Saksamaa põhiseadus (Grundgesetz): ajalugu, 1949 ja taasühinemine

Avasta Grundgesetz: 1949 loodud Saksamaa põhiseadus, selle erinevused Weimariga ja roll taasühinemisel — sügav, haarav ajalooline ülevaade.

Autor: Leandro Alegsa

Saksamaa Liitvabariigi põhiseadus on Saksamaa põhiseaduse nimetus. See kirjutati 1949. aastal, kui Saksamaa jagunes Ida- ja Lääne-Saksamaaks. Paljud põhiseaduse osad erinevad suuresti Weimari Vabariigi põhiseadusest.

Kirjutajad otsustasid seda mitte nimetada põhiseaduseks, sest nad lootsid, et see on vaid ajutine seadus Lääne-Saksamaale ja et kahest Saksamaast saab peagi üks.

Läks rohkem kui 40 aastat, enne kui Ida- ja Lääne-Saksamaa taas üheks riigiks sai, kuid vana põhiõigusnimetus on säilinud.

Muutunud ajalugu ja vastuvõtmine 1949

Grundgesetz (põhiseadus) võeti vastu 1949. aasta mais Saksamaa lääneosa poliitilise juhtimise kujunemisel pärast II maailmasõda. Teksti lõid saksa poliitikud ja juristid, kes püüdsid vältida Weimari aegset ebastabiilsust ja autoritaarsete võimude tekke. Põhiseadus lähtus põhimõtetest nagu demokraatia, õigusriik, sotsiaalne õiglus ja föderaalne korraldus ning selle jõustumist toetasid tol ajal ka liitriikide võimud.

Põhijooned ja põhiseaduslikud institutsioonid

  • Põhiõigused ja inimväärikus: Grundgesetz seab inimväärikuse kaitse esikohale (artiklid, mis rõhutavad inimõiguste ülimust) ja tagab laiaulatuslikud põhivabadused.
  • Parlamentaarne süsteem: Saksamaa on parlamentaarne demokraatia: kantsleri positsioon põhineb parlamendi (Bundestagi) usaldusel ning valitsus sõltub parlamendist.
  • Föderaalne struktuur: Liitriikide (Länder) roll on oluline — Bundesrat esindab osariike liiduvõimul ja osaleb seadusandluses.
  • Õigusriik ja põhiseaduslik kontroll: Liiduvõimude piiramine ja sõltumatu Bundesverfassungsgericht (liidukohtu) roll tagavad põhiseaduse järgimise ning võimaluse kontrollida seaduste vastavust põhiseadusele.
  • Piirangud presidendi võimule: Erinevalt Weimari ajast on presidendi volitused piiratumad; tähtis on parlamentaarse enamusvalitsuse põhimõte ning konstruktivanus (valitsuse tagandamiseks peab olema ka uus kantsler valitud).

Olulised sätted ja kaitsemehhanismid

Grundgesetz sisaldab mitmeid sätteid, mis on mõeldud demokraatia ja vaba ühiskonna kaitseks:

  • Igaviku klausel: Artikli redaktsioonid, mis välistavad põhiseaduse põhialuste (nt inimväärikuse, demokraatia ja föderatsiooni) hävitamisega seotud muudatused.
  • Põhiõigused: Isikuvabadused, usuvabadus, õigus omandile, sõnavabadus jne — need on otsekohe kohaldatavad ja kaitstud põhiseadusega.
  • Õiguslikud piirangud hädaolukorras: Grundgesetz annab valitsusele teatud hädaõiguslikud võimalused, kuid need on rangelt piiritletud, et vältida võimu kuritarvitust.
  • Konstitutsioonikohus: Bundesverfassungsgericht kontrollib õigusaktide vastavust põhiseadusele ja kaitseb põhiõigusi.

Taasühinemine 1990

1990. aasta sügisel, pärast Ida-Saksamaa poliitilisi muutusi ja Saksamaa taasühinemise protsessi, laienes Grundgesetz kogu Saksamaale. Ligipääs ja liitumine toimus põhiseaduse raamistiku kohaselt ning 3. oktoober 1990 on ametlik taasühinemise kuupäev. Selle asemel, et kirjutada täiesti uus põhiseadus, otsustati läänepoolselt Grundgesetzilt edasi minna ja kohandada seda ühinenud riigi vajadustele — seetõttu on Grundgesetz ka praegu Saksamaa aluspõhjasättena.

Miks nimetus jäi "Grundgesetziks"?

Algne nimi peegeldas lootust ajutisusest: autorid soovisid jätta ukse avatuks tulevasele ühtsele põhiseadusele kogu Saksamaale. Pärast taasühinemist ei nähtud enam suurt vajadust nimetust muuta — tekst oli toimiv, tugev ning selle kaitsemehhanismid ja põhimõtted olid hea alus ühtsele demokraatlikule riigile.

Grundgesetz tänapäeval

Praeguseks on Grundgesetz elav ja muutuva praktikaga kohanev õigustekst: seda on mitmeid kordi muudetud, et arvestada nii sisepoliitilisi arenguid, liitumist Euroopa struktuuridega kui ka uusi sotsiaalseid väljakutseid. Samas on säilinud põhialused — inimväärikus, demokraatia, õigusriik ja föderaalne korraldus — mis juhivad Saksamaa poliitilist elukorraldust ka 21. sajandil.

Kui soovite, võin lisada lühiülevaate olulisematest artiklitest (nt art. 1 — inimväärikus, art. 20 — demokraatia- ja õigusriigipõhimõtted, art. 79 — ändamispiirangud) või ajatelje põhiseaduse peamistest muudatustest alates 1949. aastast.

Saksamaa Liitvabariigi põhiseadusZoom
Saksamaa Liitvabariigi põhiseadus

Põhiseaduse kaitsmine

Föderaalne konstitutsioonikohus (saksa keeles Bundesverfassungsgericht) kaitseb põhiseadust, keelates põhiseadusega vastuolus olevad seadused. Põhiseaduses on "igikestvad klauslid", mida kohus kaitseb isegi põhiseaduse muudatuste (neid muutvate seaduste) keelamise kaudu. Artikli 1, mis käsitleb inimelu ja inimväärikust, ning artikli 20 aluspõhimõtteid kaitstakse muudatuste eest. Sellega tagatakse, et midagi natsiaegset ei korduks. Natsid suutsid vastu võtta volitusakti, mis võimaldas Hitleril dekreediga valitseda.



Viis põhiseaduslikku organit

Saksamaa on föderaalne parlamentaarne demokraatia. Selle näitamiseks on viis "põhiseaduslikku institutsiooni".

Eesistujariik

Liidupresident (saksa keeles Bundespräsident) on riigipea. See on suures osas tseremoniaalne ametikoht, millel on vaid väike roll päevapoliitikas. Presidendil ei ole Weimari vabariigi presidendi või Ameerika Ühendriikide presidendi tohutut võimu. Ta on ametlik riigipea ja allkirjastab seadused enne nende jõustumist ning nimetab ametisse föderaalametnikud, ta ei saa otsustada, millal Bundestag laiali saata või nimetada uut kantslerit, enne kui parlamendi (saksa keeles Bundestag) liikmete enamus hääletab selle poolt.

Täitevvõim

Kantsleri valib Bundestag. Ta on täidesaatva võimu juht ja juhib föderaalvalitsuse kabinetti.

Kohtute haru

Kohtute haru koosneb föderaalsest konstitutsioonikohtust ja veel viiest ülemkohtust. On ka kohalikud ja piirkondlikud kohtud, mis teevad kohtuasjade kohta esimese otsuse. Nende otsuseid võivad tühistada apellatsioonikohtud või ülemkohtud.

 

Föderaalne konstitutsioonikohus

Saksamaa Liitvabariigi konstitutsioonikohus on Saksamaa kõige olulisem kohus. Tema ülesanne on kaitsta põhiseadust. Tema otsused on nagu seadused. Kohus võib tühistada seadusi, kui need rikuvad põhiseadust.

 

Föderaalne sotsiaalkohus

Föderaalne sotsiaalkohus on kõrgeim apellatsioonikohus sotsiaalkindlustuse, pensionide ja ravikindlustuse asjades.

Föderaalne töövaidluskohus

Liitvabariigi töökohus on kõrgeim apellatsioonikohus tööõigust käsitlevate kohtuasjade puhul. See hõlmab töölepinguid, streike ja ametiühingukokkuleppeid.

Föderaalne maksukohus

Föderaalne maksukohus on kõrgeim apellatsioonikohus maksu- ja tolliõigusega seotud kohtuasjades.

Föderaalne halduskohus

Föderaalne sotsiaalkohus on kõrgeim apellatsioonikohus kohtuasjades, mis puudutavad valitsusasutust. Need võivad olla seotud sellega, et inimene võib arvata, et valitsus on teda ebaõiglaselt kohelnud, või sellega, et kahe valitsusasutuse vahel on vaidlus selle üle, kummal neist on õigus midagi teha.

Föderaalne ülemkohus

See kohus on kõrgeim apellatsioonikohus kõigi tsiviil- ja kriminaalasjade puhul, mida ei arutata ühes teises kõrgeimas kohtus.

Seadusandlik haru

Seadusandlikul harul on kaks põhiseaduslikku organit.

Bundesrat

Saksamaa parlamendi ülemkoda, Bundesrat, esindab liidumaid. See näitab ka, et Saksamaa on föderaalriik. Föderalism on üks põhiseaduse "igavestest klauslitest", mida ei saa kunagi muuta...

Bundestag

Bundestag on valimiste teel valitud osa seadusandlikust kogust. Kantsler peab olema Bundestagi liige.



Muud sätted

Sõjavägi

Weimari põhiseaduse kohaselt oli Reichswehr väljaspool parlamendi või avalikkuse kontrolli. Armee allus otse presidendile ja president ei pidanud parlamendile aru andma.

Põhiseaduse kohaselt on kaitseväe Bundeswehr vastutav parlamendi ees, sest

  1. rahuajal allub Bundeswehr kaitseministrile
  2. sõja ajal annab ta aru kantslerile.

Kantsler vastutab otseselt parlamendi ees, minister vastutab parlamendi ees kaudselt, sest parlament võib valitsuse tagasi kutsuda, valides uue kantsleri.

Põhiseadusega loodi ka sõdurite ombudsman ehk Wehrbeauftragter, kes annab aru parlamendile, mitte valitsusele. Sõdurid võivad kirjutada otse Wehrbeauftragterile, kui nad tunnevad, et neid on koheldud ebaõiglaselt või ebaseaduslikult või kui nad arvavad, et nende ülemad tegutsevad ebaseaduslikult. Sõdureid ei saa karistada selle eest, et nad Wehrbeauftragterile kirjutavad.

Mitmes 1990ndate aastate põhiseaduskohtu kohtuasjas öeldi, et valitsus ei saa Bundeswehri kasutada väljaspool NATO territooriumi, kui Bundestag ei anna selleks eelnevalt oma resolutsioonis luba. Tulemus peab kirjeldama, kuhu Bundeswehr peab minema ja kui kaua missioon kestab.

Rahvahääletused ja rahvahääletused

Põhiseadus lubab rahvahääletusi ainult liidumaade piiride muutmise kohta. Kaks referendumit on toimunud:

  1. Baden-Württemberg loodi 1952. aastal pärast seda, kui rahvahääletusel kiideti heaks kolme eraldiseisva liidumaa (Württemberg-Baden, Württemberg-Hohenzollern ja Baden) ühendamine.
  1. 1996. aastal otsustasid Berliini ja Brandenburgi elanikud, et nad ei soovi kahte riiki liita.



Põhiseaduse areng alates 1949. aastast

Põhiseaduse olulised muudatused olid ajateenistuse taaskehtestamine ja Bundeswehri loomine 1956. aastal.

Ühinemise ajal otsustasid Ida- ja Lääne-Saksamaa mitte kirjutada uut põhiseadust, vaid säilitada vana, mis oli Lääne-Saksamaal nii hästi toiminud. Põhiseadust muudeti, et võimaldada Ida-Saksamaale ühinemist, ja seejärel muudeti seda uuesti, et tugevdada väidet, et Saksamaa ei taha enam territooriumi. See oli lõplikus kokkuleppes antud lubadus.



Seotud leheküljed

Varasemad põhiseadused

  • Saksa keisririigi põhiseadus (1871-1919)
  • Weimari põhiseadus (1919-1933)
  • Saksa Demokraatliku Vabariigi põhiseadus (Saksa Demokraatlik Vabariik; 1949-1990)

Teised



Küsimused ja vastused

K: Kuidas nimetatakse Saksamaa põhiseadust?


V: Saksamaa Liitvabariigi põhiseadus.

K: Millal see kirjutati?


V: See kirjutati 1949. aastal, kui Saksamaa jagunes Ida- ja Lääne-Saksamaaks.

K: Mille poolest erineb see Weimari Vabariigi põhiseadusest?


V: Põhiseaduse paljud osad erinevad suuresti Weimari Vabariigi põhiseadusest.

K: Miks ei nimetata seda "põhiseaduseks"?


V: Autorid otsustasid seda mitte nimetada "põhiseaduseks", sest nad lootsid, et see on Lääne-Saksamaa jaoks ainult ajutine seadus ja et kahest Saksamaast saab peagi üks.

K: Kui kaua võttis aega, et Ida- ja Lääne-Saksamaast saaks taas üks riik?


V: Kulus rohkem kui 40 aastat, enne kui Ida- ja Lääne-Saksamaast sai taas üks riik.

K: Miks säilitati vana nimi?


V: Vana nimi, põhiõigus, on säilinud, kuigi Ida- ja Lääne-Saksamaa on taas üheks riigiks saanud.


Otsige
AlegsaOnline.com - 2020 / 2025 - License CC3