jagunevad kahte klassi: sisulised ja mittesisulised. Sisulised sõnad on tähendusega: nimisõnad, verbid, omadussõnad jne. Mittesisulised sõnad on selleks, et keel toimiks: ja, mitte, sisse, välja, mis jne. Grammatika seisneb selles, et uurida, kuidas sõnad sobivad kokku, et midagi tähendada.
- Kõik keeled on:
- laused, milles on kaks liiki väljendeid: nimisõnad ja verbid: Jill on siin.
- omadussõnad, mis modifitseerivad nimisõnu: hea toit.
- ühendamise viisid: uppumine või ujumine.
- fiktiivsed elemendid: Jillile meeldib ujuda, mulle ka.
- seadmed tellimiseks või küsimuste esitamiseks: Tõuse üles! Oled sa haige?
- Enamikul keeltest on kirjalik vorm. Enne helisalvestuse leiutamist oli kirjasüsteem ainus viis suulise teabe jälgimiseks.
- Kõik keeled arenevad pidevalt. Tekivad uued sõnad, uued väljendusviisid, uued aktsendid.
Keeltes on veel palju muudki ühist.
Pärimine
Võime keelt õppida ja kasutada on pärilik. Tavaliselt sünnivad kõik inimesed selle võimega. See, millist keelt laps õpib, sõltub sellest, millist keelt kõneleb tema kogukond. Võime on pärilik, kuid konkreetne keel õpitakse.
Lastel on eriline periood, umbes 18 kuust kuni nelja aastani, mis on keele õppimiseks kriitiline. Kui see on tõsiselt häiritud, siis on nende keeleoskus kahjustatud. Vanemad inimesed õpivad teistmoodi, mistõttu nad õpivad teist keelt harva nii hästi kui oma emakeelt.
Keeletüübid
Matemaatika ja arvutiteadus kasutavad loodud keeli, mida nimetatakse formaalseteks keelteks (nagu arvutite programmeerimiskeeled), kuid need võivad olla või mitte olla "tõelised" keeled. Paljud peavad matemaatikat ennast keeleks. Mõned inimesed peavad muusikalist notatsiooni muusikakeele kirjutamise viisiks.
Hiina keel on keel, millel on maailmas kõige rohkem emakeelseid kõnelejaid, kuid hiina keel ei ole tegelikult keel. Tegemist on tiheda dialektide perekonnaga, millest mõned erinevad üksteisest sama palju kui romaanikeeled üksteisest.
Inglise keelt nimetatakse sageli "rahvusvaheliseks keeleks" või lingua franca. See on maailma peamine teine keel ja rahvusvaheline teaduse, reisimise, tehnoloogia, äri, diplomaatia ja meelelahutuse keel. Prantsuse keelel oli sarnane staatus kuni 20. sajandini ja teistel aegadel ka teistel keeltel.
· Inglise keel kui emakeel: 380 miljonit. p108
· Inglise keel ametliku teise keelena: kuni 300 miljonit.
· Inglise keele õpetamine teise keelena, kuid ilma ametliku staatuseta: igaüks võib arvata, kuni 1000 miljonit/1 miljard.
· Hiina keel (mandariini keel): 390 miljonit emakeele kõnelejat. p96
Mõned keeled on loodud nii, et paljud inimesed üle maailma saavad neid õppida, ilma et uued keeled oleksid seotud mõne konkreetse riigi või kohaga. Neid nimetatakse konstrueeritud keelteks. Üks populaarsemaid neist keeltest on esperanto, mida mõnikord nimetatakse "La Internacia Lingvo" ehk "Rahvusvaheline keel". Teine selline keel on Volapük, mis oli populaarne umbes sada aastat tagasi, kuid on praegu palju vähem populaarne. Selle on enamasti asendanud sellised keeled nagu esperanto, interlingua ja ido.
Volapük sai ebapopulaarseks osaliselt seetõttu, et mõned helid on raske välja öelda inimestele, kes räägivad hispaania või inglise keelt, mis on kaks maailma enim räägitud keelt.
Seotud leheküljed
- Tähestik
- Põhiline inglise keel
- Inglise keel kui võõrkeel
- Inglise keel
- Ajalooline keeleteadus
- Keeleõpe
- Keelepered ja keeled
- Keeleteadus
- Keelte loetelu
- Ortograafia
- Fonoloogia
- Teine keel
- Semantika
- Logopeediline ravi
Küsimused ja vastused
K: Kuidas nimetatakse keeleõpetust?
V: Keele uurimist nimetatakse keeleteaduseks.
K: Kuidas inimesed keelega suhtlevad?
V: Inimesed suhtlevad keelega, kasutades süntaksit, s.t reegleid, mille abil ühendatakse sõnu omavahel, et teha avaldusi ja küsimusi.
K: Milliseid teisi suhtlusviise kasutavad loomad peale keele veel?
V: Teised loomad võivad suhelda muude vahendite abil, näiteks pärandades kõnesid, millel on etteantud funktsioonid.
K: Kuidas saab inimese keelt muuta?
V: Inimese keelt saab muuta, lisades uusi sõnu, näiteks uute asjade kirjeldamiseks.
K: Kas kõiki inimkommunikatsiooni vorme peetakse keeleks?
V: Ei, kõiki inimkommunikatsiooni vorme ei peeta keeleks; mõningaid vorme peetakse mitteverbaalseks suhtluseks.
K: Kas UNESCO teatab, et mõni keel on väljasuremisohus?
V: Jah, UNESCO teatab, et 2500 keelt on väljasuremisohus.
K: Kas viipekeelt kasutavad ainult kurdid, kes ei kuule?
V: Jah, viipekeelt kasutavad peamiselt kurdid, kes ei kuule.
Otsige