Keel

Keele universaalid

Kõiki keeli ühendavad teatud asjad, mis eristavad neid kõigist teistest suhtlusviisidest.

1. Keelel on reeglid, mida kogukond jagab.
2. Kõik inimkeeled põhinevad helil ja kuulmisel või viipekeele puhul nägemisel. Kõiki põhiheliühikuid ehk foneeme ühendab see, et neid saab rääkida inimhäälega ja kuulda inimkõrvaga.
3. Helid tulevad järjestikku, mitte kõik korraga. Seda jäljendatakse kirjutamisel, kus märgid pannakse paberile või ekraanile samas järjekorras.
4. Helide voogude vahel on väikesed vahed ja need on suuremates pakettides. Suuremaid pakette nimetame me lauseteks või küsimuseks või vastuseks või kommentaariks.
5. Enamikus keeltes, sealhulgas inglise keeles, võib süntaks või sõnade järjestus muuta tähendust: "kass istus mehe peal" erineb "mees istus kassi peal".
6. Sõnad (mis võivad koosneda rohkem kui ühest foneemist) jagunevad kahte klassi: sisulised ja mittesisulised. Sisulised sõnad on tähendusega: nimisõnad, verbid, omadussõnad jne. Mittesisulised sõnad on selleks, et keel toimiks: ja, mitte, sisse, välja, mis jne. Grammatika seisneb selles, et uurida, kuidas sõnad sobivad kokku, et midagi tähendada.
7. Kõik keeled on:
1. laused, milles on kaks liiki väljendeid: nimisõnad ja verbid: Jill on siin.
2. omadussõnad, mis modifitseerivad nimisõnu: hea toit.
3. ühendamise viisid: uppumine või ujumine.
4. fiktiivsed elemendid: Jillile meeldib ujuda, mulle ka.
5. seadmed tellimiseks või küsimuste esitamiseks: Tõuse üles! Oled sa haige?
8. Enamikul keeltest on kirjalik vorm. Enne helisalvestuse leiutamist oli kirjasüsteem ainus viis suulise teabe jälgimiseks.
9. Kõik keeled arenevad pidevalt. Tekivad uued sõnad, uued väljendusviisid, uued aktsendid.

Keeltes on veel palju muudki ühist.

Pärimine

Võime keelt õppida ja kasutada on pärilik. Tavaliselt sünnivad kõik inimesed selle võimega. See, millist keelt laps õpib, sõltub sellest, millist keelt kõneleb tema kogukond. Võime on pärilik, kuid konkreetne keel õpitakse.

Lastel on eriline periood, umbes 18 kuust kuni nelja aastani, mis on keele õppimiseks kriitiline. Kui see on tõsiselt häiritud, siis on nende keeleoskus kahjustatud. Vanemad inimesed õpivad teistmoodi, mistõttu nad õpivad teist keelt harva nii hästi kui oma emakeelt.

Keeletüübid

Matemaatika ja arvutiteadus kasutavad loodud keeli, mida nimetatakse formaalseteks keelteks (nagu arvutite programmeerimiskeeled), kuid need võivad olla või mitte olla "tõelised" keeled. Paljud peavad matemaatikat ennast keeleks. Mõned inimesed peavad muusikalist notatsiooni muusikakeele kirjutamise viisiks.

Hiina keel on keel, millel on maailmas kõige rohkem emakeelseid kõnelejaid, kuid hiina keel ei ole tegelikult keel. Tegemist on tiheda dialektide perekonnaga, millest mõned erinevad üksteisest sama palju kui romaanikeeled üksteisest.

Inglise keelt nimetatakse sageli "rahvusvaheliseks keeleks" või lingua franca. See on maailma peamine teine keel ja rahvusvaheline teaduse, reisimise, tehnoloogia, äri, diplomaatia ja meelelahutuse keel. Prantsuse keelel oli sarnane staatus kuni 20. sajandini ja teistel aegadel ka teistel keeltel.

·         Inglise keel kui emakeel: 380 miljonit. ^p108

·         Inglise keel ametliku teise keelena: kuni 300 miljonit.

·         Inglise keele õpetamine teise keelena, kuid ilma ametliku staatuseta: igaüks võib arvata, kuni 1000 miljonit/1 miljard.

·         Hiina keel (mandariini keel): 390 miljonit emakeele kõnelejat. ^p96

Mõned keeled on loodud nii, et paljud inimesed üle maailma saavad neid õppida, ilma et uued keeled oleksid seotud mõne konkreetse riigi või kohaga. Neid nimetatakse konstrueeritud keelteks. Üks populaarsemaid neist keeltest on esperanto, mida mõnikord nimetatakse "La Internacia Lingvo" ehk "Rahvusvaheline keel". Teine selline keel on Volapük, mis oli populaarne umbes sada aastat tagasi, kuid on praegu palju vähem populaarne. Selle on enamasti asendanud sellised keeled nagu esperanto, interlingua ja ido.

Volapük sai ebapopulaarseks osaliselt seetõttu, et mõned helid on raske välja öelda inimestele, kes räägivad hispaania või inglise keelt, mis on kaks maailma enim räägitud keelt.

Seotud leheküljed

• Tähestik
• Põhiline inglise keel
• Inglise keel kui võõrkeel
• Inglise keel
• Ajalooline keeleteadus
• Keeleõpe
• Keelepered ja keeled
• Keeleteadus
• Keelte loetelu
• Ortograafia
• Fonoloogia
• Teine keel
• Semantika
• Logopeediline ravi