Süda

Struktuur

Inimese südames on neli kambrit ehk suletud ruumi. Mõnedel loomadel on ainult kaks või kolm kambrit.

Inimesel on neli koda kaks ees- ja kaks vatsakambrit. Atria räägib kahest kambrist; atrium räägib ühest kambrist. On olemas parem eesruum ja parem vatsakamber. Need saavad verd, mis tuleb südamesse. Nad pumbavad selle vere kopsudesse. Kopsudes võtab veri üles hapnikku ja laseb maha süsihappegaasi. Kopsudest läheb veri vasakusse kodarasse ja vasakusse vatsakese. Vasak aatrium ja vatsakamber saadavad vere välja kehasse. Vasak vatsakamber töötab kuus korda raskemini kui parem vatsakamber, sest see kannab hapnikuga rikastatud verd.

Verd veetakse veresoontes. Need on arterid ja veenid. Südamesse suunduvat verd veetakse veenides. Südamest ära minevat verd kannavad arterid. Peamine arteria, mis väljub paremast vatsakesest, on kopsuarteri. (Pulmonaalne tähendab kopsude kohta.) Vasakust vatsakest väljuv peamine arter on aort.

Parempoolsesse eesruumi suunduvad veenid on ülemine ja alumine veenikaveen. Need toovad vere kehast paremasse südamesse. Vasakpoolsesse eesruumi suunduvad veenid on kopsuveenid. Need toovad vere kopsudest vasakusse südamesse.

Kui veri liigub atriatest ventriklitesse, siis läbib see südameklappe. Kui veri läheb vatsakestest välja, läheb see läbi klappide. Klapid tagavad, et veri läheb ainult ühte moodi sisse või välja.

Südame neli klappi on järgmised:

• Atria ja vatsakeste klapid

• Trikuspiidventiil - veri läheb paremast eesruumist paremasse vatsakese
• Mitraalklapp - veri liigub vasakust koda eesruumist vasakusse vatsakestasse

• Ventriklite ja arterite vahel

• Pulmonaalklapp - veri läheb paremast vatsakestest välja kopsudesse (pulmonaalarteri kaudu).
• Aordiklapp - veri läheb vasakust vatsakestest välja kehasse (aordi kaudu).

Südames on kolm kihti. Välimine kate on südamekest. See on südame ümber olev sitke kott. Keskmine kiht on südamelihas. See on südamelihas. Sisemine kiht on endokardium. See on südame kambrite õhuke sileda vooder.

Südame struktuur: Nooled näitavad verevoolu suunda.

Südame tsükkel

Südamelöögi puhul tõmbub südamelihas kokku. See tähendab, et süda surub sisse ja see muudab kambreid väiksemaks. See surub verd südamest välja ja veresoontesse. Pärast seda, kui süda tõmbub kokku ja lükkab sisse, lõdveneb lihas või lõpetab lükkamise. Kambrit muutuvad suuremaks ja südamesse tagasi tulev veri täidab need.

Kui südamelihas tõmbub kokku (surub sisse), nimetatakse seda süstooliks. Kui südamelihas lõdveneb (lõpetab sissetungimise), nimetatakse seda diastooliks. Mõlemad eesruumid teevad süstoolia koos. Mõlemad vatsakesed teevad süstoolia koos. Kuid atria teeb süstooli enne ventrikleid. Ehkki kodade süstool saabub enne vatsakeste süstooli, teevad kõik neli kamarat korraga diastooli. Seda nimetatakse südame diastooliks.

Järjekord on järgmine: atriaalne süstool → ventrikulaarne süstool → südame diastool. Kui see toimub üks kord, nimetatakse seda südame tsükliks.

Verevool läbi südameklappide

Südame südamestimulaator

Süstool (kui süda pigistab) toimub seetõttu, et südame lihasrakkude suurus väheneb. Kui nad muutuvad väiksemaks, siis ütleme ka, et nad tõmbuvad kokku. Südame kaudu kulgev elekter paneb rakud kokku tõmbuma. Elekter algab sino-atriaalses sõlmes (akronüüm SA-sõlm) SA-sõlm on rakkude rühm parempoolses eesruumis. Need rakud käivitavad elektrilise impulsi. See elektriline impulss määrab kiiruse ja aja, millega kõik südamelihasrakud kokku tõmbuvad. Seda liikumist nimetatakse "kodade süstooliaks". Kui elektriline impulss läbib atrioventrikulaarsõlme (AV-sõlm). AV-sõlm muudab impulsi aeglasemaks. Aeglustumise tõttu jõuavad elektrilised impulsid hiljem vatsakestesse. See on see, mis paneb ventrikulaarsüstooli tekkima pärast atriaalset süstooli ja laseb kogu verel lahkuda atriaalsetest kohtadest enne ventriklite kokkutõmbumist (st pigistamist).

Pärast seda, kui elektriline impulss läbib AV-sõlme, läbib elektriline impulss ventrikli juhtimissüsteemi. Juhtivus tähendab, et soojus või elekter liigub läbi millegi. See toob elektriimpulsi ventriklitesse. Juhtimissüsteemi esimene osa on Tema kimp. His on nime saanud selle avastanud arsti (Wilhelm His, Jr) järgi. Bundle tähendab paralleelselt grupeeritud nöörid või juhtmed. Kui kimp (mis tähendab paralleelselt kulgevate nööride või juhtmete rühma) läbib ventriklihast, jaguneb see kaheks kimpliharuks, vasakuks kimpliharuks ja paremaks kimpliharuks. Vasakpoolne kimbu haru suundub vasakusse vatsakese ja parempoolne kimbu haru suundub paremasse vatsakesse. Kimpliharude lõpus läheb elektriline impulss Purkinje-kiudude kaudu vatsakeste lihasesse. See on see, mis paneb toimuma vatsakeste kontraktsiooni ja teeb vatsakeste süstoolia.

Järjekord on järgmine: Sino-atriaalne sõlme → Atria (süstool) → Atria-ventrikulaarne sõlme → Bundle of His → Bundle oksad → Purkinje kiud → Ventriklid (süstool)

EKG

EKG on akronüüm väljendist ElectroCardioGram. Saksa keeles kirjutatakse see ka EKG jaoks ElectroKardioGram. EKG näitab, mida teeb elekter südames. EKG tehakse, asetades elektroodid inimese nahale. Elektroodid näevad elektrit, mis läbib südant. See kirjutatakse masinaga paberile. See kiri paberil on EKG.

Arstid saavad teavet inimese südame kohta, vaadates EKG-d. EKG näitab mõningaid südamehaigusi, näiteks südameinfarkti või probleeme südame rütmiga (kuidas elekter läbib südame juhtimissüsteemi).

EKG näitab kodade süstooliat. Seda nimetatakse P-laineks. Seejärel toimub ventrikulaarne süstool. Seda nimetatakse QRS või QRS-kompleksiks. Seda nimetatakse kompleksiks, sest selles on kolm erinevat lainet. Q-laine, R-laine ja S-laine. Seejärel näitab EKG ventrikulaarne diastooli. Seda nimetatakse T-laineks. Seejärel toimub ka kodade diastool. Kuid seda ei nähta eraldi vatsakeste diastoolist.

PR-intervall on vahemaa atriaalse süstooli (P) ja ventrikulaarse süstooli (QRS) vahel. QT-intervall on QRS algusest kuni T lõpuni. ST-segment on QRS ja T vaheline aeg.

EKG - elektrokardiogramm


EKG "rütmiriba" - iga QRS on üks südame löögisagedus.