Müokardi infarkt

Põhjustab

Enamik südameinfarkte on põhjustatud südame isheemiatõvest (CAD). Südame pärgarterite haiguse korral koguneb südame arterite siseseintele vahataoline materjal, mida nimetatakse naastuks. Seda nimetatakse ateroskleroosiks. Tahvel koosneb kolesteroolist ja muudest rakkudest. Tahvli hulk suureneb aeglaselt. Mida rohkem naastu koguneb, seda kitsamaks muutuvad südame veresoonte sisemised osad. See tähendab, et veresoontest saab läbi voolata vähem verd. See võib põhjustada vereliistakute (mis tekitavad vere hüübimist) kogunemist naastu ette. See põhjustab veresoones verehüübe. Kui tromb vabaneb ja jääb kinni veresoone osasse, mis on naastu tõttu kitsamaks muutunud, blokeerivad naastu ja tromb koos veresoone täielikult. See muudab võimatuks vere pääsu südame osasse ja põhjustab südameinfarkti.

Inimene saab vähendada oma tõenäosust haigestuda südame isheemiatõvesse, kui ta sööb tervislikku toitu, teeb trenni, ei suitseta sigarette ja ei joo liiga palju alkoholi. ^[]

Sümptomid

Märgid, et inimesel on südameatakk, ilmnevad mitme minuti jooksul ja tulevad harva kohe. Enamikul inimestel, kellel on südameatakk, on valu rinnus. Mõnikord on inimestel ka valu vasakus käes, lõualuu allosas, kaelas, paremas käes, seljas või kõhuosas.

Paljudel naistel on teistsugused sümptomid kui meestel. Kõige sagedasemad sümptomid on hingamisraskused (hingamisprobleemid), nõrkus ja suur väsimus. Mõned naised tunnevad väsimust, ei maga korralikult ja neil on hingeldus kuni kuu aega enne südameinfarkti tekkimist. Naistel võib südameinfarkti korral esineda ka iiveldust ja kõhuhäireid.

Mõnikord on inimestel "vaikne südameinfarkt". Need on südameinfarktid, mis ei põhjusta valu. Neid esineb sagedamini eakatel, naistel ja diabeetikutel. Nendel inimestel võib äkiline suur väsimus või minestamine olla ainus märk südameinfarktist.

Südameinfarkt ( müokardiinfarkt) Hoiatussignaalid naistel.


Südame isheemiatõbi : Südameinfarkt: siin jääb verehüübe äkki ühte kitsasse veresooni kinni.

Treatment

Südameinfarkt on meditsiiniline hädaolukord, mis vajab võimalikult kiiresti ravi. Kõige tähtsam on päästa võimalikult palju südamelihast (südamelihas) ja vältida uusi tüsistusi. Mida aeg edasi, seda suurem on südamelihase kahjustuste oht.

Arstid või parameedikud alustavad tavaliselt teatavat ravi kohe, kui kahtlustatakse südameinfarkti. Nende ravimeetodite hulka kuuluvad:

• Aspiriin. Aspiriin on südameinfarkti varajane ja oluline ravi. Aspiriin takistab trombotsüütide kokku kleepumist ja aitab vältida veresoonte ja südame sisemuses uute verehüüvete tekkimist.
• Nitroglütseriin (nitro). Nitro laiendab südame veresooni. See hõlbustab vere voolamist läbi nende veresoonte südamesse.
• Hapnik (vajaduse korral). Kui patsiendil on hingamisraskusi, võib anda hapnikku.
• Valuvaigistid rinnavalu korral (kui vaja).

Kui arstid on veendunud, et inimesel on südameatakk, on kaks peamist ravimeetodit: "trombi lõhkumise ravimid (trombolüütikumid) ja perkutaanne koronaarinterventsioon.

Hüübimisvahendid

"Trombide lõhkumise ravimid" (nn trombolüütikumid) võivad lahustada verehüübeid, mis blokeerivad südame veresooni. See võimaldab vere ja hapniku uuesti voolata sellesse südame ossa, mis ei saanud piisavalt verd ja hapnikku. Kõige levinum trombi lõhkumise ravim on nn koeplasminogeeni aktivaator (tPA).

Hüübimisvahendid toimivad kõige paremini, kui patsiendid saavad neid 30 minuti jooksul pärast haiglasse jõudmist. Kui patsient saab trombiravimit 12 tunni jooksul pärast südameinfarkti algust, on tal paremad võimalused ellu jääda.

Hüübimist vähendavatel ravimitel on mõned riskid. Mõnikord võivad nad verd liiga palju vedeldada ja põhjustada verejooksu.

Perkutaanne koronaarinterventsioon

Perkutaanne koronaarinterventsioon on viis, kuidas avada blokeeritud koronaararterid. Perkutaanne tähendab, et protseduur ei toimu inimese avamise teel kirurgiliselt. Koronaarinterventsioon tähendab "viis südame aitamiseks". Perkutaanset koronaarinterventsiooni nimetatakse ka "koronaarangioplastikaks".

Perkutaanse koronaarse interventsiooni puhul viib arst paindliku toru patsiendi ühte veresoonest, tavaliselt reie ülaosas asuvasse veresooni. Arst viib toru kuni südame blokeeritud veresooneni. Toru otsas on õhupall. Arst puhub õhupalli üles, mis surub naastu ja verehüübe vastu ummistunud veresoone külge. See võimaldab verel uuesti läbi selle veresoone voolata. Mõnikord võib arst paigutada veresooni ka väikese võrktoru, mida nimetatakse stendiks. Stent tagab, et veresoon jääb avatuks ja ei ummistu tulevikus uuesti.

Esmaabi

Niipea, kui inimene arvab, et tal võivad tekkida südameinfarkti tunnused, peaks ta kohe helistama hädaabiteenistusse. (USAs saab hädaabiteenistusele helistada numbriga 911 ja enamikus Euroopa mandriosas numbriga 112.) Keskmine inimene ootab siiski umbes kolm tundi, enne kui ta abi palub. Kui inimene ootab abi saamisega, on suurem tõenäosus, et tema süda saab tõsisema kahjustuse. American Heart Association ütleb, et "aeg on lihas": mida rohkem aega inimene ravi saamiseks ootab, seda rohkem südamelihast sureb.

Kui inimesel on hingamisraskusi, võib sirgelt istumine aidata. Isik peaks järgima kõiki juhiseid, mida ta saab hädaabioperaatorilt või oma arstilt.

Mängi meediat Animatsioon näitab, kuidas naastu kogunemine või koronaararteri spasm võib põhjustada südameinfarkti ja kuidas blokeeritud verevool koronaararteris võib põhjustada südameinfarkti.


Valu, mida inimesed tunnevad, on punasega märgitud piirkondades: Paljud inimesed märgivad tumepunase värviga alad; helepunase värviga alad on harvemini mures. Sellel pildil on kujutatud rindkere eestpoolt.


Helepunase värvusega alad on mõnikord antud kohana, kus on tunda valu. Sellel pildil on kujutatud selg.