Mis on Nobeli preemia? Ajalugu, kategooriad ja laureaadid
Avasta Nobeli preemia ajalugu, Alfred Nobeli pärand, auhindade kategooriad, kuulsad laureaadid ning medalid, diplomid ja rahasummad — põhjalik ülevaade ja olulisemad faktid.
Igal aastal antakse Nobeli preemiad (rootsi keeles Nobelpriset) inimestele ja institutsioonidele üle kogu maailma. Need auhinnad on mõeldud tunnustamaks suuri saavutusi teaduses, kirjanduses ja inimkonna rahu edendamises. Auhindade algataja oli leiutaja ja tööstur Alfred Nobel, kelle 1895. aasta testament määras osa tema varast auhindadeks. Testamenti haldab ja täidab Nobeli fond, mis palub erinevatel komiteedel ja akadeemiatel valida laureaadid. Paljude inimeste jaoks on au Nobeli preemiaga väga suur tunnustus; inimesi, kes preemia saavad, nimetatakse "Nobeli preemia laureaatideks".
Ajalugu lühidalt
Esimesed Nobeli preemiad anti välja 1901. aastal. Preemiaring on alates algusest aeg-ajalt muutunud: algselt mainiti Alfred Nobeli testamentides füüsikat, keemiat, meditsiini, kirjandust ja rahu. 1968. aastal asutati Rootsi keskpanga poolt lisapreemia majandusteaduses (Sveriges Riksbank Prize in Economic Sciences in Memory of Alfred Nobel), mida sageli nimetatakse Nobeli majandusauhinnaks. Komiteed ja akadeemiad, mis laureaadid valivad, on erinevad valdkondade lõikes ning preemiad kannavad kõrget rahvusvahelist mainet.
Kategooriad
Auhinnad hõlmavad mitut peamist valdkonda: teadust (näiteks füüsika ja keemia), meditsiini, kirjandust, rahu ning alates 1968. aastast ka majandusteadust. Igas kategoorias võib preemia anda üksikisikule või kuni kolmekesi jagatuna (mõnikord ka organisatsioonile, nagu rahupreemia puhul).
Valimisprotsess ja komisjonid
- Füüsika ja keemia preemiad otsustab Rootsi Kuninglik Teaduste Akadeemia (Royal Swedish Academy of Sciences).
- Meditsiini- või füsioloogiapreemia annab Karolinska Instituut.
- Kirjanduspreemia määrab Rootsi Akadeemia (Swedish Academy).
- Rahuauhinda otsustab Norra parlamendi määratud Norra Nobeli komitee; see preemia antakse traditsiooniliselt üle Oslo linnas.
- Majanduspreemia otsustab samuti Rootsi Kuninglik Teaduste Akadeemia, kuid see pole osa Alfred Nobeli algsest testamentist—see on loodud eraldi auhinnana.
Tseremooniad, medalid ja rahaline auhind
Iga laureaat saab tavaolukorras kolm fakti: medal, diplom ja rahasumma. Auhinnad antakse ametlikult üle 10. detsembril, mis on Alfred Nobeli surma-aastapäev; enamik preemiaid antakse sel päeval üle Stockholmis, ent rahupreemia tseremoonia toimub Oslo's. Auhinna rahaline suurus on aja jooksul muutunud: 1901. aastal said esimesed Nobeli preemia võitjad 150 782 krooni (mida on hiljem teisendatud ja kohandatud inflatsiooniga). 2008. aastal oli auhinna suurus 10 000 000 SEK; viimastel aastatel on preemia rahaline osa tavaliselt olnud umbes 10–11 miljonit Rootsi krooni, kuid summa võib muutuda sõltuvalt fondi tootlusest.
Medali ja diplomi eripära
Nobeli medalid ja diplomid on kunstiliselt kujundatud ning erinevad valdkonniti. Medalil on tavaliselt kujutatud Alfred Nobeli portreed ja eraldi kirjeldusauhindadele. Diplomid on käsitsi kujundatud ja sageli kunstiteose või kutselise dokumentatsiooniga, mis selgitab laureaadi saavutust.
Tuntud laureaadid ja olulisemad saavutused
Nobeli preemia laureaatide hulgas on palju nimekaid teadlasi, kirjanikke ja ühiskonnategelasi — näiteks Albert Einstein (füüsika), Marie Curie (füüsika ja keemia), Martin Luther King Jr. (rahu) ja paljud teised. Laureaadid on sageli toonud kaasa läbimurdeid teaduses, tugevdanud inimõigusi või mõjutanud kultuuri ja poliitikat maailmas.
Kriitika ja vaidlused
Kuigi Nobeli preemia on laialdaselt tunnustatud, on sellega seotud ka vaidlusi: mõnikord kritiseeritakse valikute poliitilisust, mõnikord jäetakse olulised kandidaadid tunnustamata või jagatakse auhind selliselt, et tihti ei mahu kõik panustajad esindatuna. Samuti tekitab diskussiooni majanduspreemia staatuse erinevus Alfred Nobeli algse tahtmisega.
Miks Nobeli preemia oluline on
Nobeli preemiad tõstavad esile teaduslikke läbimurdeid, kirjanduslikku tipptaset ja rahukaasu edendavaid algatusi. Need annavad laureaatidele rahalise toetuse ja ülemaailmse tähelepanu, mis aitab sageli avada uusi uurimis- või tegevusvõimalusi ning julgustada edaspidist panust ühiskonna arengusse.
Mängi meediat Nobeli preemia lühidalt seletatuna
Auhinnakategooriad ja võitjad
Need on komiteed ja institutsioonid, kes otsustavad, millised inimesed saavad Nobeli preemia:
- Rootsi Kuningliku Teaduste Akadeemia Nobeli füüsikapreemia ja Rootsi Panga majandusteaduste preemia Alfred Nobeli mälestuseks.
- Rootsi Kuninglik Teaduste Akadeemia Nobeli keemiapreemia eest
- Karolinska Institutet Nobeli füsioloogia- või meditsiiniauhinna eest
- Rootsi Akadeemia Nobeli kirjandusauhind
- Norra Nobeli rahupreemia komitee, mille on määranud Norra parlament (Stortinget)
Nobeli majanduspreemia ei olnud osa Nobeli testamendist. Selle algatas 1969. aastal Rootsi keskpank Sveriges Riksbank. Pank annetas 1968. aastal Nobeli majanduspreemia sihtasutusele raha. Majandusteaduse auhind on Alfred Nobeli mälestuseks. Seda antakse välja igal aastal koos teiste Nobeli auhindadega.
Märkimisväärsed Nobeli preemia laureaadid
Mõned inimesed on saanud rohkem kui ühe Nobeli preemia. Need on järgmised:
- Marie Curie - füüsikas 1903. aastal radioaktiivsuse avastamise eest ja keemias 1911. aastal puhta raadiumi isoleerimise eest.
- Linus Pauling - keemias 1954. aastal keemilise sideme olemuse uurimise ja selle rakendamise eest keeruliste ainete struktuuri selgitamisel; ja rahu eest 1962. aastal tuumakatsetuste keelustamise lepingu aktivismi eest. Pauling on ainus inimene, kes on saanud kaks jagamata Nobeli preemiat.
- John Bardeen - füüsikas 1956. aastal transistori leiutamise eest ja füüsikas 1972. aastal ülijuhtivuse teooria eest.
- Frederick Sanger - 1958. aastal keemias insuliini molekuli struktuuri ja 1980. aastal keemias viiruste nukleotiidide sekveneerimise eest.
- Rahvusvaheline Punase Risti Komitee (ICRC) on saanud Nobeli rahupreemia kolm korda: 1917, 1944 ja 1963. aastal. Esimesed kaks auhinda anti rühma töö eest maailmasõdade ajal. Kolmas anti välja selle 100-aastase aastapäeva puhul.
- ÜRO pagulaste ülemkomissar (UNHCR) sai rahupreemia 1954. ja 1981. aastal.
Mõned pered on saanud mitu laureaati.
- Perekond Curie sai 5 Nobeli preemiat. Need on järgmised:
- Marie Curie - füüsika eest 1903. aastal ja keemia eest 1911. aastal.
- Tema abikaasa Pierre Curie - füüsika eest 1903. aastal
- Nende tütar Irène Joliot-Curie - 1935. aastal keemia valdkonnas.
- Nende õepoeg Frederic Joliot-Curie - 1935. aastal keemia alal.
- Samuti oli Henry Labouisse, Curie'de teise tütre Ève abikaasa, UNICEFi direktor, kui see 1965. aastal Nobeli rahupreemia sai.
- Gunnar Myrdal - 1974. aastal majanduse eest ja tema abikaasa Alva Myrdal - 1982. aastal rahu eest.
- J. J. Thomson - füüsika jaoks 1906. aastal. Ta oli George Paget Thomsoni isa, kes sai füüsikapreemia 1937. aastal.
- William Henry Bragg jagas 1915. aastal füüsikapreemiat oma poja William Lawrence Braggiga.
- Niels Bohr sai 1922. aastal füüsikapreemia. Tema poeg Aage Bohr sai füüsikapreemia 1975. aastal.
- Manne Siegbahn sai 1924. aastal füüsikapreemia. Ta oli Kai Siegbahni isa, kes jagas 1981. aastal füüsikapreemiat.
- Hans von Euler-Chelpin jagas 1929. aastal koos Arthur Hardeniga keemiaauhinda. Euler-Chelpini poeg Ulf von Euler sai 1970. aastal füsioloogia või meditsiini auhinna.
- C.V. Raman sai 1930. aastal füüsikapreemia. Ta oli Subrahmanyan Chandrasekhari onu, kes sai füüsikapreemia 1983. aastal.
- Arthur Kornberg jagas 1959. aastal koos Severo Ochoaga füsioloogia või meditsiini auhinda. Kornbergi poeg Roger sai 2006. aastal auhinna keemia eest.
- Jan Tinbergen sai 1969. aastal majandusauhinna. Ta oli Nikolaas Tinbergeni vend, kes jagas 1973. aastal füsioloogia või meditsiini auhinda Konrad Lorenziga ja Karl von Frischiga.
- Nelson Mandela ja F. W. de Klerk said 1993. aastal Nobeli rahupreemia oma töö eest Lõuna-Aafrika Vabariigi kodanikuõiguste revolutsiooni ajal.
- Noorim inimene, kes on kunagi saanud Nobeli rahupreemia või mis tahes Nobeli auhinna, on Pakistani tüdrukuaktivist Malala Yousafzai, kes oli 17-aastane, kui ta selle 2014. aasta oktoobris sai.
Küsimused ja vastused
K: Mille eest antakse Nobeli auhindu?
V: Nobeli preemiad on teaduse ja maailma rahu eest.
K: Millised valdkonnad kuuluvad teaduspreemiate alla?
V: Teadusauhindade hulka kuuluvad kirjandus, teadus ja meditsiin.
K: Kes alustas Nobeli preemia väljaandmist?
V: Alfred Nobel alustas Nobeli preemia väljaandmist.
K: Mille eest Nobeli 1895. aasta testamendis raha anti?
V: Nobeli 1895. aasta testament andis raha auhindade jaoks.
K: Kes otsustab, kes saab Nobeli preemia?
V: Erinevad komiteed või akadeemiad palutakse Nobeli fondi poolt otsustada, kellele auhindu antakse.
K: Kuidas nimetatakse inimesi, kes saavad Nobeli preemia?
V: Inimesi, kes saavad Nobeli preemia, nimetatakse "Nobeli preemia laureaatideks".
K: Millal ja kus Nobeli preemiaid välja antakse?
V: Auhinnad antakse üle Stockholmis, Rootsis, 10. detsembril, mis on Nobeli surma-aastapäev.
Otsige