Veri
Veri on inimesel ja paljudel loomadel, välja arvatud putukad, vedelik. Süda paiskab verd läbi organismi ning viib toitained ja hapniku meie kudedesse. Samuti viib see kudedest ära jäätmed ja süsihappegaasi.
Selgroogsete veri koosneb vereplasmast ja erinevatest rakkudest - punastest verelibledest, valgelibledest ja trombotsüütidest. Trombotsüüdid aitavad verel hüübida. Hemoglobiin on punastes vererakkudes. Valged verelibled aitavad võidelda infektsioonide vastu ja ravida haavu.
Plasma
Vereplasma on kollane vedelik, milles vererakud ujuvad. Plasma koosneb toitainetest, elektrolüütidest (sooladest), gaasidest, mitteproteiinsetest hormoonidest, jäätmetest, lipiididest ja valkudest. Need valgud on albumiin, antikehad (mida nimetatakse ka immunoglobuliinideks), hüübimisfaktorid ja valguhormoonid. Plasmat, milles puudub valk fibrinogeen, nimetatakse seerumiks ja see ei saa hüübida. Täiskasvanutel on umbes 3 liitrit plasmat. Plasma on vedelik, peamiselt vesi (90%). Plasma võtab 55% mahust.
Punased verelibled
Punase vereraku teine nimetus on erütrotsüüt. Erythro tähendab punast; cyte tähendab rakku. RBC on lühend punastest verelibledest.
RBC-d kannavad meie kehas hapnikku ja süsihappegaasi. Meie keha rakud vajavad eluks hapnikku. Rakud toodavad jäätmetena ka süsihappegaasi. Vereliblede toovad hapnikku kehasse ja süsihappegaasi välja.
RBC on täidetud hemoglobiiniga. See on valk. See on valmistatud suure hulga hapniku transportimiseks. Hemoglobiin sisaldab rauda. Raud ja hapnik annavad hemoglobiinile punase värvi. Seetõttu on veri punane. Erütropoetiin soodustab punaliblede teket. Veregrupi antigeenid on punaliblede pinnal.
RBC-d aitavad ka veres hoida normaalset pH-d. Vere pH peab olema 7,4. Kui see on palju üle või alla 7,4, võib inimene väga haigeks jääda või surra. RBCd on vere pH-puhvriks. Puhver tähendab, et see peatab pH muutusi. RBC-s olevad valgud ja süsinikdioksiid on vere puhvrid. Kui teil ei ole piisavalt RBC-d, siis te sureksite.
Punased verelibled
Valged verelibled
Valged verelibled on suur osa immuunsüsteemist. Nad ründavad asju, mis ei kuulu kehasse. Nad tapavad mikroobe, nagu bakterid ja viirused. Nad tapavad vähirakke. Valged verelibled aitavad võidelda ka muude mürgiste ainete vastu.
Valged verelibled leiavad üles, kus mikroobid on, ja hakkavad neid hävitama. Verre jõuavad vere valgeliblede. Samuti lähevad nad verest välja kohtadesse, kus on nakkus. Seda teevad verejooned selleks, et võidelda nakkuse tekitavate mikroobidega. Kui nad lähevad infektsiooni vastu võitlemiseks verest välja, võivad nad naasta lümfisüsteemi. Seega on WBC-d lümfisõlmedes.
Teine nimetus valgete vereliblede jaoks on leukotsüüt. Leuko tähendab valget. -cyte tähendab rakku. WBC on valgeliblede akronüüm. On olemas kolm peamist WBC liiki. Need on lümfotsüüdid, granulotsüüdid ja monotsüüdid. Mõned WBC-dest küpsevad rakkudeks, mis teevad kudedes sarnast tööd.
Erinevad WBC-d töötavad erinevalt. Mõned WBCd tapavad ja söövad mikroobe ja vähirakke. Mõned WBCd toodavad antikehi, mis märgistavad rakku, et teised WBCd seda tapaksid. Mõned WBC toodavad kemikaale. Nad vabastavad neid kemikaale, et võidelda kehasse mittekuuluvate asjade vastu. Need kemikaalid põhjustavad kehas põletikku. Kui mikroob teeb kedagi haigeks, näitab keha seda. Kui bakter satub kellegi naha alla ja põhjustab infektsiooni, muutub nahk punaseks, kuumaks ja valulikuks. See punetus, kuumus ja valu on põletiku tunnused. See näitab, et verelibled võitlevad infektsiooni vastu ja tapavad bakterid.
Trombotsüüdid
Trombotsüüdid aitavad teha vere hüübimist. Trombi on see, kui vedel veri muutub tahkeks. Keha teeb vere hüübimist, kui nahka lõigatakse. See takistab vere liigset väljumist nahast.
Vere hüübimisvõime on hädavajalik. Kuid harva on mõned verehüübed halvad. Kui verehüüve tekib aju poole suunduvas veresoones, võib see põhjustada insuldi. Kui see juhtub südamesse suunduvas veresoones, võib see põhjustada südameinfarkti. Seda ei juhtu tavaliselt noorte, tervete inimestega.
Trombotsüüdid ei ole ainsad asjad, mis moodustavad trombe. Veres on valke, mis aitavad trombi tekkimisel. Heade trombotsüütide moodustamiseks on vaja nii trombotsüüte kui ka hüübimisvalke.
Kust tuleb veri?
Veri on mesodermaalse päritoluga. Vererakud tekivad luuüdis ja põrnas. Luuüdi on pehme materjal luude keskel. Luuüdi spetsiaalsed rakud toodavad enamiku teie keha vererakkudest.
Plasmavalkude tootmine toimub peamiselt maksas. Plasmas sisalduv vesi ja elektrolüüdid pärinevad toidust ja veest, mida te sööte.
Kuigi veri on vedelik, on see mõnes mõttes omamoodi sidekude. Selle rakud pärinevad luuüdist ja põrnast ning veres on võimalikud molekulaarsed kiud fibrinogeeni kujul. Need aktiveeruvad, kui moodustub verehüübin.
Illustratsioon luuüdi rakkude kohta Gray's Anatomy'st
Küsimused ja vastused
K: Mis on veri?
V: Veri on vedelik, mida leidub inimestel ja paljudel loomadel.
K: Milline on vere funktsioon organismis?
V: Veri toob meie kudedesse toitaineid ja hapnikku ning viib kudedest ära jäätmed ja süsihappegaasi.
K: Millest koosneb veri?
V: Veri koosneb vereplasmast ja erinevatest rakkudest, sealhulgas punastest verelibledest, valgelibledest ja trombotsüütidest.
K: Milline on trombotsüütide roll veres?
V: Trombotsüüdid aitavad verel hüübida.
K: Mis on hemoglobiin?
V: Hemoglobiin on punaliblede valk, mis kannab hapnikku kudedesse.
K: Mis on valgete vereliblede ülesanne?
V: Valged verelibled aitavad võidelda infektsioonide vastu ja ravida haavu.
K: Kuidas surutakse veri läbi keha?
V: Verd lükkab läbi keha süda.
