Konstitutsiooniline ökonoomika
Konstitutsiooniline ökonoomika on majanduse ja konstitutsionalismi ühisõppekava. Seda kirjeldatakse sageli kui "põhiseadusliku õiguse majandusanalüüsi". Konstitutsiooniline ökonoomika püüab seletada "majanduslike ja poliitiliste asutuste valikuid ja tegevust piiravate" põhiseaduseeskirjade valikut. See erineb traditsioonilise majandusteaduse lähenemisviisist. Samuti uurib konstitutsiooniline ökonoomika, kui hästi sobivad riigi majandusotsused kodanike olemasolevate põhiseadusest tulenevate majanduslike õigustega." Näiteks riigi majanduslike ja rahaliste ressursside õige jaotamine on iga riigi jaoks suur küsimus. Konstitutsiooniline ökonoomika püüab viia kokku kodanike põhiseaduslikud majandusõigused ja riigi majanduspoliitika.
Origins
Mõiste "konstitutsiooniline ökonoomika" loodi 1982. aastal USA majandusteadlase Richard McKenzie poolt. Seejärel kasutas seda üks teine ameerika majandusteadlane - James M. Buchanan - uue akadeemilise alldistsipliini nimetusena. Buchanani töö tõi talle 1986. aastal Nobeli majanduspreemia "majanduslike ja poliitiliste otsuste tegemise teooria lepinguliste ja konstitutsiooniliste aluste arendamise eest".
Buchanan lükkab tagasi "igasuguse orgaanilise kontseptsiooni riigist", mis on tarkuse poolest kõrgem kui selle riigi kodanikud". See filosoofiline seisukoht on põhiseadusliku ökonoomika aluseks. Buchanan usub, et iga põhiseadus on loodud vähemalt mitme põlvkonna kodanike jaoks. Seetõttu peab see suutma tasakaalustada riigi, ühiskonna ja iga üksikisiku huve.
On olemas oluline arvamus, et põhiseaduslikku majandusteadust võib pidada kaasaegseks "õigusloome teaduseks".
Pidevalt kasvav avalik huvi konstitutsioonilise ökonoomika vastu on juba ellu kutsunud mitu akadeemilist ajakirja, näiteks "Constitutional Political Economy" (asutatud 1990. aastal).
Kohtulik tõlgendus
USA kohtunik Richard Posner rõhutab riigi põhiseaduse olulist rolli majandusarengus. Ta väidab, et "majanduslike põhiõiguste tõhus kaitse soodustab majanduskasvu".
India ülemkohus kasutas India põhiseaduse praktilist tõlgendust, et kaitsta vaeseid ja kõige enam rõhutud elanikkonnarühmi mitmetes avalike huvide kohtuvaidlustes. See on näide põhiseadusliku ökonoomika metoodika reaalsest rakendamisest.
Tähtsus ülemineku- ja arengumaade jaoks
Konstitutsiooniline ökonoomika pöörab erilist tähelepanu sellisele teemale nagu rahvusliku rikkuse õige jaotamine. Paljud muutuva või areneva majandussüsteemiga riigid peavad oma põhiseadust endiselt abstraktseks juriidiliseks dokumendiks, millel ei ole midagi ühist riigi tegeliku majanduspoliitikaga. Kolmveerand kõigist iseseisvatest riikidest elab ikka veel peaaegu absoluutse riigipoolse kontrolli all rahvamajanduse üle. Nendes riikides ei ole kodanikuühiskonnal ega üksikutel kodanikel mingit mõju riigi jõukuse jaotamise protsessis tehtavatele otsustele. Seetõttu on põhiseaduslik majandus eriti oluline nende riikide jaoks, mille poliitilised ja majandussüsteemid on üleminekuperioodil ja kus riik austab harva oma kodanike põhiseaduslikke majandusõigusi.
Seotud leheküljed
- Eelarve
- Põhiseadus
- Konstitutsionalism
- Majandus
- Demokraatia
- Valitsus
- Parlament
- Poliitiline majandus
- Õigusriik
- James M. Buchanan
- Heaoluriik
Küsimused ja vastused
K: Mis on konstitutsiooniline ökonoomika?
V: Konstitutsiooniline ökonoomika on majandusteaduse haru, mis uurib majanduse ja konstitutsioonilisuse vahelisi suhteid. Selle eesmärk on selgitada selliste põhiseaduseeskirjade valikut, mis piiravad majanduslike ja poliitiliste asutuste valikuid ja tegevust.
K: Mille poolest erineb konstitutsiooniline ökonoomika traditsioonilisest majandusteadusest?
V: Konstitutsiooniline majandusteadus erineb traditsioonilisest majandusteadusest selle poolest, et see keskendub põhiseaduslikele eeskirjadele ja nende mõjule majanduslikele otsustele, samas kui traditsiooniline majandusteadus keskendub majanduslikele otsustele endile.
K: Mida üritab konstitutsiooniline ökonoomika saavutada?
V: Konstitutsiooniline ökonoomika püüab ühendada kodanike põhiseaduslikud majandusõigused ja riigi majanduspoliitika. Selle eesmärk on tagada, et riigi majandusotsused oleksid kooskõlas kodanike põhiseadusest tulenevate majanduslike õigustega.
K: Mis on põhiseadusliku majandusteaduse peamine eesmärk?
V: Põhiseadusliku majandusteaduse esmane eesmärk on riigi majanduslike ja rahaliste ressursside nõuetekohane jaotamine.
K: Kas saate tuua näite, kuidas põhiseaduslik ökonoomika praktikas toimib?
V: Konstitutsiooniline ökonoomika uurib, kui hästi on riigi poolt tehtavad majandusotsused kooskõlas kodanike olemasolevate põhiseadusest tulenevate majanduslike õigustega. Näiteks võidakse analüüsida, kas valitsuse poliitika, mille kohaselt maksustab kodanikud teatava tööstusharu rahastamiseks, on kooskõlas kodanike põhiseadusega sätestatud õigustega majanduslikule vabadusele ja omandiõigusele.
K: Kuidas on põhiseaduslik ökonoomika seotud põhiseadusliku õiguse uurimisega?
V: Konstitutsioonimajandust kirjeldatakse sageli kui põhiseadusliku õiguse majanduslikku analüüsi. Selle eesmärk on selgitada, kuidas põhiseaduslikud eeskirjad piiravad majanduslikku ja poliitilist käitumist.
K: Milline on konstitutsioonilise ökonoomika üldine eesmärk?
V: Konstitutsioonilise ökonoomika üldine eesmärk on tagada, et riigi poolt tehtavad majandusotsused oleksid kooskõlas kodanike põhiseadusega sätestatud majanduslike õigustega. Selle saavutamiseks analüüsitakse õigusnormide ja institutsioonide majanduslikke tagajärgi.
