Süda: anatoomia, funktsioon ja kuidas veri kehas ringleb
Avasta süda: anatoomia, töö ja vereringe — selge juhend südamelihast, kokkutõmbetest ja vere pumpamisest kehas ning näpunäited südame tervise hoidmiseks.
Süda on organ, mida leidub kõigil selgroogsetel. See on väga tugev lihas. See asub inimesel keha vasakul küljel ja on umbes rusikasuurune. See pumpab verd kogu kehasse. Sellel on korrapärased kokkutõmbed ehk kui süda surub verd välja teistesse kehaosadesse.
Cardiac ja cardio tähendavad mõlemad "südamega seotud", nii et kui millelgi on eesliide cardio või cardiac, siis on see seotud südamega.
Myokardium tähendab südamelihast: "myo" tuleneb kreekakeelsest sõnast "mys", cardium tuleneb kreekakeelsest sõnast "kardia", mis tähendab südant.
Anatoomia
Südame põhistruktuurid:
- Kamberd (ventriklid) – kaks alumist südametuppa: parem vatsake ja vasak vatsake, kus toimub tugev vererõhu tekitamine, eriti vasakul vatsakesel, mis pumpab verd kogu keha ringlusse.
- Koda (atriumid) – kaks ülemist kotjat osa: parem ja vasak koda, kuhu veri esmalt siseneb.
- Klapid – tagavad vere ühesuunalise liikumise:
- trikuspidaalklapp (parema koha ja parema vatsakese vahel),
- pulmonaalklapp (parema vatsakese ja kopsuarteri vahel),
- mitraalklapp ehk kahelehikklapp (vasaku koha ja vasaku vatsakese vahel) ja
- aordiklapp (vasaku vatsakese ja aordi vahel).
- Südamekihid – epikard (väliskest), müokard ehk myokardium (südamelihas, mille kaudu toimub kokkutõmbumine) ja endokard (sisemine vooder).
- Kõrvalvereringe – koronaararterid varustavad südamelihast hapnikuga ning algavad aordist; nende ummistus võib põhjustada südameinfarkti.
Kuidas veri kehas ringleb (päris lihtsustatult)
Vereringe jaguneb kaheks peamiseks ringiks: kehaverering (süsteemne) ja kopsuverering (pulmonaarne).
- Deoksügeniseerunud veri keha üla- ja alakehast voolab läbi ülemise ja alumise vena cava paremasse kojosse.
- Suhteliselt madalama rõhuga paremas kojas veri liigub trikuspidaalklapi kaudu paremasse vatsakesse.
- Parem vatsake surub verd pulmonaalklapist läbi kopsuarterisse, mis viib vere kopsudesse hapnikuga varustamiseks.
- Kopsudes veri saab hapnikku ja vabaneb süsihappegaasist; hapnikurikas veri jõuab kopsuveenidega vasakusse kojasse.
- Vasak koja suunab vere mitraalklapi kaudu vasakusse vatsakesse, mis on tugev pump – see surub vere läbi aordiklapi aorti ja sealt edasi kogu organismi.
Elektriline juhtimissüsteem ja südametöö rütm
Südamel on oma juhtsüsteem, mis genereerib ja juhib elektrilisi impulsse:
- SA-sõlm (sinusõlm) – asub paremas kojas ja on tavaliselt pulsi loomulik alguspunkt (südame "saatja").
- AV-sõlm – viib impulsi edasi kambritele ning tagab õige ajastuse kojade ja vatsakeste vahel.
- Sealt liigub signaal His'i kimbu ja Purkinje kiudude kaudu, mis paneb vatsakesed kokku tõmbuma.
Autonoomne närvisüsteem (sümpaatiline ja parasümpaatiline osa) reguleerib pulssi vastavalt koormusele, emotsioonidele ja muudele teguritele.
Südame töötsükkel: süstool ja diastool
- Süstool – vatsakeste kokkutõmbumine, mille käigus veri väljutatakse kopsuarterisse ja aorti.
- Diastool – südamelihase lõõgastumine, vatsakesed täituvad uuesti verega.
Levinumad südameprobleemid ja sümptomid
- Isheemiline haigus / koronaararterite haigus – sagedamini põhjustab stenokardiat ja südameinfarkti (südame osaline või täielik verevarustuse katkemine).
- Südamepuudulikkus – süda ei suuda enam tõhusalt veremahtu ringluses hoida; sümptomiteks väsimus, hingeldus ja jalgade tursed.
- Rütmihäired – liigselt aeglane, liiga kiire või ebaühtlane südametöö (näiteks kodade virvendus).
- Klapiprobleemid – vere tagasivool või kitsenemine klapi funktsiooni häirides.
Tavapärased hoiatusmärgid: äge rindkerevalu, tugev õhupuudus, teadvusekaotus, tugev peapööritus, tugevad südamepekslemisehood — sellisel juhul pöörduge viivitamatult arstiabile.
Kuidas südame tervist hoida
- Tervislik toitumine (vähenda küllastunud rasvu ja suhkruid, söö rohkem köögi- ja puuvilju ning täisteratooteid).
- Pidev füüsiline aktiivsus (kardioharjutused, vähemalt mõõdukas koormus enamikul nädalapäevadel).
- Suitsu vältimine ja ohtlikeainete tarbimise piiramine.
- Vererõhu, kolesterooli ja veresuhkru regulaarne kontroll ning vajadusel ravi.
- Kaalukontroll ja stressi juhtimine.
Südame töö mõõtmiseks kasutatakse lihtsamaid meetodeid nagu pulsi ja vererõhu jälgimine, ning keerukamaid uuringuid nagu EKG, ehhokardiograafia (südame ultraheli) ja stressitestid. Süda on vastupidav, kuid see vajab hoolt — õige eluviis ning varajane meditsiiniline abi haiguste korral aitavad hoida südame töökorras.
Struktuur
Inimese südames on neli kambrit ehk suletud ruumi. Mõnedel loomadel on ainult kaks või kolm kambrit.
Inimesel on neli koda kaks ees- ja kaks vatsakambrit. Atria räägib kahest kambrist; atrium räägib ühest kambrist. On olemas parem eesruum ja parem vatsakamber. Need saavad verd, mis tuleb südamesse. Nad pumbavad selle vere kopsudesse. Kopsudes võtab veri üles hapnikku ja laseb maha süsihappegaasi. Kopsudest läheb veri vasakusse kodarasse ja vasakusse vatsakese. Vasak aatrium ja vatsakamber saadavad vere välja kehasse. Vasak vatsakamber töötab kuus korda raskemini kui parem vatsakamber, sest see kannab hapnikuga rikastatud verd.
Verd veetakse veresoontes. Need on arterid ja veenid. Südamesse suunduvat verd veetakse veenides. Südamest ära minevat verd kannavad arterid. Peamine arteria, mis väljub paremast vatsakesest, on kopsuarteri. (Pulmonaalne tähendab kopsude kohta.) Vasakust vatsakest väljuv peamine arter on aort.
Parempoolsesse eesruumi suunduvad veenid on ülemine ja alumine veenikaveen. Need toovad vere kehast paremasse südamesse. Vasakpoolsesse eesruumi suunduvad veenid on kopsuveenid. Need toovad vere kopsudest vasakusse südamesse.
Kui veri liigub atriatest ventriklitesse, siis läbib see südameklappe. Kui veri läheb vatsakestest välja, läheb see läbi klappide. Klapid tagavad, et veri läheb ainult ühte moodi sisse või välja.
Südame neli klappi on järgmised:
- Atria ja vatsakeste klapid
- Trikuspiidventiil - veri läheb paremast eesruumist paremasse vatsakese
- Mitraalklapp - veri liigub vasakust koda eesruumist vasakusse vatsakestasse
- Ventriklite ja arterite vahel
- Pulmonaalklapp - veri läheb paremast vatsakestest välja kopsudesse (pulmonaalarteri kaudu).
- Aordiklapp - veri läheb vasakust vatsakestest välja kehasse (aordi kaudu).
Südames on kolm kihti. Välimine kate on südamekest. See on südame ümber olev sitke kott. Keskmine kiht on südamelihas. See on südamelihas. Sisemine kiht on endokardium. See on südame kambrite õhuke sileda vooder.
Südame struktuur: Nooled näitavad verevoolu suunda.
Südame tsükkel
Südamelöögi puhul tõmbub südamelihas kokku. See tähendab, et süda surub sisse ja see muudab kambreid väiksemaks. See surub verd südamest välja ja veresoontesse. Pärast seda, kui süda tõmbub kokku ja lükkab sisse, lõdveneb lihas või lõpetab lükkamise. Kambrit muutuvad suuremaks ja südamesse tagasi tulev veri täidab need.
Kui südamelihas tõmbub kokku (surub sisse), nimetatakse seda süstooliks. Kui südamelihas lõdveneb (lõpetab sissetungimise), nimetatakse seda diastooliks. Mõlemad eesruumid teevad süstoolia koos. Mõlemad vatsakesed teevad süstoolia koos. Kuid atria teeb süstooli enne ventrikleid. Ehkki kodade süstool saabub enne vatsakeste süstooli, teevad kõik neli kamarat korraga diastooli. Seda nimetatakse südame diastooliks.
Järjekord on järgmine: atriaalne süstool → ventrikulaarne süstool → südame diastool. Kui see toimub üks kord, nimetatakse seda südame tsükliks.
Verevool läbi südameklappide
Südame südamestimulaator
Süstool (kui süda pigistab) toimub seetõttu, et südame lihasrakkude suurus väheneb. Kui nad muutuvad väiksemaks, siis ütleme ka, et nad tõmbuvad kokku. Südame kaudu kulgev elekter paneb rakud kokku tõmbuma. Elekter algab sino-atriaalses sõlmes (akronüüm SA-sõlm) SA-sõlm on rakkude rühm parempoolses eesruumis. Need rakud käivitavad elektrilise impulsi. See elektriline impulss määrab kiiruse ja aja, millega kõik südamelihasrakud kokku tõmbuvad. Seda liikumist nimetatakse "kodade süstooliaks". Kui elektriline impulss läbib atrioventrikulaarsõlme (AV-sõlm). AV-sõlm muudab impulsi aeglasemaks. Aeglustumise tõttu jõuavad elektrilised impulsid hiljem vatsakestesse. See on see, mis paneb ventrikulaarsüstooli tekkima pärast atriaalset süstooli ja laseb kogu verel lahkuda atriaalsetest kohtadest enne ventriklite kokkutõmbumist (st pigistamist).
Pärast seda, kui elektriline impulss läbib AV-sõlme, läbib elektriline impulss ventrikli juhtimissüsteemi. Juhtivus tähendab, et soojus või elekter liigub läbi millegi. See toob elektriimpulsi ventriklitesse. Juhtimissüsteemi esimene osa on Tema kimp. His on nime saanud selle avastanud arsti (Wilhelm His, Jr) järgi. Bundle tähendab paralleelselt grupeeritud nöörid või juhtmed. Kui kimp (mis tähendab paralleelselt kulgevate nööride või juhtmete rühma) läbib ventriklihast, jaguneb see kaheks kimpliharuks, vasakuks kimpliharuks ja paremaks kimpliharuks. Vasakpoolne kimbu haru suundub vasakusse vatsakese ja parempoolne kimbu haru suundub paremasse vatsakesse. Kimpliharude lõpus läheb elektriline impulss Purkinje-kiudude kaudu vatsakeste lihasesse. See on see, mis paneb toimuma vatsakeste kontraktsiooni ja teeb vatsakeste süstoolia.
Järjekord on järgmine: Sino-atriaalne sõlme → Atria (süstool) → Atria-ventrikulaarne sõlme → Bundle of His → Bundle oksad → Purkinje kiud → Ventriklid (süstool)
EKG
EKG on akronüüm väljendist ElectroCardioGram. Saksa keeles kirjutatakse see ka EKG jaoks ElectroKardioGram. EKG näitab, mida teeb elekter südames. EKG tehakse, asetades elektroodid inimese nahale. Elektroodid näevad elektrit, mis läbib südant. See kirjutatakse masinaga paberile. See kiri paberil on EKG.
Arstid saavad teavet inimese südame kohta, vaadates EKG-d. EKG näitab mõningaid südamehaigusi, näiteks südameinfarkti või probleeme südame rütmiga (kuidas elekter läbib südame juhtimissüsteemi).
EKG näitab kodade süstooliat. Seda nimetatakse P-laineks. Seejärel toimub ventrikulaarne süstool. Seda nimetatakse QRS või QRS-kompleksiks. Seda nimetatakse kompleksiks, sest selles on kolm erinevat lainet. Q-laine, R-laine ja S-laine. Seejärel näitab EKG ventrikulaarne diastooli. Seda nimetatakse T-laineks. Seejärel toimub ka kodade diastool. Kuid seda ei nähta eraldi vatsakeste diastoolist.
PR-intervall on vahemaa atriaalse süstooli (P) ja ventrikulaarse süstooli (QRS) vahel. QT-intervall on QRS algusest kuni T lõpuni. ST-segment on QRS ja T vaheline aeg.
EKG - elektrokardiogramm
EKG "rütmiriba" - iga QRS on üks südame löögisagedus.
Küsimused ja vastused
K: Mis on süda?
V: Süda on igal selgroogselgroogsel esinev organ, mis pumpab verd läbi kogu keha.
K: Kui suur on inimese süda?
V: Inimese süda on umbes rusika suurune.
K: Kus asub inimesel süda?
V: Inimese süda asub keha vasakul küljel.
K: Milline on südame funktsioon?
V: Südame ülesanne on pumbata verd läbi kogu keha.
K: Mida tähendavad eesliited "cardiac" ja "cardio"?
V: Nii "cardiac" kui ka "cardio" tähendavad "südamega seotud".
K: Mida tähendab sõna "müokardium"?
V: "Myokardium" tähendab südamelihast.
K: Kuidas nimetatakse südame väliskihti?
V: Südame väliskihti nimetatakse perikardiumiks.
Otsige