Lihas
Lihas on loomkeha kude. Nende peamine ülesanne on aidata meil oma kehaosi liigutada. Nad on üks peamisi inim- ja loomkehade süsteeme. Lihase aktiveerimisel tõmbub see kokku, muutes end lühemaks ja paksemaks, tõmmates seeläbi oma otsad kokku.
Lihastüübid
Lihaseid on kolme liiki:
- Skeletilihas, luude külge kinnituv lihas. Nad tõmbavad luude külge, et teha liigutusi.
- Silelihas, näiteks veresoonte ja põie lihased.
- Südamelihas, südamelihas
Lihastegevust võib liigitada kas vabatahtlikuks või tahtmatuks.
Skeletilihased liigutavad jäsemeid (käed ja jalad). Nad liigutavad lõualuud üles ja alla, et toitu saaks närida. Skeletilihased on ainsad vabatahtlikud lihased, ainsad, mida me saame ise valida, kas liigutada.
Südamelihas on südamelihas. Kui see lihas tõmbub kokku, surub see verd läbi vereringesüsteemi. Südamelihas ei ole vabatahtlik.
Siledad lihased on teised keha lihased, mis on tahtmatud. Silelihaseid on paljudes kohtades. Nad on:
- Seedetrakti süsteem - see hõlmab mao ja soolestikku. Nii liigub toit läbi meie sees ja me võtame sellest energiat.
- Veresooned - silelihased muudavad veresooned väiksemaks või suuremaks. See kontrollib vererõhku.
- Juuksed - juuksefolliikulite silelihas paneb juuksed püsti, kui olete hirmul või külmetate.
Lihase struktuur
Lihased koosnevad paljudest lihasrakkudest. Rakud tõmbuvad kokku, et lihas saaks lühemaks. Lihasrakud teavad seda koos teha, sest paljud neist saavad närvidest neile teavet. Rakud, mis saavad närvidest sõnumi, ütlevad seda teistele rakkudele, mis on nende lähedal. Nad teatavad seda teistele rakkudele elektrivoolu saatmisega.
Lihasrakud on täis valke, mida nimetatakse aktiiniks ja müosiiniks. Need on valgud, mis panevad lihase kokku tõmbuma (lühenema).
Lihaskontraktsioon
Kui närv annab lihasele käsu kokku tõmbuda, avab lihas oma rakumembraanis augud. Need augud on valgud, mida nimetatakse kaltsiumikanaliteks. Kaltsiumioonid tormavad rakku. Kaltsium tuleb välja ka raku spetsiaalsest kohast, mida nimetatakse sarkoplasmavõrgustikuks. See kaltsium kleepub spetsiaalsete valkude aktiini ja müosiini külge. See käivitab need valgud lihase kokkutõmbumise.
Kontraktsioon vajab samuti ATP-d. See on energia, mida rakud kasutavad. Seda toodetakse raku glükoosi kasutamisel. Kokkutõmbunud lihaste vabastamiseks kulub palju energiat. Nad kasutavad suurema osa energiast lihaste ehitamiseks.
Harjutus
Harjutus muudab lihased suuremaks (vt hüpertroofia). Harjutus muudab lihased ka tugevamaks. Kui inimene ei tee trenni, muutuvad tema lihased väiksemaks ja nõrgemaks. Seda nimetatakse lihaste atroofiaks.
Lihashaigused
Lihashaigusi on palju erinevaid. On kolm suurt haiguste rühma:
- Neuromuskulaarsed haigused - need on probleemid sellega, kuidas närvid ütlevad lihastele, et nad peaksid liikuma. Neuromuskulaarsed haigused on näiteks insult, ajuparalüüs ja Parkinsoni tõbi.
- Mootorliigese haigused - need on probleemid kohaga, kus närv ütleb lihastele, et nad peavad liikuma. Tetanus ja myasthenia gravis on motoorse lõppplaadi haigused.
- Müopaatiad - need on probleemid lihaste struktuuriga. Lihasdüstroofia, vähkkasvajad, nagu Ewingi sarkoom, ja kardiomüopaatia on müopaatiad.
Seotud leheküljed
- Bodybuilding
- Jõutreening
- Trapetslihas
