Hiina keel
Hiina keel on keelte rühm, mida hiinlased kasutavad Hiinas ja mujal. See kuulub keelteperekonda, mida nimetatakse Hiina-Tiibeti keelte perekonnaks.
Hiina keel hõlmab mitmeid piirkondlikke keelevariante, millest peamised on mandariini, wu, yue ja min. Need ei ole vastastikku mõistetavad ja paljud piirkondlikud sordid on ise mitmed vastastikku mittemõistetavad alamsordid. Seetõttu nimetavad paljud keeleteadlased neid sorte eraldi keelteks.
"Hiina" võib viidata nii kirjakeele kui ka kõnekeele all. Ehkki hiina keeli on palju, kasutatakse neis sama kirjasüsteemi. Erinevused kõnes kajastuvad erinevustes kirjas. Ametlik Hiina järgib sarnast poliitikat nagu Nõukogude Liidus, kasutades ühte ametlikku keelt, et inimesed saaksid üksteisest aru. Hiina standardkeeleks nimetatakse inglise keeles mandariini keelt, Mandariini keelt "Pǔtōnghuà" ehk "kõigile ühine kõne" Mandariinas ja "Guóyǔ" ehk "kogu riigi keel" Taiwanis. Kõik ametlikud dokumendid on kirjutatud mandariini keeles ja mandariini keelt õpetatakse kogu Hiinas. See on keeleõpetuse standard ka mõnes teises riigis.
Hiina keelt kasutavad hiina keele esindajad Hiinas ja teised Hiina etnilised rühmad, kes on Hiina valitsuse poolt hiina keeleks kuulutatud. Hiina keelt kirjutatakse peaaegu alati hiina tähtedega. Need on sümbolid, millel on tähendus, mida nimetatakse logogrammideks. Need annavad ka mõningaid vihjeid häälduse kohta, kuid sama tähemärk võib olla väga erinevalt hääldatud eri hiina keelte puhul. Kuna hiina kirjamärgid on olnud kasutusel juba vähemalt 3500 aastat, ütlevad inimesed üksteisest kaugel asuvates kohtades neid erinevalt, nii nagu "1, 2, 3" võib erinevates keeltes lugeda erinevalt.
Hiinlased pidid hääldusi sõnaraamatutesse üles kirjutama. Hiina keeles ei ole tähestikku, seega oli alguses suur probleem, kuidas häälikuid üles kirjutada. Tänapäeval kasutatakse mandariini keeles Hanyu Pinyin'i, et esitada helisid ladina tähtedega.
Kõik hiina keeled (või dialektid) kasutavad toone. See tähendab, et nad kasutavad kõrgeid ja madalaid helikõrgusi, mis aitavad tähenduserinevusi selgeks teha.
Hiina keele erinevad keeled või dialektid
Hiina keel on nagu suur puu. Puu alus sai alguse tuhandeid aastaid tagasi. Nüüd on tal mitu peamist haru. Mõned inimesed nimetavad "lihtsalt oksaks" seda, mida teised inimesed nimetavad peajäsemeks, nii et võib öelda, et on kuus või seitse peajäset. Kõik need peajäsemed jagunevad harudeks umbes nii, nagu on harud inglise keeles, mida räägitakse Suurbritannias, Ameerika Ühendriikides, Austraalias, Indias ja nii edasi. Nii nagu romaani keeled pärinevad kõik Rooma ümbrusest ja põhinevad ladina keelel, on ka hiina keeltel kõigil mingi ühine allikas, nii et nad hoiavad endas palju ühist.
Siin on seitse peamist hiina keele/keelepruugi põhirühma suuruse järgi:
- Guan ("põhja" ehk mandariini keel), 北方話/北方话 või 官話/官话 (umbes 850 miljonit kõnelejat),
- Wu, 吳/吴, mis hõlmab šanghai keelt (umbes 90 miljonit kõnelejat),
- Yue (kantoni keel), 粵/粤 (umbes 80 miljonit kõnelejat),
- Min (Hokkien, mis hõlmab ka taiwani keelt), 閩/闽 (umbes 50 miljonit kõnelejat),
- Xiang, 湘 (umbes 35 miljonit kõnelejat),
- Hakka, 客家 või 客 ehk "külalisperekonna" kõne (umbes 35 miljonit kõnelejat),
- Gan, 贛/赣 (umbes 20 miljonit kõnelejat)
Tänapäeva filiaalid on näidatud ainult "Guan" (ametnike keel. mandariini keel).
Traditsioonilised ja lihtsustatud tähemärgid
1956. aastal avalikustas Hiina Rahvavabariigi valitsus hiina keele õppimise, lugemise ja kirjutamise lihtsustamiseks lihtsustatud hiina kirjamärkide kogumi. Mandri-Hiinas ja Singapuris kasutavad inimesed neid lihtsamaid tähemärke. Hongkongis, Taiwanis ja teistes kohtades, kus räägitakse hiina keelt, kasutatakse endiselt traditsioonilisemaid kirjamärke. Ka korea keel kasutab teatavate sõnade tähistamiseks hiina kirjamärke. Jaapani keel kasutab neid veelgi sagedamini. Neid märke nimetatakse korea keeles Hanja ja jaapani keeles Kanji.
Hea haridusega hiinlane teab tänapäeval 6000-7000 kirjamärki. Umbes 3000 hiina kirjamärki on vaja mandriosa ajalehe lugemiseks. Inimesed, kes on õppinud ainult 400 kõige sagedamini kasutatavat märki, saavad siiski ajalehte lugeda, kuid nad peavad mõned vähemkasutatavad sõnad ära arvama.
Näited
Siin on mõned näidised mõnest sõnast ja lausest mandariini hiina keeles. Lihtsustatud tähemärgid on vasakul ja traditsioonilised tähemärgid on paremal. Hääldus on esitatud pinyin-süsteemis, mis ei pruugi alati olla nii lihtne, kui tundub neile, kes seda ei ole õppinud.
Traditsioonilised tähemärgid on nüüd kasutusel Hongkongis ja Taiwanis. Mandri-Hiina hiinlased kasutavad lihtsustatud tähemärke, kuid võivad tunnustada traditsioonilisi tähemärke.
Enne 1956. aastat kirjutati hiina keelt ainult traditsiooniliste tähtedega. Sel ajal ei osanud enamik hiinlasi üldse lugeda ega kirjutada. Hiina Rahvavabariigi valitsus arvas, et traditsioonilistest tähtedest on väga raske aru saada. Nad arvasid ka, et kui nad muudavad tähemärgid lihtsamaks, siis õpib rohkem inimesi lugema ja kirjutama. Tänapäeval oskavad paljud inimesed Hiinas lugeda ja kirjutada uute lihtsustatud tähtedega.
| Sõna | Pinyin | Lihtsustatud | Traditsiooniline |
| Kuidas teil läheb? | Nǐ hǎo ma? | 你好吗？ 你好吗？ | 你好嗎？ |
| Mis on teie nimi? | Nǐ jiào shénme míngzi? | 你叫什么名字？ | 你叫什麽名字？ |
| Měiguó | 美国 | 美國 美國 | |
| Fǎguó | 法国 | 法國 | |
| Yīngguó | 英国 | 英國 | |
| Déguó | 德国 | 德國 | |
| Éguó | 俄国 | 俄國 | |
| Tàiguó | 泰国 | 泰國 | |
| Bōlán | 波兰 | 波蘭 | |
| Rìbĕn | 日本 | 日本 | |
| Bājīsītǎn | 巴基斯坦 | 巴基斯坦 |
Seotud leheküljed
- Standardne hiina keel
- Mandariini hiina keel
- Kantoni keel
Küsimused ja vastused
K: Millisesse keeleperekonda kuulub hiina keel?
V: Hiina keel kuulub sino-tiibeti keeleperekonda.
K: Millised on hiina keele peamised piirkondlikud variandid?
V: Hiina keele peamised piirkondlikud sordid on mandariini, wu, yue ja min.
K: Kuidas mõjutavad hiina keele erinevused kõnelemises ja kirjutamises?
V: Erinevused kõnelemises kajastuvad erinevustes kirjas.
K: Mis on Hiina ametlik keel?
V: Hiina standardkeeleks nimetatakse mandariini keelt ja seda kasutatakse Hiinas ametliku keelena.
K: Kas mandariini keelt õpetatakse kogu Hiinas?
V: Jah, mandariini keelt õpetatakse kogu Hiinas.
K: Kui kaua on hiina kirjamärgid olnud kasutusel?
V: Hiina kirjamärgid on olnud olemas vähemalt 3500 aastat.
K: Kuidas kujutab Hanyu Pinyin helisid ladina tähtedega?
V: Hanyu Pinyin kujutab mandariini keele helisid rooma tähtede abil.
