Süda on organ, mida leidub kõigil selgroogsetel. See on väga tugev lihas. See asub inimesel keha vasakul küljel ja on umbes rusikasuurune. See pumpab verd kogu kehasse. Sellel on korrapärased kokkutõmbed ehk kui süda surub verd välja teistesse kehaosadesse.

Cardiac ja cardio tähendavad mõlemad "südamega seotud", nii et kui millelgi on eesliide cardio või cardiac, siis on see seotud südamega.

Myokardium tähendab südamelihast: "myo" tuleneb kreekakeelsest sõnast "mys", cardium tuleneb kreekakeelsest sõnast "kardia", mis tähendab südant.

Anatoomia

Südame põhistruktuurid:

  • Kamberd (ventriklid) – kaks alumist südametuppa: parem vatsake ja vasak vatsake, kus toimub tugev vererõhu tekitamine, eriti vasakul vatsakesel, mis pumpab verd kogu keha ringlusse.
  • Koda (atriumid) – kaks ülemist kotjat osa: parem ja vasak koda, kuhu veri esmalt siseneb.
  • Klapid – tagavad vere ühesuunalise liikumise:
    • trikuspidaalklapp (parema koha ja parema vatsakese vahel),
    • pulmonaalklapp (parema vatsakese ja kopsuarteri vahel),
    • mitraalklapp ehk kahelehikklapp (vasaku koha ja vasaku vatsakese vahel) ja
    • aordiklapp (vasaku vatsakese ja aordi vahel).
  • Südamekihid – epikard (väliskest), müokard ehk myokardium (südamelihas, mille kaudu toimub kokkutõmbumine) ja endokard (sisemine vooder).
  • Kõrvalvereringe – koronaararterid varustavad südamelihast hapnikuga ning algavad aordist; nende ummistus võib põhjustada südameinfarkti.

Kuidas veri kehas ringleb (päris lihtsustatult)

Vereringe jaguneb kaheks peamiseks ringiks: kehaverering (süsteemne) ja kopsuverering (pulmonaarne).

  • Deoksügeniseerunud veri keha üla- ja alakehast voolab läbi ülemise ja alumise vena cava paremasse kojosse.
  • Suhteliselt madalama rõhuga paremas kojas veri liigub trikuspidaalklapi kaudu paremasse vatsakesse.
  • Parem vatsake surub verd pulmonaalklapist läbi kopsuarterisse, mis viib vere kopsudesse hapnikuga varustamiseks.
  • Kopsudes veri saab hapnikku ja vabaneb süsihappegaasist; hapnikurikas veri jõuab kopsuveenidega vasakusse kojasse.
  • Vasak koja suunab vere mitraalklapi kaudu vasakusse vatsakesse, mis on tugev pump – see surub vere läbi aordiklapi aorti ja sealt edasi kogu organismi.

Elektriline juhtimissüsteem ja südametöö rütm

Südamel on oma juhtsüsteem, mis genereerib ja juhib elektrilisi impulsse:

  • SA-sõlm (sinusõlm) – asub paremas kojas ja on tavaliselt pulsi loomulik alguspunkt (südame "saatja").
  • AV-sõlm – viib impulsi edasi kambritele ning tagab õige ajastuse kojade ja vatsakeste vahel.
  • Sealt liigub signaal His'i kimbu ja Purkinje kiudude kaudu, mis paneb vatsakesed kokku tõmbuma.

Autonoomne närvisüsteem (sümpaatiline ja parasümpaatiline osa) reguleerib pulssi vastavalt koormusele, emotsioonidele ja muudele teguritele.

Südame töötsükkel: süstool ja diastool

  • Süstool – vatsakeste kokkutõmbumine, mille käigus veri väljutatakse kopsuarterisse ja aorti.
  • Diastool – südamelihase lõõgastumine, vatsakesed täituvad uuesti verega.

Levinumad südameprobleemid ja sümptomid

  • Isheemiline haigus / koronaararterite haigus – sagedamini põhjustab stenokardiat ja südameinfarkti (südame osaline või täielik verevarustuse katkemine).
  • Südamepuudulikkus – süda ei suuda enam tõhusalt veremahtu ringluses hoida; sümptomiteks väsimus, hingeldus ja jalgade tursed.
  • Rütmihäired – liigselt aeglane, liiga kiire või ebaühtlane südametöö (näiteks kodade virvendus).
  • Klapiprobleemid – vere tagasivool või kitsenemine klapi funktsiooni häirides.

Tavapärased hoiatusmärgid: äge rindkerevalu, tugev õhupuudus, teadvusekaotus, tugev peapööritus, tugevad südamepekslemisehood — sellisel juhul pöörduge viivitamatult arstiabile.

Kuidas südame tervist hoida

  • Tervislik toitumine (vähenda küllastunud rasvu ja suhkruid, söö rohkem köögi- ja puuvilju ning täisteratooteid).
  • Pidev füüsiline aktiivsus (kardioharjutused, vähemalt mõõdukas koormus enamikul nädalapäevadel).
  • Suitsu vältimine ja ohtlikeainete tarbimise piiramine.
  • Vererõhu, kolesterooli ja veresuhkru regulaarne kontroll ning vajadusel ravi.
  • Kaalukontroll ja stressi juhtimine.

Südame töö mõõtmiseks kasutatakse lihtsamaid meetodeid nagu pulsi ja vererõhu jälgimine, ning keerukamaid uuringuid nagu EKG, ehhokardiograafia (südame ultraheli) ja stressitestid. Süda on vastupidav, kuid see vajab hoolt — õige eluviis ning varajane meditsiiniline abi haiguste korral aitavad hoida südame töökorras.