Lihas – definitsioon, funktsioonid ja liigid
Lihas — mis see on, kuidas töötab, peamised funktsioonid ja liigid. Avastage, kuidas lihased tõmbuvad kokku, toetavad liikumist ja säilitavad keha funktsioone.
Lihas on loomkeha kude. Nende peamine ülesanne on aidata meil oma kehaosi liigutada. Nad on üks peamisi inim- ja loomkehade süsteeme. Lihase aktiveerimisel tõmbub see kokku, muutes end lühemaks ja paksemaks, tõmmates seeläbi oma otsad kokku.
Definitsioon ja põhifunktsioonid
Lihas on spetsialiseerunud koeüksus, mille peamine omadus on kokkutõmbumine (kontraktsioon). Lihaste põhifunktsioonid on:
- Liigutamine: kehaosade liigutamine ja liikumise tekitamine (nt jäsemete liigutamine, silmalihaste töö).
- Toetamine ja stabiilsus: kehaasendi hoidmine ja liigeste stabiliseerimine.
- Sisemiste organite töö: süda pumpab verd; silelihased liigutavad toitu seedetraktis ja reguleerivad veresoonte läbilaskvust.
- Soone tootmine: lihaste töö tekitab soojust, mis aitab säilitada kehatemperatuuri.
Lihaste liigid
Inimkehas on kolm peamist lihaskiudu tüüpi, mida eristatakse anatoomia ja kontrolli järgi:
- Luulihased (skeletilihased) – kinnituvad luudele, juhitavad tahtlikult (vabatahtlikult) ja võimaldavad keha liigutusi. Need on triibulise väljanägemisega mikroskoobis.
- Südamelihas (miokard) – ainult südames, triibuline, kuid töötab automaatselt ja rütmiliselt ilma teadliku kontrollita.
- Silelihased – paiknevad siseelundite (nt seedetrakt, kusepõis, veresooned) seintes; töös on need enamasti tahtejõust sõltumatud ja ei ole triibulised.
Kuidas lihased töötavad
Lihaste kokkutõmbumine toimub rakkude siseselt molekulaarsel tasandil. Põhiprotsess hõlmab järgmisi samme:
- Närviimpulss: närvilt lihasrakule jõudnud signaal vallandab kaltsiumi vabanemise lihasraku sees.
- Kaltsiumi roll: Ca2+ võimaldab aktiini ja müosiini valkude vastastikuse seostumise, mis on vajalik libisemismehhanismiks.
- ATP kasutamine: energiat (ATP) kasutatakse müosiinipea liigutamiseks ja lihaserakkude lõdvenemiseks; ilma ATP-ta lihas jäigastub (nt rigor mortis).
- Sarkomeer: sarkomeer on lihaselõigu pisirühm, kus aktiini ja müosiini „libisemine” tekitab pikkuse muutuse ja seeläbi kontraktsiooni.
Ehitus ja varustus
Lihased koosnevad paljudest lihasrakkudest (lihaskiududest), mida ümbritseb sidekude ja mis on varustatud vereringe ning närvivõrgustikuga:
- Verevarustus: lihased vajavad hapnikku ja toitaineid — hea vereringe on töövõime ja taastumise aluseks.
- Närvivõrk: motoorsed närvirakud juhivad lihaste tööd; neuromuskulaarne sünaps (liides närvi ja lihase vahel) vahendab signaale.
- Regeneratsioon: silelihased taastuvad suhteliselt hästi; skeletilihastel on piiratud taastumisvõime (satelliitrakud aitavad paranemisel); südamelihas taastub halvasti ja kahjustused võivad olla püsivad.
Lihaste tüübid treeningu ja töö järgi
- Aeroobne töö (vastupidavus): lihaskuded, mis vastupidavad pikemale koormusele (palju mütohondreid, hea hapnikutarbimine).
- Anaeroobne töö (jõud/kiirus): lühiajalised intensiivsed pingutused (lihased toodavad jõudu kiiresti, kasutades energiaallikana ATP ja kreatiinfosfaati).
Tavalised probleemid ja haigused
Mõned sagedasemad lihaseprobleemid ja haigused:
- põletikud (myosiit), lihasnõrkus ja atroofia (lihaskoe kahanemine);
- lihasspasmid ja krambid;
- neurogeensed haigused (nt müasteenia), mis mõjutavad närvi- ja lihasevahelist suhtlust;
- südame lihashaigused (nt südameinfarkt) mõjutavad südamelihast ja selle tööd.
Kuidas hoida lihaseid tervena
- Regulaarne liikumine: kombinatsioon vastupidavuse- ja jõutreeningust hoiab lihasjõudu ja -massi;
- Tasakaalustatud toitumine: piisav valgusisaldus, vitamiinid ja mineraalid toetavad lihaste taastumist;
- Puhkus ja uni: taastumine on sama oluline kui treening; lihased kasvavad ja taastuvad uneajal;
- Venitamine ja soojendus: vähendavad vigastuste riski ja parandavad liigeseulatust;
- Varajane diagnostika: kroonilise valu või lihasnõrkuse korral pöördu arsti või füsioterapeudi poole.
Kokkuvõte
Lihased on elutähtis kude, mis võimaldab liikumist, toetab siseorganeid ja aitab hoida kehatemperatuuri. Neid on erinevat tüüpi — luu-, südamelihas ja silelihased — ning iga tüüp on spetsialiseerunud oma ülesannetele. Õige liikumine, toit ja taastumine tagavad lihaste hea funktsiooni ja tervise.
Lihastüübid
Lihaseid on kolme liiki:
- Skeletilihas, luude külge kinnituv lihas. Nad tõmbavad luude külge, et teha liigutusi.
- Silelihas, näiteks veresoonte ja põie lihased.
- Südamelihas, südamelihas
Lihastegevust võib liigitada kas vabatahtlikuks või tahtmatuks.
Skeletilihased liigutavad jäsemeid (käed ja jalad). Nad liigutavad lõualuud üles ja alla, et toitu saaks närida. Skeletilihased on ainsad vabatahtlikud lihased, ainsad, mida me saame ise valida, kas liigutada.
Südamelihas on südamelihas. Kui see lihas tõmbub kokku, surub see verd läbi vereringesüsteemi. Südamelihas ei ole vabatahtlik.
Siledad lihased on teised keha lihased, mis on tahtmatud. Silelihaseid on paljudes kohtades. Nad on:
- Seedetrakti süsteem - see hõlmab mao ja soolestikku. Nii liigub toit läbi meie sees ja me võtame sellest energiat.
- Veresooned - silelihased muudavad veresooned väiksemaks või suuremaks. See kontrollib vererõhku.
- Juuksed - juuksefolliikulite silelihas paneb juuksed püsti, kui olete hirmul või külmetate.
Lihase struktuur
Lihased koosnevad paljudest lihasrakkudest. Rakud tõmbuvad kokku, et lihas saaks lühemaks. Lihasrakud teavad seda koos teha, sest paljud neist saavad närvidest neile teavet. Rakud, mis saavad närvidest sõnumi, ütlevad seda teistele rakkudele, mis on nende lähedal. Nad teatavad seda teistele rakkudele elektrivoolu saatmisega.
Lihasrakud on täis valke, mida nimetatakse aktiiniks ja müosiiniks. Need on valgud, mis panevad lihase kokku tõmbuma (lühenema).
Lihaskontraktsioon
Kui närv annab lihasele käsu kokku tõmbuda, avab lihas oma rakumembraanis augud. Need augud on valgud, mida nimetatakse kaltsiumikanaliteks. Kaltsiumioonid tormavad rakku. Kaltsium tuleb välja ka raku spetsiaalsest kohast, mida nimetatakse sarkoplasmavõrgustikuks. See kaltsium kleepub spetsiaalsete valkude aktiini ja müosiini külge. See käivitab need valgud lihase kokkutõmbumise.
Kontraktsioon vajab samuti ATP-d. See on energia, mida rakud kasutavad. Seda toodetakse raku glükoosi kasutamisel. Kokkutõmbunud lihaste vabastamiseks kulub palju energiat. Nad kasutavad suurema osa energiast lihaste ehitamiseks.
Harjutus
Harjutus muudab lihased suuremaks (vt hüpertroofia). Harjutus muudab lihased ka tugevamaks. Kui inimene ei tee trenni, muutuvad tema lihased väiksemaks ja nõrgemaks. Seda nimetatakse lihaste atroofiaks.
Lihashaigused
Lihashaigusi on palju erinevaid. On kolm suurt haiguste rühma:
- Neuromuskulaarsed haigused - need on probleemid sellega, kuidas närvid ütlevad lihastele, et nad peaksid liikuma. Neuromuskulaarsed haigused on näiteks insult, ajuparalüüs ja Parkinsoni tõbi.
- Mootorliigese haigused - need on probleemid kohaga, kus närv ütleb lihastele, et nad peavad liikuma. Tetanus ja myasthenia gravis on motoorse lõppplaadi haigused.
- Müopaatiad - need on probleemid lihaste struktuuriga. Lihasdüstroofia, vähkkasvajad, nagu Ewingi sarkoom, ja kardiomüopaatia on müopaatiad.
Seotud leheküljed
- Bodybuilding
- Jõutreening
- Trapetslihas
Otsige