AlegsaOnline.com

Südameinfarkt (müokardiinfarkt): sümptomid, põhjused ja esmaabi

Südameinfarkt: ära-tunneta sümptomid, peamised põhjused ja kiire esmaabi — kuidas tegutseda esimestel minutitel, et päästa elu. Loe kiireid juhiseid ja ennetusnõuandeid.

Autor: Leandro Alegsa

17-10-2025

Äge müokardiinfarkt, mida nimetatakse ka südameinfarktiks, tekib siis, kui südame veresoon äkki blokeerub. Veresooned kannavad verd ja hapnikku. Kui südame veresoon blokeerub, ei pääse veri osasse südames. See osa südamest ei saa piisavalt hapnikku. Seda nimetatakse isheemiaks. Kui südamelihas muutub isheemiliseks (ei saa piisavalt verd ja hapnikku), põhjustab isheemia sageli valu rinnus. Seda nimetatakse stenokardia pectoris'iks. Kui isheemia kestab piisavalt kaua, sureb südamelihas, mis ei saa piisavalt hapnikku, ära. Seda nimetatakse infarktiks. "Müokardiinfarkt" tähendab "südamelihase infarkti (lihassurma)".

Südameinfarkt on meditsiiniline hädaolukord. Esimesed minutid on inimese elus hoidmiseks väga olulised. Osa infarkti kahjustustest on võimalik piirata või parandada, kui inimene saab ravi võimalikult kiiresti — eelistatult esimese tunni jooksul pärast sümptomite algust.

Sümptomid

Infarkti tüüpilised tunnused võivad olla järgnevad. Kõik sümptomid ei pruugi esineda korraga ja mõnel inimesel (eriti vanematel inimestel, diabeetikutel ja naistel) võib haigus avalduda ebatüüpiliselt.

Tugev rõhu- või pigistustunne keskosas rinnus, mis võib kesta mitu minutit või tulla ja minna.
Valu, mis kiirgab vasakusse õlga, kätte, kaela, lõualuusse või selga.
Õhupuudus (hingeldamine) isegi puhkeolekus.
Kaalutu või külm higi, iiveldus või oksendamine.
Pearinglus või teadvusekaotus.
Ärevus ja tugev nõrkus.

Põhjused ja riskitegurid

Südameinfarkt tekib tavaliselt siis, kui ühe või mitme koronaararteri (südame verevarustuse) sees olev aterosklerootiline naast murdub ja tekkiv verehüüve sulgeb veresoone. Peamised riskitegurid on:

Suitsetamine
Kõrge vererõhk (hüpertensioon)
Kõrge kolesteroolitase
Diabeet
Ülekaal ja vähene liikumine
Perekondlik eelsoodumus südamehaigustele
Vanus (risk suureneb vananedes)
Krooniline stress ja ebatervislik toitumine

Diagnoos ja haiglaravi

Kliiniline hinnang koos kiire EKG uuringu ja vereanalüüsidega (nt troponiin) on esmavajalik infarkti kinnitamiseks. Haiglas võib järgneda:

Koronaarangiograafia — veresoonte seisundi täpsem uurimine.
Kirurgilised või kateteriseerimise protseduurid (PCI, stendi paigaldus) verevarustuse taastamiseks.
Kui PCI pole kiiresti saadaval, kasutatakse mõnikord trombolüütilist ravi (hüüve lagundav ravim).
Ravimid: verevedeldajad (nt aspiriin, plaatetõkestajad), antikoagulandid, beetablokaatorid, ACE-inhibiitorid, statiinid jm vastavalt näidustusele.
Intensiivravi jälgimine arütmiate ja muude tüsistuste tuvastamiseks.

Esmaabi ja mida teha kui kahtlustad infarkti

Kiire tegutsemine võib päästa elu ja vähendada südamelihase kahjustust. Järgige alltoodud samme:

Helistage kohe 112. Iga minut loeb — ärge transportige haiget iseseisvalt, jätke see päästeteenistuse hoolde.
Kui inimene on teadvusel ja ei ole aspiriini suhtes allergiline, andke üks täiskasvanutele sobiv aspiriini tablett (tavaliselt 300 mg) purustada ja ära närida — konsulteerige järelikult hädaabiga, kui pole kindel.
Kui inimene kasutab nitroglütseriini ja on seda juba varem saanud, võib teda juhendada võtma oma arsti määratud annuse (ärge andke nitroglütseriini, kui haigel on väga madal vererõhk).
Hoidke inimene rahulikuna, istu poolistuvasse asendisse või lamama, lõdvestage kitsaid riideid.
Jälgige hingamist ja teadvust — kui inimene kaotab teadvuse ja ei hinga normaalselt, alustage kohe vigastamata abistaja juhitud elustamist (CPR): tugevad rindkere kompressioonid kiirusega 100–120/min, suhtarv 30 surveid : 2 hingamist, kuni abi saabub.
Kui AED (automaatne väliselektrokardiograaf) on saadaval, järgige seadme hääletuid juhiseid kohe pärast seadme sisselülitamist.

Võimalikud tüsistused

Mõned infarkti võimalikud tüsistused:

Rütmihäired (v.a. ägedad eluohtlikud arütmiad)
Südamepuudulikkus
Kardiogeenne šokk
Ventrikulaarne rebenemine või kardiomüopaatia pikaajaliste kahjustuste tagajärjel
Verehüübed, mis võivad tekitada emboliaid

Taastumine ja ennetus

Infarkti järgne rehabilitatsioon on oluline taastumiseks ja re-infarkti riski vähendamiseks. Soovitused hõlmavad:

Osalemine kardiorehabilitatsiooniprogrammis (harjutused, nõustamine, elustiili muutused)
Pikaajaline ravimravi vastavalt arsti juhistele (nt aspiriin, statiinid, ACE‑blokaatorid jm)
Suitsetamisest loobumine, tervislik toitumine, kehakaalu korrigeerimine ja regulaarne füüsiline aktiivsus
Vererõhu, veresuhkru ja kolesterooli regulaarne kontroll

Kui kahtlustate südameinfarkti — ärge kahelge. Helistage 112 kohe ja alustage esmaabi vastavalt olukorrale. Varajane arstiabi vähendab suremust ja püsiva südamekahjustuse riski.

Põhjustab

Enamik südameinfarkte on põhjustatud südame isheemiatõvest (CAD). Südame pärgarterite haiguse korral koguneb südame arterite siseseintele vahataoline materjal, mida nimetatakse naastuks. Seda nimetatakse ateroskleroosiks. Tahvel koosneb kolesteroolist ja muudest rakkudest. Tahvli hulk suureneb aeglaselt. Mida rohkem naastu koguneb, seda kitsamaks muutuvad südame veresoonte sisemised osad. See tähendab, et veresoontest saab läbi voolata vähem verd. See võib põhjustada vereliistakute (mis tekitavad vere hüübimist) kogunemist naastu ette. See põhjustab veresoones verehüübe. Kui tromb vabaneb ja jääb kinni veresoone osasse, mis on naastu tõttu kitsamaks muutunud, blokeerivad naastu ja tromb koos veresoone täielikult. See muudab võimatuks vere pääsu südame osasse ja põhjustab südameinfarkti.

Inimene saab vähendada oma tõenäosust haigestuda südame isheemiatõvesse, kui ta sööb tervislikku toitu, teeb trenni, ei suitseta sigarette ja ei joo liiga palju alkoholi. ^[]

Sümptomid

Märgid, et inimesel on südameatakk, ilmnevad mitme minuti jooksul ja tulevad harva kohe. Enamikul inimestel, kellel on südameatakk, on valu rinnus. Mõnikord on inimestel ka valu vasakus käes, lõualuu allosas, kaelas, paremas käes, seljas või kõhuosas.

Paljudel naistel on teistsugused sümptomid kui meestel. Kõige sagedasemad sümptomid on hingamisraskused (hingamisprobleemid), nõrkus ja suur väsimus. Mõned naised tunnevad väsimust, ei maga korralikult ja neil on hingeldus kuni kuu aega enne südameinfarkti tekkimist. Naistel võib südameinfarkti korral esineda ka iiveldust ja kõhuhäireid.

Mõnikord on inimestel "vaikne südameinfarkt". Need on südameinfarktid, mis ei põhjusta valu. Neid esineb sagedamini eakatel, naistel ja diabeetikutel. Nendel inimestel võib äkiline suur väsimus või minestamine olla ainus märk südameinfarktist.

Südameinfarkt ( müokardiinfarkt) Hoiatussignaalid naistel.

Südame isheemiatõbi : Südameinfarkt: siin jääb verehüübe äkki ühte kitsasse veresooni kinni.

Treatment

Südameinfarkt on meditsiiniline hädaolukord, mis vajab võimalikult kiiresti ravi. Kõige tähtsam on päästa võimalikult palju südamelihast (südamelihas) ja vältida uusi tüsistusi. Mida aeg edasi, seda suurem on südamelihase kahjustuste oht.

Arstid või parameedikud alustavad tavaliselt teatavat ravi kohe, kui kahtlustatakse südameinfarkti. Nende ravimeetodite hulka kuuluvad:

Aspiriin. Aspiriin on südameinfarkti varajane ja oluline ravi. Aspiriin takistab trombotsüütide kokku kleepumist ja aitab vältida veresoonte ja südame sisemuses uute verehüüvete tekkimist.
Nitroglütseriin (nitro). Nitro laiendab südame veresooni. See hõlbustab vere voolamist läbi nende veresoonte südamesse.
Hapnik (vajaduse korral). Kui patsiendil on hingamisraskusi, võib anda hapnikku.
Valuvaigistid rinnavalu korral (kui vaja).

Kui arstid on veendunud, et inimesel on südameatakk, on kaks peamist ravimeetodit: "trombi lõhkumise ravimid (trombolüütikumid) ja perkutaanne koronaarinterventsioon.

Hüübimisvahendid

"Trombide lõhkumise ravimid" (nn trombolüütikumid) võivad lahustada verehüübeid, mis blokeerivad südame veresooni. See võimaldab vere ja hapniku uuesti voolata sellesse südame ossa, mis ei saanud piisavalt verd ja hapnikku. Kõige levinum trombi lõhkumise ravim on nn koeplasminogeeni aktivaator (tPA).

Hüübimisvahendid toimivad kõige paremini, kui patsiendid saavad neid 30 minuti jooksul pärast haiglasse jõudmist. Kui patsient saab trombiravimit 12 tunni jooksul pärast südameinfarkti algust, on tal paremad võimalused ellu jääda.

Hüübimist vähendavatel ravimitel on mõned riskid. Mõnikord võivad nad verd liiga palju vedeldada ja põhjustada verejooksu.

Perkutaanne koronaarinterventsioon

Perkutaanne koronaarinterventsioon on viis, kuidas avada blokeeritud koronaararterid. Perkutaanne tähendab, et protseduur ei toimu inimese avamise teel kirurgiliselt. Koronaarinterventsioon tähendab "viis südame aitamiseks". Perkutaanset koronaarinterventsiooni nimetatakse ka "koronaarangioplastikaks".

Perkutaanse koronaarse interventsiooni puhul viib arst paindliku toru patsiendi ühte veresoonest, tavaliselt reie ülaosas asuvasse veresooni. Arst viib toru kuni südame blokeeritud veresooneni. Toru otsas on õhupall. Arst puhub õhupalli üles, mis surub naastu ja verehüübe vastu ummistunud veresoone külge. See võimaldab verel uuesti läbi selle veresoone voolata. Mõnikord võib arst paigutada veresooni ka väikese võrktoru, mida nimetatakse stendiks. Stent tagab, et veresoon jääb avatuks ja ei ummistu tulevikus uuesti.

Esmaabi

Niipea, kui inimene arvab, et tal võivad tekkida südameinfarkti tunnused, peaks ta kohe helistama hädaabiteenistusse. (USAs saab hädaabiteenistusele helistada numbriga 911 ja enamikus Euroopa mandriosas numbriga 112.) Keskmine inimene ootab siiski umbes kolm tundi, enne kui ta abi palub. Kui inimene ootab abi saamisega, on suurem tõenäosus, et tema süda saab tõsisema kahjustuse. American Heart Association ütleb, et "aeg on lihas": mida rohkem aega inimene ravi saamiseks ootab, seda rohkem südamelihast sureb.

Kui inimesel on hingamisraskusi, võib sirgelt istumine aidata. Isik peaks järgima kõiki juhiseid, mida ta saab hädaabioperaatorilt või oma arstilt.

Mängi meediat Animatsioon näitab, kuidas naastu kogunemine või koronaararteri spasm võib põhjustada südameinfarkti ja kuidas blokeeritud verevool koronaararteris võib põhjustada südameinfarkti.

Valu, mida inimesed tunnevad, on punasega märgitud piirkondades: Paljud inimesed märgivad tumepunase värviga alad; helepunase värviga alad on harvemini mures. Sellel pildil on kujutatud rindkere eestpoolt.

Helepunase värvusega alad on mõnikord antud kohana, kus on tunda valu. Sellel pildil on kujutatud selg.

Küsimused ja vastused

K: Mis on äge müokardiinfarkt?

V: Äge müokardiinfarkt, mida nimetatakse ka südameinfarktiks, tekib siis, kui südame veresooned äkki blokeeruvad ja ei suuda osa südamest piisavalt hapnikuga varustada.

K: Mis on angina pectoris?

V: Angina pectoris on valu rinnus, mis tuleneb hapnikurikka vere puudumisest südames, mis on tingitud ummistunud arteri tõttu.

K: Mida tähendab "müokardiinfarkt"?

V: Müokardiinfarkt tähendab "südamelihase infarkti (lihassurma)".

K: Kas südameinfarkt on meditsiiniline hädaolukord?

V: Jah, südameinfarkti peetakse meditsiiniliseks hädaolukorraks ja see nõuab kohest abi.

K: Kui kaua peab keegi saama ravi oma südameinfarkti tõttu?

V: Optimaalse tulemuse saavutamiseks on oluline, et infarkti saanud inimene saaks ravi esimese tunni jooksul pärast infarkti.

K: Mis juhtub, kui südame osani ei jõua piisavalt hapnikku?

V: Kui osa südamest ei saa piisavalt hapnikku, võib see põhjustada südame isheemiat, mis võib põhjustada valu rinnus, mida nimetatakse angina pectoris'iks.