Insuliin
Insuliin on hormoon, mida toodab kõhunääre ja mis kontrollib glükoositaset veres.
Inimesed, kes ei suuda oma organismis insuliini toota või kes toodavad seda, kuid kelle organism ei suuda seda korralikult kasutada, põevad diabeeti. Kui vere glükoosisisaldus langeb alla teatava taseme, hakkab inimkeha glükogenolüüsi abil kasutama energiaallikana talletatud suhkrut. See protsess lagundab maksa ja lihastesse ladustatud glükogeeni glükoosiks, mida saab seejärel kasutada energiaallikana. Insuliin on keskne ainevahetuse kontrollimehhanism. Insuliini kasutatakse ka kontrollsignaalina teistele kehasüsteemidele (näiteks aminohapete tarbimine keharakkudes). Lisaks sellele on tal mitmeid teisi anaboolseid mõjusid kogu organismis. Insuliin mõjutab vaskulaarset vastavust ja kognitsiooni.
Inimese insuliin on peptiidhormoon, mis koosneb 51 aminohappest ja mille molekulmass on 5808 Da. Langerhansi saarekesed kõhunäärmes toodavad insuliini. Nimi tuleneb ladinakeelsest sõnast insula, mis tähendab "saart". Insuliini struktuur varieerub loomaliikide lõikes veidi. Erinevatest loomsetest allikatest pärit insuliinil on erinev mõju inimese süsivesikute ainevahetusprotsessile. Sigade insuliin on eriti lähedane inimese versioonile. Seega võivad diabeedihaiged inimesed oma insuliini tootmise asemel võtta sealt ekstraheeritud insuliini.
Ajalugu
Nicolae Paulescu, Rumeenia füsioloogiaprofessor Bukaresti meditsiini- ja farmaatsiaülikoolis, oli esimene, kes isoleeris insuliini. Ta tegi seda 1916. aastal. Ta nimetas seda pankreiiniks. Ta isoleeris selle, töötades välja pankrease vesisisaldusega ekstrakti, mis diabeetilisele koerale süstituna osutus veresuhkru taset normaliseerivaks. Ta pidi oma katsed katkestama Esimese maailmasõja tõttu. 1921. aasta alguses kirjutas ta neli tööd oma Bukarestis tehtud tööst ja katsetest diabeetilise koeraga. Hiljem samal aastal kirjeldas ta üksikasjalikult oma tööd, avaldades ulatusliku valge raamatu diabeetilisele loomale süstitud kõhunäärmeekstrakti mõjust, mida ta nimetas: "Research on the Role of the Pancreas in Food Assimilation", kusjuures artikkel sai 22. juunil 1921 "Archives Internationales de Physiologie" , mille fotokoopia on kättesaadav Gersteini teaduse infokeskuses. https://insulin.library.utoronto.ca/islandora/object/insulin%3AT10137.
Dr. Frederick Banting, üldarst, kes õpetas ka ortopeediat ja antropoloogiat osalise tööajaga Lääne-Ontario Ülikoolis Londonis sel ajal, kui Paulescu avaldas oma uurimuse juba välja töötatud vesipõhise pankreaseekstrakti kohta, ja Charles Best, 22-aastane Toronto Ülikooli meditsiinitudeng, kes töötas sel ajal kirurgi dr Frederick Bantingi assistendina, tegid samuti sarnaseid katseid, püüdes leida ravi diabeedile. Nendes katsetes kasutasid nad ka koeri.
Esimest korda teadsid nad, et insuliin kontrollib inimese diabeeti, kui nad süstisid 14-aastasele Leonard Thompsonile, kes oli suremas diabeeti, veidi insuliini. Pärast süstimist jäi ta ellu. Banting sai 1923. aastal koos John Macleodiga Nobeli preemia füsioloogia või meditsiini alal insuliini avastamise eest. Best ja Paulescu ei saanud sel ajal auhinda.
Esimese geneetiliselt muundatud sünteetilise "inimese" insuliini tootis Herbert Boyer 1977. aastal laboris, kasutades E. coli't.
Küsimused ja vastused
K: Mis on insuliin?
V: Insuliin on hormoon, mida toodab kõhunääre kehas ja mis kontrollib glükoositaset veres. See soodustab suhkru imendumist verest ja selle ladustamist rasvarakkudesse.
K: Mis on diabeet?
V: Diabeet on haigus, mille puhul inimesed ei suuda toota piisavalt insuliini või ei suuda üldse insuliini toota.
K: Kuidas kasutab inimkeha salvestatud suhkrut energiaallikana?
V: Kui vere glükoosisisaldus langeb alla teatava taseme, hakkab inimkeha glükogenolüüsi kaudu kasutama salvestatud suhkrut energiaallikana. See protsess lagundab maksa ja lihastesse ladustatud glükogeeni glükoosiks, mida saab seejärel kasutada energiaallikana.
K: Millist muud mõju avaldab insuliin meie kehale?
V: Lisaks sellele, et insuliin on keskne ainevahetuse kontrollimehhanism, toimib ta ka kontrollsignaalina teistele kehasüsteemidele (näiteks aminohapete omastamine keharakkudes) ja tal on mitmeid muid anaboolseid mõjusid kogu meie kehas.
K: Kus toodetakse meie kehas insuliini?
V: Insuliini toodetakse spetsiaalsetes rakkudes, mida nimetatakse Langerhansi saarekesteks ja mis asuvad meie kõhunäärmes.
K: Mitu aminohapet sisaldab inimese insuliin?
V: Inimese insuliin sisaldab 51 aminohapet ja selle molekulmass on 5808 Da.
K: Kas diabeedihaiged võivad loomadelt insuliini võtta, selle asemel et ise toota?
V: Jah, sigade (sigade) insuliin on eriti lähedane inimversioonile, nii et diabeedihaiged võivad võtta seda tüüpi loomset insuliini, selle asemel et ise toota.
