Vere hüübimine
Koagulatsioon, mida nimetatakse ka trombi, on pooltahke aine, mida veri moodustab, eriti kui see on õhus. Kui inimene veritseb, muutub veri vigastuse juures trombiks.
Verehüübe nimetatakse ka trombiks. Protsessi nimetatakse koagulatsiooniks.
Kui inimene saab lõikehaava, võib ta veritseda. Verejooksu peatamiseks teeb inimkeha mitu asja. Esiteks annab aju maksale korralduse toota kemikaale, mis aitavad trombi moodustumisele kaasa. Kui maksa poolt vabanenud kemikaalid jõuavad vigastuse kohale, algab hüübimine. Vahepeal vähendab aju ka verevoolu vigastuse lähedal (pingutades selle piirkonna veene ja artereid), nii et ei läheks nii palju verd kaduma.
On olemas piir, kui kiiresti võib tromb moodustuda. Kui lõige on väga sügav ja inimene veritseb liiga palju, ei pruugi tromb moodustuda ja palju verd võib kaduda.
Üksikasjad
Koagulatsioon algab peaaegu koheselt pärast seda, kui veresoone vigastus on kahjustanud veresooni vooderdavat endoteeli. Kui veri puutub kokku selliste valkudega nagu koefaktor, hakkab see muutuma trombotsüütideks ja plasmavalku fibrinogeeniks, mis on hüübimisfaktor. Trombotsüüdid moodustavad vigastuskohal kohe trombotsüütide pistiku. Vereplasmas olevad valgud, mida nimetatakse hüübimisfaktoriteks või hüübimisfaktoriteks, reageerivad keerulise kaskaadina, et moodustada fibriinikiudusid. Need tugevdavad trombotsüütide pooke.
Koagulatsioon on kogu bioloogias väga konserveerunud; see tähendab, et selle geneetika on peaaegu ühesugune kõigil imetajate liikidel. Kõigil imetajatel hõlmab hüübimine nii rakulist (trombotsüütide) kui ka valgu (hüübimisfaktori) komponenti. Inimese süsteemi on kõige põhjalikumalt uuritud ja see on kõige paremini mõistetav.
Vere hüübimisrajad in vivo, mis näitavad trombiini keskset rolli
Fibrin
Fibriin on valge lahustumatu kiuline valk, mis moodustub trombiini toimel fibrinogeenile, kui verehüübimine toimub. see moodustab võrgustiku, mis püüab punalibled ja trombotsüüdid kinni.
K-vitamiin
K-vitamiin on oluline tegur vere hüübimises. Seejärel[when?] K-vitamiin oksüdeerub. Teine ensüüm, K-vitamiini epoksiidreduktaas (VKORC), redutseerib K-vitamiini tagasi aktiivseks vormiks. See taasaktiveerimine on oluline antikoagulantravimi varfariini sihtmärgiks. K-vitamiini võib leida rohelistest köögiviljadest, nagu spinat, salat, brokoli või kapsas.
Küsimused ja vastused
K: Mis on koagulatsioon?
A: Koagulatsioon, mida tuntakse ka hüübimisena, on pooltahke aine, mida veri moodustab, kui see on õhus.
K: Milline on hüübimisprotsess?
V: Koagulatsiooniprotsess on see, kui maks toodab kemikaale, mis aitavad trombi moodustumisele kaasa, ja seejärel hakkab trombi moodustuma, kui kemikaalid jõuavad vigastuse kohale.
K: Mis juhtub, kui inimene saab lõikehaava?
V: Kui inimene saab lõikehaava, annab aju maksale käsu toota kemikaale, et moodustada vigastuse juures trombi.
K: Mis on teine termin verehüübe kohta?
V: Teine termin verehüübe kohta on tromb.
K: Kuidas aitab aju verejooksu peatada?
V: Aju vähendab verevoolu vigastuse läheduses, pingutades selle piirkonna veenid ja arterid, nii et ei lähe nii palju verd kaduma.
K: Milline on piir, kui kiiresti võib trombi moodustuda?
V: See, kui kiiresti võib trombi moodustuda, sõltub lõikehaava sügavusest ja sellest, kui palju verd kaotatakse.
K: Mis juhtub, kui trombi ei saa moodustuda?
V: Kui trombi ei saa moodustuda, võib kaduda palju verd.
