Saksamaa Liitvabariigi põhiseadus

Põhiseaduse kaitsmine

Föderaalne konstitutsioonikohus (saksa keeles Bundesverfassungsgericht) kaitseb põhiseadust, keelates põhiseadusega vastuolus olevad seadused. Põhiseaduses on "igikestvad klauslid", mida kohus kaitseb isegi põhiseaduse muudatuste (neid muutvate seaduste) keelamise kaudu. Artikli 1, mis käsitleb inimelu ja inimväärikust, ning artikli 20 aluspõhimõtteid kaitstakse muudatuste eest. Sellega tagatakse, et midagi natsiaegset ei korduks. Natsid suutsid vastu võtta volitusakti, mis võimaldas Hitleril dekreediga valitseda.

Viis põhiseaduslikku organit

Saksamaa on föderaalne parlamentaarne demokraatia. Selle näitamiseks on viis "põhiseaduslikku institutsiooni".

Eesistujariik

Liidupresident (saksa keeles Bundespräsident) on riigipea. See on suures osas tseremoniaalne ametikoht, millel on vaid väike roll päevapoliitikas. Presidendil ei ole Weimari vabariigi presidendi või Ameerika Ühendriikide presidendi tohutut võimu. Ta on ametlik riigipea ja allkirjastab seadused enne nende jõustumist ning nimetab ametisse föderaalametnikud, ta ei saa otsustada, millal Bundestag laiali saata või nimetada uut kantslerit, enne kui parlamendi (saksa keeles Bundestag) liikmete enamus hääletab selle poolt.

Täitevvõim

Kantsleri valib Bundestag. Ta on täidesaatva võimu juht ja juhib föderaalvalitsuse kabinetti.

Kohtute haru

Kohtute haru koosneb föderaalsest konstitutsioonikohtust ja veel viiest ülemkohtust. On ka kohalikud ja piirkondlikud kohtud, mis teevad kohtuasjade kohta esimese otsuse. Nende otsuseid võivad tühistada apellatsioonikohtud või ülemkohtud.

 

Föderaalne konstitutsioonikohus

Saksamaa Liitvabariigi konstitutsioonikohus on Saksamaa kõige olulisem kohus. Tema ülesanne on kaitsta põhiseadust. Tema otsused on nagu seadused. Kohus võib tühistada seadusi, kui need rikuvad põhiseadust.

 

Föderaalne sotsiaalkohus

Föderaalne sotsiaalkohus on kõrgeim apellatsioonikohus sotsiaalkindlustuse, pensionide ja ravikindlustuse asjades.

Föderaalne töövaidluskohus

Liitvabariigi töökohus on kõrgeim apellatsioonikohus tööõigust käsitlevate kohtuasjade puhul. See hõlmab töölepinguid, streike ja ametiühingukokkuleppeid.

Föderaalne maksukohus

Föderaalne maksukohus on kõrgeim apellatsioonikohus maksu- ja tolliõigusega seotud kohtuasjades.

Föderaalne halduskohus

Föderaalne sotsiaalkohus on kõrgeim apellatsioonikohus kohtuasjades, mis puudutavad valitsusasutust. Need võivad olla seotud sellega, et inimene võib arvata, et valitsus on teda ebaõiglaselt kohelnud, või sellega, et kahe valitsusasutuse vahel on vaidlus selle üle, kummal neist on õigus midagi teha.

Föderaalne ülemkohus

See kohus on kõrgeim apellatsioonikohus kõigi tsiviil- ja kriminaalasjade puhul, mida ei arutata ühes teises kõrgeimas kohtus.

Seadusandlik haru

Seadusandlikul harul on kaks põhiseaduslikku organit.

Bundesrat

Saksamaa parlamendi ülemkoda, Bundesrat, esindab liidumaid. See näitab ka, et Saksamaa on föderaalriik. Föderalism on üks põhiseaduse "igavestest klauslitest", mida ei saa kunagi muuta...

Bundestag

Bundestag on valimiste teel valitud osa seadusandlikust kogust. Kantsler peab olema Bundestagi liige.

Muud sätted

Sõjavägi

Weimari põhiseaduse kohaselt oli Reichswehr väljaspool parlamendi või avalikkuse kontrolli. Armee allus otse presidendile ja president ei pidanud parlamendile aru andma.

Põhiseaduse kohaselt on kaitseväe Bundeswehr vastutav parlamendi ees, sest

1. rahuajal allub Bundeswehr kaitseministrile
2. sõja ajal annab ta aru kantslerile.

Kantsler vastutab otseselt parlamendi ees, minister vastutab parlamendi ees kaudselt, sest parlament võib valitsuse tagasi kutsuda, valides uue kantsleri.

Põhiseadusega loodi ka sõdurite ombudsman ehk Wehrbeauftragter, kes annab aru parlamendile, mitte valitsusele. Sõdurid võivad kirjutada otse Wehrbeauftragterile, kui nad tunnevad, et neid on koheldud ebaõiglaselt või ebaseaduslikult või kui nad arvavad, et nende ülemad tegutsevad ebaseaduslikult. Sõdureid ei saa karistada selle eest, et nad Wehrbeauftragterile kirjutavad.

Mitmes 1990ndate aastate põhiseaduskohtu kohtuasjas öeldi, et valitsus ei saa Bundeswehri kasutada väljaspool NATO territooriumi, kui Bundestag ei anna selleks eelnevalt oma resolutsioonis luba. Tulemus peab kirjeldama, kuhu Bundeswehr peab minema ja kui kaua missioon kestab.

Rahvahääletused ja rahvahääletused

Põhiseadus lubab rahvahääletusi ainult liidumaade piiride muutmise kohta. Kaks referendumit on toimunud:

1. Baden-Württemberg loodi 1952. aastal pärast seda, kui rahvahääletusel kiideti heaks kolme eraldiseisva liidumaa (Württemberg-Baden, Württemberg-Hohenzollern ja Baden) ühendamine.

1. 1996. aastal otsustasid Berliini ja Brandenburgi elanikud, et nad ei soovi kahte riiki liita.

Põhiseaduse areng alates 1949. aastast

Põhiseaduse olulised muudatused olid ajateenistuse taaskehtestamine ja Bundeswehri loomine 1956. aastal.

Ühinemise ajal otsustasid Ida- ja Lääne-Saksamaa mitte kirjutada uut põhiseadust, vaid säilitada vana, mis oli Lääne-Saksamaal nii hästi toiminud. Põhiseadust muudeti, et võimaldada Ida-Saksamaale ühinemist, ja seejärel muudeti seda uuesti, et tugevdada väidet, et Saksamaa ei taha enam territooriumi. See oli lõplikus kokkuleppes antud lubadus.

Seotud leheküljed

Varasemad põhiseadused

• Saksa keisririigi põhiseadus (1871-1919)
• Weimari põhiseadus (1919-1933)
• Saksa Demokraatliku Vabariigi põhiseadus (Saksa Demokraatlik Vabariik; 1949-1990)

Teised

• Bremeni klausel
• Bundesrechnungshof
• Saksa hädaolukorra seadused
• Saksamaa ajalugu
• Saksamaa poliitika
• Põhiseadus
• Konstitutsionalism
• Konstitutsiooniline ökonoomika