Nobeli auhind

Igal aastal antakse Nobeli preemiad (rootsi keeles Nobelpriset) inimestele ja institutsioonidele üle kogu maailma. Need auhinnad on mõeldud teaduse ja maailma rahu eest. Teadusauhinnad hõlmavad kirjandust, teadust ja meditsiini. Nobeli preemia väljaandmise algatas Alfred Nobel. Tema 1895. aasta testament andis raha auhindade jaoks. Praegu kontrollib raha Nobeli fond. Fond palub erinevatel komiteedel või akadeemiatel otsustada, kes saavad auhinnad. Paljude inimeste jaoks on Nobeli preemia väga suur au. Inimesi, kes saavad Nobeli preemia, nimetatakse "Nobeli preemia laureaatideks".

Iga võitja saab medali, diplomi ja rahasumma. 1901. aastal said esimese Nobeli preemia võitjad 150 782 krooni. See on sama, mis 2007. aasta detsembris 7 731 004 SEK. 2008. aastal said võitjad 10 000 000 SEK suuruse auhinna. Auhinnad antakse üle 10. detsembril Rootsis Stockholmis toimuval tseremoonial. See päev on Nobeli surma-aastapäev.

Mängi meediat Nobeli preemia lühidalt seletatuna

Auhinnakategooriad ja võitjad

Need on komiteed ja institutsioonid, kes otsustavad, millised inimesed saavad Nobeli preemia:

Rootsi Kuningliku Teaduste Akadeemia Nobeli füüsikapreemia ja Rootsi Panga majandusteaduste preemia Alfred Nobeli mälestuseks.
Rootsi Kuninglik Teaduste Akadeemia Nobeli keemiapreemia eest
Karolinska Institutet Nobeli füsioloogia- või meditsiiniauhinna eest
Rootsi Akadeemia Nobeli kirjandusauhind
Norra Nobeli rahupreemia komitee, mille on määranud Norra parlament (Stortinget)

Nobeli majanduspreemia ei olnud osa Nobeli testamendist. Selle algatas 1969. aastal Rootsi keskpank Sveriges Riksbank. Pank annetas 1968. aastal Nobeli majanduspreemia sihtasutusele raha. Majandusteaduse auhind on Alfred Nobeli mälestuseks. Seda antakse välja igal aastal koos teiste Nobeli auhindadega.

Märkimisväärsed Nobeli preemia laureaadid

Mõned inimesed on saanud rohkem kui ühe Nobeli preemia. Need on järgmised:

Marie Curie - füüsikas 1903. aastal radioaktiivsuse avastamise eest ja keemias 1911. aastal puhta raadiumi isoleerimise eest.
Linus Pauling - keemias 1954. aastal keemilise sideme olemuse uurimise ja selle rakendamise eest keeruliste ainete struktuuri selgitamisel; ja rahu eest 1962. aastal tuumakatsetuste keelustamise lepingu aktivismi eest. Pauling on ainus inimene, kes on saanud kaks jagamata Nobeli preemiat.
John Bardeen - füüsikas 1956. aastal transistori leiutamise eest ja füüsikas 1972. aastal ülijuhtivuse teooria eest.
Frederick Sanger - 1958. aastal keemias insuliini molekuli struktuuri ja 1980. aastal keemias viiruste nukleotiidide sekveneerimise eest.

Rahvusvaheline Punase Risti Komitee (ICRC) on saanud Nobeli rahupreemia kolm korda: 1917, 1944 ja 1963. aastal. Esimesed kaks auhinda anti rühma töö eest maailmasõdade ajal. Kolmas anti välja selle 100-aastase aastapäeva puhul.

ÜRO pagulaste ülemkomissar (UNHCR) sai rahupreemia 1954. ja 1981. aastal.

Mõned pered on saanud mitu laureaati.

Perekond Curie sai 5 Nobeli preemiat. Need on järgmised:

Marie Curie - füüsika eest 1903. aastal ja keemia eest 1911. aastal.
Tema abikaasa Pierre Curie - füüsika eest 1903. aastal
Nende tütar Irène Joliot-Curie - 1935. aastal keemia valdkonnas.
Nende õepoeg Frederic Joliot-Curie - 1935. aastal keemia alal.
Samuti oli Henry Labouisse, Curie'de teise tütre Ève abikaasa, UNICEFi direktor, kui see 1965. aastal Nobeli rahupreemia sai.

Gunnar Myrdal - 1974. aastal majanduse eest ja tema abikaasa Alva Myrdal - 1982. aastal rahu eest.
J. J. Thomson - füüsika jaoks 1906. aastal. Ta oli George Paget Thomsoni isa, kes sai füüsikapreemia 1937. aastal.
William Henry Bragg jagas 1915. aastal füüsikapreemiat oma poja William Lawrence Braggiga.
Niels Bohr sai 1922. aastal füüsikapreemia. Tema poeg Aage Bohr sai füüsikapreemia 1975. aastal.
Manne Siegbahn sai 1924. aastal füüsikapreemia. Ta oli Kai Siegbahni isa, kes jagas 1981. aastal füüsikapreemiat.
Hans von Euler-Chelpin jagas 1929. aastal koos Arthur Hardeniga keemiaauhinda. Euler-Chelpini poeg Ulf von Euler sai 1970. aastal füsioloogia või meditsiini auhinna.
C.V. Raman sai 1930. aastal füüsikapreemia. Ta oli Subrahmanyan Chandrasekhari onu, kes sai füüsikapreemia 1983. aastal.
Arthur Kornberg jagas 1959. aastal koos Severo Ochoaga füsioloogia või meditsiini auhinda. Kornbergi poeg Roger sai 2006. aastal auhinna keemia eest.
Jan Tinbergen sai 1969. aastal majandusauhinna. Ta oli Nikolaas Tinbergeni vend, kes jagas 1973. aastal füsioloogia või meditsiini auhinda Konrad Lorenziga ja Karl von Frischiga.
Nelson Mandela ja F. W. de Klerk said 1993. aastal Nobeli rahupreemia oma töö eest Lõuna-Aafrika Vabariigi kodanikuõiguste revolutsiooni ajal.
Noorim inimene, kes on kunagi saanud Nobeli rahupreemia või mis tahes Nobeli auhinna, on Pakistani tüdrukuaktivist Malala Yousafzai, kes oli 17-aastane, kui ta selle 2014. aasta oktoobris sai.

Küsimused ja vastused

K: Mille eest antakse Nobeli auhindu?

V: Nobeli preemiad on teaduse ja maailma rahu eest.

K: Millised valdkonnad kuuluvad teaduspreemiate alla?

V: Teadusauhindade hulka kuuluvad kirjandus, teadus ja meditsiin.

K: Kes alustas Nobeli preemia väljaandmist?

V: Alfred Nobel alustas Nobeli preemia väljaandmist.

K: Mille eest Nobeli 1895. aasta testamendis raha anti?

V: Nobeli 1895. aasta testament andis raha auhindade jaoks.

K: Kes otsustab, kes saab Nobeli preemia?

V: Erinevad komiteed või akadeemiad palutakse Nobeli fondi poolt otsustada, kellele auhindu antakse.

K: Kuidas nimetatakse inimesi, kes saavad Nobeli preemia?

V: Inimesi, kes saavad Nobeli preemia, nimetatakse "Nobeli preemia laureaatideks".

K: Millal ja kus Nobeli preemiaid välja antakse?

V: Auhinnad antakse üle Stockholmis, Rootsis, 10. detsembril, mis on Nobeli surma-aastapäev.