Saksamaa

Ajalugu

Saksamaa saavutas tähtsuse Saksa rahva Püha Rooma keisririigina, mis oli esimene Reich (see sõna tähendab impeeriumi). Seda alustas Karl Suur, kes sai esimeseks Püha Rooma keisriks 800. aastal pKr, ja see kestis kuni 1806. aastani, Napoleoni sõdade ajani.

Teine Reich sai alguse 1871. aastal Versailles'is sõlmitud lepinguga. Uue Saksa impeeriumi suurim riik oli Preisimaa. Valitsejaid kutsuti keisriteks ehk "Saksa keisriteks", kuid nad ei nimetanud end "Saksamaa keisriteks". Keisririigis oli palju väiksemaid riike, kuid mitte Austria. Saksamaa jäi keisririigiks 50 aastaks.

1866. aastal võitis Preisimaa sõja Austria ja nende liitlaste vastu. Selle aja jooksul asutas Preisimaa Põhja-Saksa Konföderatsiooni. Saksamaa ühendamise leping sõlmiti pärast seda, kui Saksamaa võitis 1871. aastal Prantsuse-Preisi sõja Prantsusmaaga. Esimeses maailmasõjas ühines Saksamaa Austria-Ungari liiduga ja kuulutas taas Prantsusmaale sõja. Sõda muutus läänes aeglaseks ja muutus kaevikusõjaks. Palju mehi hukkus mõlemal poolel, ilma et oleks võidetud või kaotatud. Idarindel võitlesid sõdurid Vene impeeriumiga ja võitsid seal pärast seda, kui venelased loobusid. Sõda lõppes 1918. aastal, sest sakslased ei suutnud läänes võita ja andsid alla. Ka Saksamaa keiser pidi oma võimust loobuma. Prantsusmaa võttis Saksamaalt Alsace'i ja Poola sai Danzigi koridori. Pärast revolutsiooni lõppes Teine Reich ja algas demokraatlik Weimari Vabariik.

Pärast sõda oli Saksamaal palju probleeme rahaga, sest Versailles' rahulepingu tõttu pidi Saksamaa tasuma Esimese maailmasõja ja ülemaailmse suure majanduslanguse kulud.

Kolmas Reich oli Natsi-Saksamaa; see kestis 12 aastat, 1933-1945. See algas pärast seda, kui Adolf Hitlerist sai valitsusjuht. 23. märtsil 1933 võttis Reichstag (parlament) vastu volitusakti, mis võimaldas Hitleri valitsusel juhtida riiki ilma Reichstagi ja presidendi abita. See andis talle täieliku kontrolli riigi ja valitsuse üle. Hitlerist sai tegelikult diktaator.

Hitler tahtis ühendada kõik sakslased üheks riigiks ja tegi seda, võttes üle kohti, kus sakslased elasid, nagu Austria ja Tšehhoslovakkia; Hitler tahtis ka maad Poolas, mis kuulus Saksamaale enne 1918. aastat, kuid Poola keeldus seda talle andmast. Seejärel tungis ta Poolasse. Sellega algas 1. septembril 1939 Teine maailmasõda. Sõja alguses oli Saksamaa võidukas ja tungis isegi edukalt Prantsusmaale. Tal õnnestus vallutada suur osa Euroopast. Kuid 1941. aastal ründas Saksamaa Nõukogude Liitu ja pärast Kurski lahingut algas Saksa idarindel aeglane taganemine kuni sõja lõpuni. 8. mail 1945 andis Saksamaa pärast Berliini vallutamist alla, Hitler oli nädal varem ennast tapnud. Sõja tõttu kaotas Saksamaa palju Saksa maad Oder-Neiße joonest ida pool ning 45 aastaks oli Saksamaa jagatud Lääne- ja Ida-Saksamaaks. Natsi-Saksamaal toimusid sõja ajal ka muud sündmused, sealhulgas holokaust, juutide ja teiste rahvaste massiline genotsiid, mille eest mõned natsid said Nürnbergi protsessil karistada.

1989. aastal toimus Ida-Saksamaal reformiprotsess, mis viis Berliini müüri avamiseni ja Saksamaa sotsialistliku valitsemise lõppemiseni. Need sündmused on Saksamaal tuntud kui Wende või Friedliche Revolution (rahumeelne revolutsioon). Pärast seda liitus Ida-Saksamaa 1990. aastal Lääne-Saksamaaga. Uus Saksamaa on osa Euroopa Liidust.

Martin Luther (1483-1546) algatas protestantliku reformatsiooni.

Poliitika

Saksamaa on põhiseaduslik föderaalne demokraatia. Selle poliitilised reeglid tulenevad "põhiseadusest", mida nimetatakse põhiseaduseks (Grundgesetz) ja mille Lääne-Saksamaa kirjutas 1949. aastal. Saksamaal on parlamentaarne süsteem ja parlament valib valitsusjuhi, liidukantsleri (Bundeskanzler). Praegune kantsler, dr Angela Merkel, on naine, kes elas varem Ida-Saksamaal.

Saksamaa rahvas valib iga nelja aasta tagant parlamendi, mida nimetatakse Bundestagiks (föderaalassambleeks). Saksamaa 16 liidumaa (Bundesländer) valitsuse liikmed töötavad Bundesratis (Liidunõukogus). Bundesrat võib aidata kaasa mõnede seaduste vastuvõtmisele.

Peamised ametikoha omanikud
Kontor	Nimi	Partei	Kuna
President	Frank-Walter Steinmeier	SPD	19. märts 2017
Kantsler	Angela Merkel	CDU	22. november 2005
Muud valitsuserakonnad		SPD, CSU

Riigipea on Bundespräsident (föderaalpresident). Sellel isikul ei ole tegelikke volitusi, kuid ta võib tellida Bundestagi valimised. Praegune president on Frank-Walter Steinmeier (SPD).

Kohtute haru (Saksamaa poliitika osa, mis tegeleb kohtutega) on Bundesverfassungsgericht (föderaalne konstitutsioonikohus). See võib peatada mis tahes seaduseandja või muude juhtide tegevuse, kui nad leiavad, et see on vastuolus Saksamaa põhiseadusega.

Opositsiooniparteid on Allianss '90 / Rohelised ja Die Linke.

Berliinis asuv Reichstagi hoone on Saksamaa parlamendi asukoht.


Saksamaa poliitiline süsteem


Kantsler Angela Merkel.

Geograafia

Saksamaa on üks Euroopa suurimaid riike. See ulatub Põhjamerest ja Läänemerest põhjas kuni Alpide kõrgete mägedeni lõunas. Kõrgeim punkt on Austria piiril asuv Zugspitze, mille kõrgus on 2962 meetrit.

Saksamaa põhjaosa on väga madal ja tasane (madalaim punkt: Neuendorf-Sachsenbande -3,54 m ehk -11,6 jalga). Keskel on madalad mäeahelikud, mis on kaetud suurte metsadega. Nende ja Alpide vahel on veel üks tasandik, mille on jääaegadel loonud liustikud.

Saksamaal asuvad ka osad Euroopa pikimatest jõgedest, nagu Reini jõgi (mis moodustab osa Saksamaa läänepiirist, Oderi jõgi aga idapiiril), Doonau ja Elbe.

Ühendriigid

Saksamaal on kuusteist liidumaad (Bundesländer):

Riik Capital Pindala (km²) Rahvastik Baden-Württemberg Stuttgart 35,752 10,569,100 Baieri München 70,549 12,519,600 Berliin Berliin 892 3,375,200 Brandenburg Potsdam 29,477 2,449,500 Bremen Bremen 404 654,800 Hamburg Hamburg 755 1,734,300 Hesse Wiesbaden 21,115 6,016,500 Mecklenburg-Vorpommeri Schwerin 23,174 1,600,300 Alam-Saksi liidumaa Hannover 47,618 7,779,000 Nordrhein-Westfalen Düsseldorf 34,043 17,554,300 Rheinland-Pfalz Mainz 19,847 3,990,300 Saarimaa Saarbrücken 2,569 994,300 Saksimaa Dresden 18,416 4,050,200 Saksi-Anhalt Magdeburg 20,445 2,259,400 Schleswig-Holstein Kiel 15,763 2,806,500 Tüüringi Erfurt 16,172 2,170,500

Nendes osariikides on 301 Kreise ja 114 iseseisvat linna, mis ei kuulu ühtegi piirkonda.

Topograafiline kaart


Saksamaa kaart

Majandus

Saksamaal on üks maailma suurimaid tehnoloogiliselt võimsaid majandusi. Lääne- ja Ida-Saksamaa ühendamine ja nende majanduse toimima panemine võtab ikka veel kaua aega ja maksab palju raha. Saksamaa on Euroopa suurim majandus. Septembris 2011 oli Saksamaa inflatsioonimäär 2,5%. Saksamaa töötuse määr oli 2011. aasta oktoobris 5,5%.

Saksamaa on üks G8 riikidest. Peamine tööstuspiirkond on Ruhri piirkond.

Inimesed

Saksamaal elavad peamiselt sakslased ja paljud rahvusvähemused. Saksamaal elab vähemalt seitse miljonit inimest teistest riikidest. Mõned neist on saanud poliitilist varjupaika, mõned on külalistöötajad (Gastarbeiter) ja mõned on nende perekonnad. Paljud vaesest või ohtlikust riigist pärit inimesed lähevad Saksamaale turvalisuse pärast. Paljud teised ei saa luba Saksamaal elamiseks.

Schleswig-Holsteini liidumaa põhjaosas elab umbes 50 000 taanlast. Saksamaal, Saksimaal ja Brandenburgis elab samuti umbes 60 000 sorbi (slaavi rahvas). Umbes 12 000 inimest Saksamaal räägib friisi keelt; see keel on inglise keelele lähim elav keel. Põhja-Saksamaal räägivad inimesed väljaspool linnu madalsaksi keelt.

Paljud inimesed on tulnud Saksamaale Türgist (umbes 1,9 miljonit türklast ja kurdi). Teised väiksemad inimrühmad Saksamaal on horvaadid (0,2 miljonit), itaallased (0,6 miljonit), kreeklased (0,4 miljonit), venelased ja poolakad (0,3 miljonit). On ka mõned etnilised sakslased, kes elasid vanas Nõukogude Liidus (1,7 miljonit), Poolas (0,7 miljonit) ja Rumeenias (0,3 miljonit). Neil inimestel on Saksa pass, seega ei loeta neid välismaalasteks. Paljud neist inimestest ei räägi kodus saksa keelt.

Suurim religioon on kristlus; protestandid moodustavad 38% inimestest (peamiselt põhjas) ja katoliiklased 34% inimestest (peamiselt lõunas). Palju on ka moslemeid, ülejäänud inimesed (26,3%) on kas mitteusklikud või kuuluvad väiksematesse religioossetesse rühmadesse. Idaosas, endise DDRi territooriumil (saksa keeles DDR), on vaid viiendik elanikkonnast religioosne.

Saksamaal on üks maailma kõrgemaid koolihariduse, tehnoloogia ja ettevõtete tasemeid. Ülikoolides õppivate noorte arv on praegu kolm korda suurem kui pärast Teise maailmasõja lõppu ning Saksamaa kaubandus- ja tehnikakoolid kuuluvad maailma parimate hulka. Saksamaa sissetulek on keskmiselt 25 000 dollarit aastas, mis teeb Saksamaast väga keskklassi ühiskonna. Suur sotsiaalhoolekandesüsteem annab inimestele raha, kui nad on haiged, töötud või sarnaselt ebasoodsas olukorras. Miljonid sakslased reisivad igal aastal väljaspool oma riiki.

Neuschwansteini loss

Turvalisuse huvides Saksamaale kolimine

2015. aastal ilmusid mõnes Aafrika, araabia jt meediakanalis valed teated sellest, mis tunne on Saksamaale minna ja seal elada. Tehti valelisi lubadusi rahast, kergest elust ja lihtsatest töökohtadest. Saksamaa on väga tihedalt asustatud riik ja eriti linnades on eluasemete olukord keeruline ja üürid kõrged. Juba 2014. aastal oli Saksamaal 39 000 kodutut ja 339 000 inimest ilma korterita. Siin on link Saksa uudisteajakirja videoreportaažile. Video räägib pagulastest, kes elavad juba üle aasta privaatsuseta ühes Berliini spordisaalis. Videos arutatakse muuhulgas, miks on probleeme elamispinna leidmisega konteinerites. Konteinerid on sarnased Zaatari põgenikelaagri konteineritega.

Religioon

Saksamaa põhiseaduses on sätestatud, et kõik inimesed võivad uskuda mis tahes usku ja et keegi ei tohi kedagi tema usutunnistuse tõttu diskrimineerida.

Muinasajal oli Saksamaa suures osas paganlik. Kuni 15. sajandini oli rooma-katoliiklus Saksamaa suurim religioon, kuid suur usuline muutus, mida nimetatakse reformatsiooniks, muutis seda. Aastal 1517 ütles Martin Luther, et katoliku kirik kasutab religiooni raha teenimiseks. Luther algatas protestantismi, mis on tänapäeval Saksamaal sama suur kui katoliku religioon. Enne Teist maailmasõda oli umbes kaks kolmandikku Saksa rahvast protestantlik ja üks kolmandik roomakatoliiklane. Saksamaa põhja- ja kirdeosas oli protestante palju rohkem kui katoliiklasi. Tänapäeval nimetab end umbes kaks kolmandikku sakslastest (üle 55 miljoni inimese) kristlaseks, kuid enamik neist ei praktiseeri seda. Umbes pooled neist on protestandid ja umbes pooled roomakatoliiklased. Enamik Saksa protestantidest kuulub Saksamaa evangeelsesse kirikusse. Eelmine paavst Benedictus XVI on sündinud Saksamaal.

Enne Teist maailmasõda oli umbes üks protsent riigi elanikkonnast Saksa juudid. Tänapäeval on Saksamaal kõige kiiremini kasvav juudi elanikkonna rühm maailmas. Paljud neist elavad Berliinis. Pärast Berliini müüri langemist on Saksamaale kolinud kümme tuhat juuti; paljud neist on tulnud riikidest, mis kuulusid Nõukogude Liitu. Koolid, kus õpetatakse natside võimuloleku ajal toimunud kohutavaid asju, samuti õpetatakse natside ideede vastu, on aidanud muuta Saksamaa väga sallivaks teiste inimeste ja kultuuride suhtes ning nüüd kolivad sinna paljud inimesed riikidest, mis ei pruugi olla nii sallivad.

Saksamaal elab umbes kolm miljonit moslemit, mis moodustab 3,7% kogu elanikkonnast. Saksamaal on ka suur ateistide ja agnostikute arv, samuti on seal umbes O,6 miljonit hinduismi järgijat ning mõned väikesed džaini, budistide ja zoroastristide kogukonnad. 20. sajandil on toimunud ka neopaganismi taaselustamine.

Dresdenis asuva Frauenkirche (Naise kirik) sisemus.


Kölni katedraal Reini jõe ääres kuulub UNESCO maailmapärandi hulka.

Kultuur

Saksamaal on pikk ajalugu luuletajate, mõtlejate, kunstnike ja nii edasi. Saksamaal on 240 toetatud teatrit, sadu orkestreid, tuhandeid muuseume ja üle 25 000 raamatukogu. Neid vaatamisväärsusi külastavad igal aastal miljonid turistid. Mõned suurimad klassikalised muusikud, sealhulgas Ludwig van Beethoven ja võib-olla ka Wolfgang Amadeus Mozart, olid sakslased. Mõned tänapäeval kõige enam austatud teadlased, nagu Albert Einstein, on sakslased.

Saksamaa on loonud soolise võrdõiguslikkuse kõrge taseme, puuetega inimeste õigused ja aktsepteerib homoseksuaalsust. Homoabielud on Saksamaal seaduslikud alates 2017. aastast.

Toiduained

Saksamaa on tuntud oma toidu poolest. Toit on piirkonniti erinev. Näiteks lõunapoolsed piirkonnad, nagu Baieri ja Baden-Württemberg, jagavad oma toidulaadi Šveitsi ja Austriaga. Kõikjal Saksamaal süüakse liha vorstina. Kuigi veinikasutus suureneb, on rahvuslikuks alkohoolseks joogiks õlu. Sakslaste arv, kes joovad õlut, on üks suurimaid maailmas. Saksa restoranid on samuti hinnatud teiseks parimaks, esikohal on Prantsusmaa.

Sport

Jalgpall (jalgpall) on Saksamaal kõige populaarsem spordiala. Rahvusmeeskond on võitnud 4 korda FIFA maailmameistrivõistlused ja osaleb sageli finaalmängudel. Saksamaa kõrgeim jalgpalliliiga on Bundesliga. Samuti on Saksamaajalgpalliliit (Deutscher Fußball-Bund) maailma suurim. Mõned maailma parimad jalgpallurid on pärit Saksamaalt. Nende hulka kuuluvad Miroslav Klose, Oliver Kahn, Gerd Müller, Michael Ballack, Bastian Schweinsteiger, Franz Beckenbauer ja nii edasi. Lisaks on paljud turniirid toimunud Saksamaal. Viimane oli 2006. aasta FIFA maailmameistrivõistlused ja 2011. aasta FIFA naiste maailmameistrivõistlused. Audi Cup toimub igal aastal Saksamaal Münchenis.

Saksamaa on tuntud ka oma mootorispordi poolest. Riik on teinud selliseid ettevõtteid nagu BMW, Mercedes-Benz, Audi jne. Edukate Saksa võidusõitjate hulka kuuluvad Michael Schumacher ja Sebastian Vettel.

Saksamaalt on pärit ka edukaid tennisiste, sealhulgas Steffi Graf ja Boris Becker. Hiljuti jõudis Sabine Lisicki 2013. aastal Wimbledonis naiste üksikmängu finaali.

Lõpuks on Saksamaa üks parimaid riike olümpiamängudel. Saksamaa on ajaloo kõige rohkem olümpiamängude medaleid võitnud riikide seas kolmandal kohal (segatud Lääne- ja Ida-Saksamaa medalitega). Riik saavutas 2006. aasta taliolümpiamängudel esimese koha ja 2010. aasta taliolümpiamängudel teise koha. Saksamaa sai 2008. aasta suveolümpiamängudel viienda koha.

Signal Iduna Park on Saksamaa suurim jalgpallistaadion.


Blaues Pferd I (Sinine hobune I, 1911, Franz Marc (1880-1916).


Ludwig van Beethoven (1770-1827), helilooja.

Seotud leheküljed

• Saksamaa olümpiamängudel
• Saksamaa jalgpallikoondis
• Saksamaa jõgede loetelu