Igal aastal antakse Nobeli preemiad (rootsi keeles Nobelpriset) inimestele ja institutsioonidele üle kogu maailma. Need auhinnad on mõeldud tunnustamaks suuri saavutusi teaduses, kirjanduses ja inimkonna rahu edendamises. Auhindade algataja oli leiutaja ja tööstur Alfred Nobel, kelle 1895. aasta testament määras osa tema varast auhindadeks. Testamenti haldab ja täidab Nobeli fond, mis palub erinevatel komiteedel ja akadeemiatel valida laureaadid. Paljude inimeste jaoks on au Nobeli preemiaga väga suur tunnustus; inimesi, kes preemia saavad, nimetatakse "Nobeli preemia laureaatideks".

Ajalugu lühidalt

Esimesed Nobeli preemiad anti välja 1901. aastal. Preemiaring on alates algusest aeg-ajalt muutunud: algselt mainiti Alfred Nobeli testamentides füüsikat, keemiat, meditsiini, kirjandust ja rahu. 1968. aastal asutati Rootsi keskpanga poolt lisapreemia majandusteaduses (Sveriges Riksbank Prize in Economic Sciences in Memory of Alfred Nobel), mida sageli nimetatakse Nobeli majandusauhinnaks. Komiteed ja akadeemiad, mis laureaadid valivad, on erinevad valdkondade lõikes ning preemiad kannavad kõrget rahvusvahelist mainet.

Kategooriad

Auhinnad hõlmavad mitut peamist valdkonda: teadust (näiteks füüsika ja keemia), meditsiini, kirjandust, rahu ning alates 1968. aastast ka majandusteadust. Igas kategoorias võib preemia anda üksikisikule või kuni kolmekesi jagatuna (mõnikord ka organisatsioonile, nagu rahupreemia puhul).

Valimisprotsess ja komisjonid

  • Füüsika ja keemia preemiad otsustab Rootsi Kuninglik Teaduste Akadeemia (Royal Swedish Academy of Sciences).
  • Meditsiini- või füsioloogiapreemia annab Karolinska Instituut.
  • Kirjanduspreemia määrab Rootsi Akadeemia (Swedish Academy).
  • Rahuauhinda otsustab Norra parlamendi määratud Norra Nobeli komitee; see preemia antakse traditsiooniliselt üle Oslo linnas.
  • Majanduspreemia otsustab samuti Rootsi Kuninglik Teaduste Akadeemia, kuid see pole osa Alfred Nobeli algsest testamentist—see on loodud eraldi auhinnana.

Tseremooniad, medalid ja rahaline auhind

Iga laureaat saab tavaolukorras kolm fakti: medal, diplom ja rahasumma. Auhinnad antakse ametlikult üle 10. detsembril, mis on Alfred Nobeli surma-aastapäev; enamik preemiaid antakse sel päeval üle Stockholmis, ent rahupreemia tseremoonia toimub Oslo's. Auhinna rahaline suurus on aja jooksul muutunud: 1901. aastal said esimesed Nobeli preemia võitjad 150 782 krooni (mida on hiljem teisendatud ja kohandatud inflatsiooniga). 2008. aastal oli auhinna suurus 10 000 000 SEK; viimastel aastatel on preemia rahaline osa tavaliselt olnud umbes 10–11 miljonit Rootsi krooni, kuid summa võib muutuda sõltuvalt fondi tootlusest.

Medali ja diplomi eripära

Nobeli medalid ja diplomid on kunstiliselt kujundatud ning erinevad valdkonniti. Medalil on tavaliselt kujutatud Alfred Nobeli portreed ja eraldi kirjeldusauhindadele. Diplomid on käsitsi kujundatud ja sageli kunstiteose või kutselise dokumentatsiooniga, mis selgitab laureaadi saavutust.

Tuntud laureaadid ja olulisemad saavutused

Nobeli preemia laureaatide hulgas on palju nimekaid teadlasi, kirjanikke ja ühiskonnategelasi — näiteks Albert Einstein (füüsika), Marie Curie (füüsika ja keemia), Martin Luther King Jr. (rahu) ja paljud teised. Laureaadid on sageli toonud kaasa läbimurdeid teaduses, tugevdanud inimõigusi või mõjutanud kultuuri ja poliitikat maailmas.

Kriitika ja vaidlused

Kuigi Nobeli preemia on laialdaselt tunnustatud, on sellega seotud ka vaidlusi: mõnikord kritiseeritakse valikute poliitilisust, mõnikord jäetakse olulised kandidaadid tunnustamata või jagatakse auhind selliselt, et tihti ei mahu kõik panustajad esindatuna. Samuti tekitab diskussiooni majanduspreemia staatuse erinevus Alfred Nobeli algse tahtmisega.

Miks Nobeli preemia oluline on

Nobeli preemiad tõstavad esile teaduslikke läbimurdeid, kirjanduslikku tipptaset ja rahukaasu edendavaid algatusi. Need annavad laureaatidele rahalise toetuse ja ülemaailmse tähelepanu, mis aitab sageli avada uusi uurimis- või tegevusvõimalusi ning julgustada edaspidist panust ühiskonna arengusse.